liturgia. Püha Benetictus Nurmia Lääne-Euroopa kultuuri sünni algataja, asutas benetictlaste ordu. Liturgia: Missa - päevakeskne jumalateenistus, igapäevane, keeruline. PEAMISSA - altarirituaalid, armulaud, muutumatud tekstid; EELMISSA sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. Ordinaarium muutumatu, iga päev korduv osa missast. Proprium muutuv osa. Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil (retsitatsioonil). Psalmoodia psalmitekstide laulmine, peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. Antifoon sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Introitus-antifoonid pidulikud, väljendusrikkad missade avalaulud. Hümn stroogilise värsstekstiga lihtsamad laulutüübid, ülistuslaul. Sekvents värsilise tekstiga, keskajal levinuimaid vaimuliku luule vorme, eeskujuks rahvuslikud tantsulaulud. Surnumissa kunstmuusika kaudu tuntuks saandu, 20 stroofi pikk. Loojaks T. Celanost.
*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15
esitasid õukonna ees.Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil,kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Homofoonia-mitmehäälsus,kus üks häältest on domineeriv,teised hääled moodustavad selle saate Kaanon-1 meloodia erineval ajal alustatuna,mitu häält,võte muusikas,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest Frottola-rahvalik laulutüüp,oli üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele.Rahvalikule stiilile vaatamata oli tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga;ühisjooneks lihtsas vormis stroofiline tekst,millel sageli ka korduv refrään;domineeris ülemise hääle meloodia,teised olid saatehääled Villanella-rahvalik laulutüüp,16 saj II poole suurmood;algselt kolmehäälne,rõhutatult algelise kõlaga,paralleelsete akordidega,tekst rõhutatult robustne ja rahvalik.Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest
lauljate ja mängijate vahel, kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon: valdavalt oli sansoon 4-häälne.Komponeeritud üdna sarnaselt motetile.Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud. Rahvalikud laulutüübid. Frottola- üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele,puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella-matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga. Balletto-tantsulaul,millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refäänid.( fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,filosoofilise ,erootilise ,tihti ka religioosse alltekstiga.Iseloomustus: Ilmalik laul,Alltekstiga tõsine armastuslaul,Vaba värsivormiga,Puänt paaris viimases värsireas,5-6-häälne keerukas polüfoonia,Algselt lauldi ilma kuulajaateta.
Euroopas. Ars nova- lad. k. "uus kunst"muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 Trecento- nii nimetati Itaalia kultuuri 14. saj. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunts tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina, Jacob Arcadelt ,Carlo Gesualdo, Orlando di Lasso Ilmalik muusika Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia
Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid: Frottola - õukondlik laulutüüp, stroofiline korduv refrään Villanella - 3häälne, rõhutud algeline kõla Balleto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid tabulatuur - praktiline noodikiri, kirjas mänguvõtted kõrguste asemel ansamblimuusika vormid: 1) instrumentaal - sonata 2) laul - recercar 3) tants - branle, pavaan Renessanss võeti kasutusele 16. saj tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Hõlmab see ajavahemikku 14-16. saj. Maalikunst: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael
Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud
Koraaliviisidest on tehtud mitmehäälseid seadeid- homofooniline mitmehäälsus. *see oli Kirikumuusika *ILMALIK MUUSIKA *16. sajandil laienes muusikatarbijate ring kuna: 1) laienes kooliharidus, korralik muusikaõpetus 2) leiutati nooditrükitehnika *prantsuskeelselt ilmalikku laulu nimetati sansooniks( enamasti armastuslaulud. 4-häälsed) *näiteks Clement Janequin ''Lindude laul'' Itaalias valitses erakordne zanriterohkus vokaalpolüfoonias: 1) frottolla- õukondlik laulutüüp 2) vilanella- laul, mis matkib ravamuusika stiili 3) balletto- tantsulaul 4) madrigal- eriti peen kõrgharitlaste koosmuitseerimise vorm *madrigal-soolomadrigal-ooper-madrigalikomöödia *14-16 sajandil mängiti pillidega vokaalmuusika seadeid- canzon, sonata, ricercar *klahvpillid: klavessiiin, klavikord, orel *puhkpillid: dulcian, pommer, plokkföödid, trompet, tromboon, krummhornid, tsink *keelpillid: lauto, vioola da gamba, viola da braccio
lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia – 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Šansoon – prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola – homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella – laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto – tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj) HILISRENESSANSS (16. saj) 6. Kirjelda iga perioodi. VARARENESSANSS (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel
ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika ). Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. S ansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5.Renessansiajastu periodiseering Vanarenessanss (14. saj) Kõrgrenessanss (15. saj) Hilisrenessanss (16. saj) 6.Kirjelda iga perioodi VARARENESSANSS (14. saj) sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel
koguma infot selle kohta mida kristlased teevad erinevates paikades maailmas jumalateenistuse ajal. Algatas ühesuguse jumalateenistuse maailmas. Tunnus: valge tuvi, kes kõrva sosistab. Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned: * Pille ei kasutata saatel – a capella (ilma saateta) * Laulavad mungad * Ladina keelne * Ühehäälne laulmine * Puudub kindel taktimõõt, muusika rõhud olenevad sõnadest * Aluseks vaimulik proosa tekst Uus laulutüüp tekib alles 10. sajandil. Tekivad ordud. Kirikusse tagasi orel 9. sajandil. Tekib kahehäälsus – esimene laul on organum. Organum – kahehäälne kirikulaul, mille alumine hääl laulab alati Gregoriuse koraali. Kasutati 10-13 sajandil. Leoninus – kirjutab kahehäälseid organumeid (12 sajand). Perotinus – kirjutas kahe- ja kolmehäälseid organumeid (13 saj.) 13. sajand kirikutes kasutusele kolmehäälsed organumid.
a) Tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuse või eriliste rituaalsete talituste jaoks. 3) Tavaliselt ladinakeelne, proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. 14. Retsiteerimine. 1) Pikkade proosatekstide peamiselt ühel noodil laulmine. 15. Psalmoodia. 1) Ei erine palju retsiteerimisest. 2) Tekstid on vaba ehiusega värssides, ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. 3) Peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. 16. Antifoon. 1) Üks sagedasemaid laulutüüpe. 2) Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul. 3) Lühike tekst, paar lühikest lauset. 17. Hümnid. 1) Üks lihtsamaid laulutüüpe. 2) Stroofilise värsstekstiga. 3) Poeetiliste hümnide tulekut seostatakse püha Ambrosiusega. 4) Hümni tüüpi kirikulaul oli 16.saj väga oluline protestantlikus jumalateenistuses ja selle õpetuse levikul. 18. Sekvents. 1) Värsilise tekstiga.
vanadele polüfooniareeglitele. Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muus.stiil - Mad.maade vokaalpolüfoonia. Ilmalik laul Itaalias (madrigal, villanella, canzonetta jt.) 16 saj Itaalia ilmalikus laulus on kõrvuti kaks vastandlikku suunda: 1) hulk rahavalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Mad.maade heliloojatega Frottola rahvalik laulutüüp, oli üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele. Tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga, domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled. Villanella rahvalik laulutüüp, 16 saj II poole suurmood; algselt kolmehäälne, rõhutatult algelise kõlaga, paralleelsete akordidega, tekst rõhutatult robustne ja rahvalik. Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul balletto. Villanellade alla kuuluvad ka canzonettod.
Sajandil, tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Vaimulike sanrite kõrvale ilmuvad ilmalikud. Uued laululiigid · Motett a capella koorile. Iseloomulik on erinevate tekstide kasutamine samas teoses. Ladinakeelne, polüfööniline. · Villanella Satiirilise või humoristliku sisuga talupojalauluke. · Madrigal Laul karjuse idüllist või armastusest. · Sansoon prantsuskeelne ilmalik, polüfooniline laul. · Frottola Õukondlik laulutüüp, tantsulaul. · Balletto Tantsulaul, rütmikad tekstid ja refräänid (Trillatrulla). Esimesed muusika õppeasutused Avati 16. sajandil Itaalias. Neid nimetati hospidalideks ehk konservatooriumiteks. Algselt kujutasid nad vaeslaste kodusid, kuhu koondusid, vanemateta, väljas abielu sündinud või mingi kehalise defektiga lapsed. Nendes asutustes sai tasuta haridust ja tegutsesid ka koorid ning orkestrid. Neist võrsusid paljud heliloojad ja muusikud.
SANCTUS/BENEDICTUS (PÜHA/KIIDETUD OLGU), AGNUS DEI /JUMALA TALL). Lisaks neile lauldi hulk teisi laule, mis olid seotud selle päevaga. Ja tolleaegset laulmisviisi nim. gregooriuse lauluks, sest selle on välja arendanud paavst Gregorius I Suur. Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente. Koht, kus pidada liturgiaid kogukonna ja koguduse jaoks. Kirikulaul - hümn, antifoon, laulutüüp, mida laulavad vastamisi kaks häält või kaks koori, harilikult liturgiline kiituslaul; kasvanud välja salmilaulust; hümn, laul Jumala kiituseks, tunnistuslaul, võrreldav piibli salmidega ja cantigaga; inglihümn, inglilaul, kõrem palve Jumala auks Rooma liturgias, doksoloogia, milleks on Gloria in Excelsis. Klooster - (kr,. Monasterion, koht üksinda elamiseks), religioosse kogukonna hoone munkade, nunnade, või mõlemate jaoks ühiselt, kaksikkloostri näol, kus elati
Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2- häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv. Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile üks hääl jahib teist) Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame Dufay, Gulles Binchois'. Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Ühisjooneks oli lihtsas vormis stroofiline tekst ning korduv refrään. (NT: kordub vahel vastavalt laulu pealkirjale olev sõna). Laadis domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled (võis asendada ka pillidega) . Algas Firenzes 15.saj. Villanella- matkis veelgi rohkem rahvamuusikat kui frottala. Oli 16. Sajandi II poolel populaarne. Oli algselt 3-häälne. Oli rõhutatud algelise kõlaga (meenutab mõningal määral kolmkõla algul) .
võimaldas kunstmuusikal laiemalt levida. Märge ,,laulmiseks või mängimiseks" : Ilmalikku muusikat esitati kõikvõimalikes koosseisudes kõiki hääli lauldes või mängides, osasid hääli lauldes, teisi mängides, hääli lauldes ja pillil dubleerides. 14. Ilmaliku laulu zanrid Prantsusmaal lauldi lüürilisi laule, mida nimetati sansoonideks. Itaalias esines 2 suunda: 1) rahvalik laulutüüp (frottola, villanella, balleto) 2) peen ja kunstipärane madrigal. Saksamaal oli ilmalik laul ühehäälne ja Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal. 15. Pillimuusika iseloomustus 16.sajandil Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid)
Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr Aoid- kutseline laulik Rapsood- rändlaulik, laulab teiste laule Paiaan- kultuslik laulutüüp, Apollonile pühendatud Treen- surnuitk, matustel Hümenaios- pulmalaul Nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks Klassikaline ajajärk: 5.saj.-330. a eKr Pidustused Dionysose auks: tragöödia , ditüramb , dionüüsia Tragöödia kirjanikud: Euripiides , Sofokles , Aispüros Hellenismi ajajärk 330.-146. a eKr Muuskat hakati õpetama ning õppima. Rooma võimu ajajärk: 146. eKr 395. pKr Hakati muusikat ülesse kirjutama. Tekkis mitmehäälsus. Kreeka muusika õpetus:
o kuldajastu 16. sajand o Henry VIII ajal, sest too kirjutas ise ka muusikat. Silmapaistvam helilooja William Byrd Ilmalik laul ja seltskonnamuusika o Ilmalik laul levis ja levis veel peale nooditrüki arendamist 15-16.saj. o Esitati igat moodi: dubleerides, kõik, osad jne. o Prantsusmaa o Motetisarnased o Lüürilised o Kiiretempolised o Nimetus sansoon o Itaalia o Jagunes kaheks suunaks Rahvalik laulutüüp · Frottola o Stroofiline tekst o Viis ülemises hääles o Refrään · Villanella o Algeline kolmehäälne · Balletto o Arenes villanellast o Iseloomulik refrään (fa-la-la)
ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel ✿ hümn- kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos- reeglite kogum mida kitarrat mängides peab järgima Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal… + muusika, näitlemine, lavategevus, arhitektuur ❀ ditüramb- koorilüürika aulose saatel
Prantsuse chansonid 16 saj. 16 saj. jätkati missade ja motettide kirjutamist Madalmaa koolkonna stiilis. Pierre Aitagnant 1 prantsuse nooditrükkal ilmutas üle 50 chansoni kogumiku pluss teised teosed. Populaarseim autor Clement Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga. Balletto- tantsulaul millel on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal ilmalik laul, alltekstiga tõsine armastuslaul, vaba värsivormiga, 5-6 häälne. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt. 1570nendatel aastatel moodustati ansamblid proffesonaalsetest lauljatest, see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat, seda peetakse ooperi algeks. Ilmalik laul inglismaal
Seltskonnamuusika populaarsed alaliigid: 1.)Motett 2.)Madrigal 3.)Caccia 4.)Sansoon 5.)Frottola 6.)Villanella 7.)Balletto Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Rahvalikud laulutüübid: Frottola üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Saksa ilmalik laul: · Tänu meistersingeritele püsis ühehäälne laulukunst Saksamaal kauem kui mujal · Muusikud koondusid tsunftidesse · Rangetele tsunftireeglitele allus ka meistersingerite luule ja laul · Kuulsaim meistersinger oli Hans Sachs Nürnbergist Inglise imalik laul:
Iseloomulikud programm-sansoonid (pealkiri annab aimu teose sisust). Nt ,,Lindude laul", ,,Sõda", ,,Jaht", ,,Naiste loba" jne. Itaalia lauluvormid 16. saj toimus muusikas elavnemine prantsuse ja flaami muusikute maale tulekuga sõja ajal. · Rahvaliku lauluga tegelesid peamiselt itaallased · Madrigalide jm peenemate teoste kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega · Frottola õukondlik laulutüüp, rahvalik laulustiil. Stroofiline tekst, korduv refrään, domineerib kõrgem hääl. Firenzes tantsulaul, millest arenes madrigal · Villanella kolmehäälne, algelise kõlaga, matkis rahvamuusikat · Balletto üks villanella alaliike, tantsulaul, mille refräänidel pole teksti · Madrigal lihvitum ilmalik laul, millel on tõsisem/filosoofilisem sisu, vaba värsivorm, 4 või rohkem häält, keerukas polüfoontehnika. Nt ,,Valge õrn luik" Jacob
vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüf.-lt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm). caccia 3-häälne polüfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti sansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul frottola homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp villanella laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili balletto tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid (fal-lal-lal-laa) 11. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. saj. (Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg) Renessansiajastu muusika areng on peamiselt seotud Madalmaadega. Seda võib tinglikult nimetada ka Madalmaade vokaalpolüfooniaks. Mõiste "Madalmaad" käesoleva teema kontekstis hõlmab tänase Belgia, Hollandi ja Põhja- Prantsusmaa. Nad kuuluusid kokku, sest 15
kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüf.-lt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm). caccia 3-häälne polüfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti sansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul frottola homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp villanella laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili balletto tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid (fal-lal-lal-laa) 11. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. saj. (Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg) Renessansiajastu muusika areng on peamiselt seotud Madalmaadega. Seda võib tinglikult nimetada ka Madalmaade vokaalpolüfooniaks. Mõiste "Madalmaad" käesoleva teema kontekstis hõlmab tänase Belgia, Hollandi ja Põhja-Prantsusmaa. 15.saj
Topeltaulos topelthuulikuga puhkpill, sama, mis salmei Barbiton lüüra väiksem variant, pikkade (sirgete) harudega. Forminks lüüra tüüpi pill 7-keelne lüüra - kõlakast ehitatud kilpkonna kilbist, harud nagu antiloobi sarved Kitara - 5-7 keelega, ka soolopill Vana-Kreeka arhailine ajajärk oli 9.-8. saj eKr. Aoid kutselised laulikud (lüüra saatel, improsid) Rapsood rändlaulikud, tekstide ettekandjad (pigem kui loojad) Paiaan pühendatud laulutüüp kitara saatel (Apollonile) Treen surnuitk aulose saatel Hümneaios pulmalaul aulose saatel Hümn kultuslaul, KOOR kannab ette Nomos reeglite kogum kitara saatel lauljatele Hellenismiajajärgu iseloomustus: klassikaline kultuuri segunemine teiste pk-de traditsioonidega. Peen ja õpetatud musitseerimine. (Vana-Kreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd). Rooma võimu ajajärgu iseloom: kitaravirtuoos kuningas Nero teatrietendusteks koguti suure instrumentaalkoosseisud
Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil. Prantsuse sansoon-prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Valdavalt 4 häälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad, enamasti on need armastuslaulud. Üks kuulsamaid Clement Janequin (1485-1558) ,,Lindude laul","Sõda","Pariisi hõiked". Frottola- rahvaliku laulutüübi nimetus, puhtalt õukondlik laulutüüp. Lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään. Sai alguse karnevali pidudest. Hilisem oli poeetilisem ja lihvitum, siit sai alguse madrigal. Veelgi rohkem matkis rahvamuusikat villanella- kolmehäälne ja tihti rõhutatult algelise kõlaga, hõlmab erinevaid vorme. Sellest kujunes välja tantsulaul balletto, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal tõsine armastus laul, filosoofilise, erootilise, aga ka tihti religioosse alltekstiga,
· Regivärsilised laulud tuntud karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel (pole vepslastel ja liivlastel); regivärss ka loitsudes, vanasõnades, mõistatustes; · eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (< sm. rekivirsi, rekiviisu `neljarealine uuem rahvalaul' < alamsaksa rege, reig, reie, rei `tants; tantsulaul; laul'); · soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka KalevalamiDainen laulu); · vadja: soomõõ virrõd; ka isuri: lörpötykset jms. Laulutüüp "Loomine" · Laulutüüp tuntud kogu läänemeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ... > kangelaseepika (nn. sampo-tsükkel) Eestis ja Ingeris: müüt >... > kiigelaul, ringmängulaul · Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad,
Aristoteles Muusika on tähtis kasvatus ent ka meelelises naudingus. Tähtsad on esteetilised värtused. Aristoxenes Kõrgeim osutaja on kõrv, mitte mõistus. Inimese hing on keha harmoonia. Süstematiseeris rütmiõpetuse. Varakristlik muusika liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 2. Nimeta varakristliku muusika laulutüübid ja seleta nende tähendus. psalmoodia Gregoriuse laulutüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine. hümnoodia hümnide, uute luuletekstide laulmine. responsooriumi laulmine kaunistatud stiilis improvisatsiooniline Gregoriuse laulu tüüp. antifooniline laulmine vastulaulmine 3. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal? Iseloomusta võrdlevalt lane- ja idakristluse poliitilisi tagamaid ja mõju kultuurile. Idakristlus: kirik muutus iseseisvamaks, kuid nõrgemaks. Muutus rohkem, kui idakirik. Ladina keel.
o Laulud laulust ja laulikust o Laulud abielust jpt. Rahvalaulu variant ja tüüp Tüübi mõiste kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid). Teksti võime hoida alal (paindlikult muutes) oma põhikuju Variant kui konkrteetse laulu esitus, selle üleskirjutus Nt regilaulu tüüpe on u 3000, variante u 205 000. Laulutüüp ,,Loomine" Laulutüüp tuntud kogu läämeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ...> kangelaseepika (nn. Sampotsükkel) Eesti ja Ingeris: müüt >...>kiigelaul, ringmängulaul Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munas: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või
V PÕLVKOND muusika afektiline areng mida sõnad tähendavad, vastav muusika afektiõpetus madrigalis loetakse ooperi eelkäijaks kirikumuusika motett sisaldas madrigalisme polüfoonilised reeglid kaotasid rangust O. Lassus eiras reegleid kirikuisad polnud rahul tema vaimuliku muusikaga olid jumalavallatud sai kuldkannuse ordeni kirjutas Chansone prantsuse armastuslaul villanella Itaalia rahvalik laulutüüp kirjutas kahetsuspsalme vastureformatsiooni vaimus HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Martin Luther gregoriuse koraali asemel hakati laulma lutheri koraali koguduse poolt lutheri koraal saksa protestantlik kirikulaul põhineb värsstekstil on rahvalauluelemente igas salmis korduv viis tal oli muusikaline nõuandja Hussler, kellega koos lõi koraale Böömi vennad mitmehäälne koorikultuur tõid meile viiuli
Kuigi haugi nimetatakse parallelismirühmas enamasti kõrvu teiste kalaliikidega, on ta ikkagi kõige sagedamini mainitud kalaliik. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, külgi vm, nii nagu lõhe lõualuust kandlele kaared või karp (laulutüüp «Kannel»). Tegemist on poeetilise võrdluspildiga, selgitab Kaarle Krohn: «Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud. Mõte on nii sündinud, et kandle karpi (kaant) on võrreldud lõhe lõualuuga, selle naelu haugi hammastega ja keeli neiu (laulja oma?) juustega.». MariAnn Remmel on hiiepärimuse analüüsimisel tähelepanu juhtinud huvitavale teabele haugi seosest hiiega
barokiajastu lõpuni. Tuntakse Monteverdit rohkem ühena barokkstiili rajajatest ja kui esimest suurt ooperiheliloojat. 2.7. Ilmalik laul Itaalias (madrigal, villanella, canzonetta jt.) 16 saj Itaalia ilmalikus laulus on kõrvuti kaks vastandlikku suunda: 1) hulk rahavalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Mad.maade heliloojatega Frottola rahvalik laulutüüp, oli üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele. Rahvalikule stiilile vaatamata oli tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga; ühisjooneks lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään; domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled. Villanella rahvalik laulutüüp, 16 saj II poole suurmood; algselt kolmehäälne, rõhutatult algelise kõlaga, paralleelsete akordidega, tekst rõhutatult robustne ja rahvalik. Sajandi lõpuks kujunes alaliigina
Üldnimetuse ,,gregoriuse laul" alla mahub rida erinevaid vorme, zanreid ja stiile. Gregooriuse laulu tüübid: Retsiteerimine -- palvete ja pühakirjalõikude esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes, mõnetoonilised kõrvalekalded meloodiavormelid Psalmoodia -- Psalmitekstide laulmine. Erineb retsiteerimisest vaba ehitusega värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lõigud lühemad, vormelite vaheldumine korrapärasem. Peamine laulutüüp tunnipalvustel. Antifon -- refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist. Pühendatud kirikuaasta konkreetsele päevale, ka missade avalaulud. Hümn -- stroofilise värsstekstiga lihtne meeldejääv salmilaul, esimene poeet läänekirikus oli Püha Ambrosius, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele.
Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles kajastub Põhja-Euraasia ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 16. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Soome-ugri rahvaste loomismüütides on linnud asendatud jumalatega, kuid üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad. 17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp "Loomine") põhisüzee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika. Ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuuleiil veeretab need merre ja neist sünnivad (taevas ja maa?) päike, kuu ning tähed. Hiljem on vette tehtu pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala laulude valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinamöise veest väljaulatuva põlve
konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsemad alaliigid olid: · Motett- erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga · Madrigal- 14. sajandil 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Caccia- 3- häälne polüfooniline laul · Sansoon- prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul · Frottola- homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp · Villanella- laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili · Balletto- tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid VARARENESSANSS (14.saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaa Suurimad muusikakultuurikeskused olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus
Ilmalind lendab mere kohal ja otsib kohta pesa tegemiseks. Ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti: linnuks pääsuke, kes teeb oma pesa ühele kolmest koplis olevast puust. Karjala: Väinämöise põlvele teeb lind (hani, kotkas) pesa. Isuri: lind (pääsuke) muneb vees olevale mättale muna. Munast saavad taevakehad ja muud tähtsad maailma osad. 12. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp Loomine") põhisüzee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta. Vanaisa on maailma valitseja. Teda aitavad kangelased. Vanim neist on Vanemuine, kellel oli vanaduse tarkus. Teine oli Ilmarine, kellel oli kunstianne. Kolmas oli Lämmeküne, kes oli alati rõõmus ja optimistlik. Oli ka vibuküt Vibuane. Nad olid vennad ja Vanaisa lapsed. Nende eluasemeks Kaleva. Vanaisa otsustas maailma luua ning siis väsis ja heitis magama.
Selles kajastub Põhja-Euraasia ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 16. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Soome-ugri rahvaste loomismüütides on linnud asendatud jumalatega, kuid üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad. 17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Egiptlased kujutasid kuujumal Thoti tavaliselt kas iibise peaga või
välja ulatuva põlve, ingeri lugudes valib lind mätta, saare või sootuks laeva. Egiptuse mütoloogias kosmiline muna, India maailmamuna, Tiibeti kosmogoonias esinev muna, Okeaania ja Austraalia saarestike munamüüdid - kõik need kinnitavad, et muna kui elu allikas on omanud suurt mütoloogilist tähtsust üle kogu maailma. 8. Missugustes vormides on läänemeresoome rahvaste mütoloogias tuntud arusaamad maailma eri sfääre ühendavast ilmapuust? Suur Tamm: Laulutüüp tuntud karjalastel, soomlastel ja eestlastel Karjalas: müüt > ... > rabanduseloits Eestis: müüt >... > kosjafantaasia Aluseks kujutelm pühkmetest kasvanud eriliselt suurest puust, mis katab kinni taeva, varjutab kuu ja päikese ning seab ohtu senise maailmakorra. Endise olukorra taastamiseks otsitakse tamme raiujat, kelleks saab eriline mees või mehed (vennad). Raiumisel tekkinud laastudest ja muudest puu osadest tekivad
-16. sajandi vahetusel, aga ka uue situatsiooniga poliitikas ja majanduses. Suurenes metseenide huvi kunsti ja muusika vastu. Itaalia 16. Sajandi ilmalikus laulus oli kõrvuti kakas vastandlikku suunda: 1) rahvalikud laulud, mida kirjutasid pms itaallased; 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine oli seotud madalmaade heliloojatega. Rahvaliku laulutüübi nimetus 16. Sajandi algul oli frottola, mis ahvalikule stiilile vaatamata oli puhtalt õukondlik laulutüüp. Rahvalike laulude ühine joon oli lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli oli ka korduv refrään. Domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled, mida võidi mängida ka pillidega. Frottola populaarsus algas Lorenzo de' Madici õukonna toretsevatest karnevalipidustustest 15. Sajandi lõpu Firenzes. Firenze frottola on tavaliselt rütmika stantsulaul, hilisem frottola, eriti Gonzagade õukonnas Mantovas, on poeetilisem ja nii tekstilt kui ka
millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist pesa Karjala- hani või kotkas teeb pesa Väinämöise põlvele Ingeri- pääsuke muneb muna vees olevale mättale või laevale 12. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta [nt ajakirjas “Vikerkaar” ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes] Kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika, ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuul veeretab need merre, neist saab taevas ja maa, päike, kuu ning tähed. Hiljem vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega, Karjalas pesapaik Väinamöise põlv, ingeri
annaabi.ee 
