Rahvuslik ärkamine Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva NäddaliLeht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J. W. Jannseni "Eesti laulik" ja selle noodiköide (1862). 2. tr. Tartu, 1865 (2000 eks.). Ilmus veel 1871 (2000 eks.), 1875 (2000 eks.), 1880 (3000 eks.), ükski neist pole säilinud. Eesti I laulupidu. 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50
kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35 aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi Muinaseesti maakonna Ugandi järgi. Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele järgnes lauluõpik lastele "Laulik koolis ja kodus". Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (IIII, 19231924). Friedrich Kuhlbars suri 1924. aastal Viljandis ning maetud on ta Viljandi Riia mnt kalmistule.
Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a. ilmus kogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", saksaliku laulu pooldaja, 1865 asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, 1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile Jakobson oli kõige saksaliku vastu, andis välja kolm laulikut, osales Eesti Kirjameeste seltsi asutamises, 1868 ja 1870 pidas kolm isamaakõnet 4. Karl August Hermann ,,Mingem üles mägedele" ja ,,Oh, laula ja hõiska" Aleksander Saebelmann-Kunileid ,, Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm"
hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud LOOMING Jannsen tõlkis ja kirjutas ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt. '' Sioni-Laulo- Kannel''. Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud, mida on kokku üle 220 ja need on ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. 1) Mis vallas sündis Jannsen? Vana-vändra vald 2) Mis oli Jannseni hüüdnimi? Postipapa 3) Kuidas oli Perno Postimehe teine nimi ? Näddalilehti
3.J.W.Janseni panus Eesti muusikasse: 4. Kuidas on seotud A.Kunileid ja C.R.Jakobson? 5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt: 6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ? 7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus,
v Esimesel üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. v Esitati ka "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud ja mis võeti hiljem Eesti riigihümniks. KIRJANDUSLIK LOOMING v Kirjandusliku tegevusega alustas Jannsen juba Vändras, avaldades 1845. aastal saksa keelest tõlgitud vaimulike laulude kogu "Sioni-Laulo-Kannel", millele hiljem järgnes veel kaks annet. v Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega pealkirja all "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu- Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule. v ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa
Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega Vändras 1845 aastal. Tema kolm avaldatud teost sisaldasid koos viisidega kokku 1003 laulu, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Lisaks küla- ja ajalooainelistele juttudele tõlkis ja kirjutas jannsen ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt: "Sioni-Laulo-Kannel", "Eesti laulik", "Pärmi Jaagu unenägu". Luuletused Jannseni eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused. Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keelde. Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega, pealkirjaks sai "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu- Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule.
4. Ärkamisaega kujundanud isikud *David Otto Wirkhaus- Väägvere pillikoori orkester, õpetas pilli mängu, laulsid mitmel üldlaulupeol, tema eeskujul loodi ka teisi pillikoore *Janis Cimze- Valga koolmeistrite seminari juhataja, võrsus eesti kultuurile tähtsaid mehi (Saebelmann, Thomson, Jakobson jne) *Õpetatud Eesti Selts *Jannsen- ajaleht Perno Postimees, propageeris mitmehäälset koorilaulu, kogumik ,,Sioni- Laulo-Kannel" (rahvalikud laulud), asutas Vanemuise seltsi *Kreutzwald- ,,Kalevipoeg", tema muinasjutud, ,,Viru lauliku laulud" *Koidula- isamaaluuletused *Hurt- rahvaluulekogumise üritused, ,,Vana Kandle" väljaandmine *Jakobson- ,,Kolm isamaa kõnet" *Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded *Köler- kunstitegevus 5. I üldlaulupidu Jannseni eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Asutas 1865. meeslauluseltsi Vanemuine. 1867. kevad läkitati võimudele palve luba korraldada 1869
juuni) o Tekivad karskusseltsid, pritsumeeste seltsid, turniseltsid JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 1819 sündis Vana-Vändra vallas 1829 pandi karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu 1831 läks tööle Vändra kihelkonnakooli 1838 asus tööle Vändra köstrina (täitis ka kooliõpetaja kohustusi) 1843- abiellus Juliana Emilie Kochiga, sündis tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen 1845 hakkas ilmuma „Sioni- Laulo- Kannel“ 1845 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai eitava vastus e 1848 hakkas ilmuma perioodiline aastaraamat „Sannumetoja“ 1850 kolis perekond Jannsen Pärnusse ( oli juba 4 last) 1856 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai jaatava vastuse ( lapsi oli neil juba 6) 1857 hakkas ilmuma „Perno Postimees ehk Näddalileht“ 1863 loobus „Perno Postimehe“ toimetamisest ja kolis koos perega Tartusse, hakkas
"Perno Postimehe" kaudu levisid teated eestlaste õnnestunud laulupühast kaugemale ning tugevdasid tärkava rahvuse usku oma võimetesse Johan Voldemar Jannseni tegevus I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Mõtte algataja ja elluviija oli J. V. Jannsen, kes elas tol ajal Tartus, toimetas "Eesti Postimeest" ja oli "Vanemuise" laulu- ja mänguseltsi president. Jannsen hakkas varakult rahvale lauluvara muretsema. 1845. aastal ilmus temalt "Sioni-Laulo-Kandle" esimene väljaanne (järgmised kaks 1853 ja 1860). Kiriku ja palvemajade mõjul oli rahvalaul surutud vaikivasse olukorda. Koraalilaulmise tase oli vilets. Muredega koormatud inimesed vajasid aga omaette laulmiseks kergesti vastuvõetavaid enda sisetunde rahuldamiseks sobivaid laule ja tekste. Kuigi "Sioni- Laulo-Kandle" kohta on kirjutatud, et see polnud "midagi muud kui teenistuseotsimine vaimuvaesuse kasvatamise arvel", levis teos omal ajal määratu suurel arvul
Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosentali juures Tallinnas. Hiljem suundus Jannsen tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen haigestus 1880 afaasiasse ning ta suri 13. juunil Tartus . Jannsen maeti Tartu Maarja kalmistule, kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni- Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed. Jannsen kirrjutas ligi 200 lugu külajutud, ajaloolised jutud. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis 1860. aastal J.V. Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Eesti esimene üldlaulupidu
Lisaks talurahva pahedele räägib raamat ka kahe külanoore armastusest. Nimelt noorte suhted arenevad külaelupiltide taustal, lisaks sellele on elamulikult kujutatud kosje, pulmatseremooniat jm. Inimestel oli raamatu vastu suur huvi ja selleks oli ka põhjust, sest maaelu ja rahvakombestikku kirjeldati väga mitmekülgselt ja huvitavalt. Noor Johann Voldemar Jannsen alustas oma kirjamehe-karjääri 1845. a saksa keelest tõlgitud vaimulike laulude kogu avaldamisega pealkirja all ,,Sioni Laulo-Kanne"l. Jannseni koostatud lauluraamatusse olid kogutud saksa pietistlikud viisid, sõnad olid tõlgitud lugejale arusaadavalt ja rahvalikult ning raamat muutus kiiresti väga populaarseks. Kokkuvõte 18. sajandi II poolel ja 19. sajandi esimesel poolel ilmus kokku üle 800 raamatu. Kogu eestikeelne raamatutoodang ulatus selleks ajaks veidi üle 1200 teose. Tolle aja raamatud on enamjaolt tõlgitud saksa keelest, kuid mida aeg edasi seda rohkem hakkas ilmuma ka Eesti päritoluga juturaamatuid
luhuvi. mikud Koidula, Jannsenija Jakobsoni vahenduselEestisse.Koos saksaheliloojate Juba tunduvalt varem oli Jannsenteinud esimesedomapoolsedkatsed soetada kirjutatud lauludegam6.iutasidneed meie esimeselaulupeo repertuaari. rahvale m6istetavat laulurepertuaari. 1845. aastal ilmus tema kogumik "sioni- Laulupeo repertuaarikogumik"Eestirahwa50-aastase Jubelipiddo-Laulud.Tarto Laulo-Kannel" (jirgmised viljaanded 1853 ja 1850). Seesisaldastihtsaid rahvalik- 'Wannemuine seltsistwdljaantud." ilmus triikis alles 1869. aastamai algul. Peokavas ke laule, mille kohta Jannsenisemdrkis, et neid v6ib laulda igal ajal .fa igaskohas. oli 15 ilmalikku (seaihulgastsaaririigi htimn) ja 12 vaimulikku laulu. Suurem osa
· Tõenäoliselt reaalsusel põhinevad tõlked, et eestlased aru saaksid · Laulda polnud võimalik · 1656 a. esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat Abraham Winckleri toimetusel · ,,Uus eesti lauluraamat" 241 kirikulaulu kolmes trükis · Tekstid riimitud värssides selleks, et saaks muusikaga kohandada · Veelgi paremad raamatud olid Adrian Virginiuse ,,Wastne Tarto Mah Kele Laulo Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks · Kui kirikus oli orel, siis lauldi koraaliraamatutest, kui orelit polnud, lauldi eeslaulja järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a. Forseliuse kool; koolitati ~160 koolmeistrit/köstrit, kes hakkasid koolides õpetama kirikulaule · 1686 a
Elu lõpuks suundus tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. 4 Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud „Sioni- Laulo-Kannel”, mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu – külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine.
Sai Eesti rahvas näha :,: Läks aga metsa mängima, Läks aga laande lauluga :,: Ma laulan mättal, mäe peal Ja õhtu hilja õues Ja Vanemuise kandle hääl See põksub minu põues Friedrich Kuhlbars on avaldanud järgmised luulekogud: Wastse laulo ja kannel (1863), Laulik koolis ja kodus (1868), Vanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng (1870), Laste laulik (1899), Kooli kannel (1908), Jõulu-pähkled ja teised luuletused (1910), Viliènde (1877), Vom Ostseestrande (1904), Kannel ning mõõk (1919), Villi Andi Luuletused I (1923), Villi Andi Luuletused II (1923), Villi Andi Luuletused III (1924). Kokkuvõtteks võime öelda , et Frieadrich Kuhlbars oma kirjaniku nimega Villi Andi oli väga haritud ja tark mees , kes kirjutas luuletusi
lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. Seejuures sai ta ka Körberilt näpunäiteid ja juhatusi edasiõppimiseks. Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et oli küps pidama köstriametit. Esimene töökoht 1838. aastal, 19-aastase noormehena, asuski Jannsen tööle Vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. 1845. aastal ilmumist alustanud "Sioni-Laulo-Kannel" oli rahva seas väga menukas ja õhutas teda kirjamehe tegevust jätkama. Nii sünnivad "Postipapa külajutud", laulutekstide valik "Eesti laulik"ja "Eestimaa käib üle keige", mis on tõlgitud Goethe ja Schilleri luuletused ja mugandatud väljendamaks rahvuslikke ideaale. Juba varakult tekkis papa Jannsenil Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-lehe" mõjul soov oma rahva harimiseks ja edendamiseks ka ajalehte välja anda. 1845. esitas ta vastava taotluse, kuid sai
kirjutama kirjandusloos tuntud kujul : Johann Voldemar. Selle täienduse tegi ta oma ristiisa, Vändra mõisniku Vold. Von Ditmari nime järgi . Ta oli väga populaarne ja armastatud inimene (teda kutsuti ka lapsi ristima ja surnuid matma). Oma sorava jutuga jagas Jannsen rahvale ilmalikku tarkust. Jannseni suur edu äratas kadedust aga Carl Körberis ning nendevahelised suhted hakkasid jahenema. Köstri elukutse kõrval hakkas ta ka kirjutusi avaldama : "Sioni-Laulo-Kannel"(sisaldas 333 laulu), "Eesti laulik" ja teised. "Eesti laulik oli mõeldud laulukooridele. Enamik lauliku tekstidest ja viisidest olid saksa algupära, kuid see ei vähendanud nende populaarsust. Rahvale laulik meeldis ja kirjastaja Laakmann andis sellest välja koguni 6 trükki. 1869.aastal, mõned kuud enne laulupidu, ilmus Jannsenilt "Eesti-rahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud", mis sisaldas ka algupärast loomingut. Johann Voldemar Jannseni
Koor omandas lühikese ajaga laialdase kuulsuse, esinedes peale kodukiriku ümbruskonna veel Tallinna kirikutes, Aleksandrikooli heaks korraldatud näitemüükidel, kuberneripidustustel, vallamajade õnnistamistel jne. Siit jõuameggi Jüri kihelkonna jaoks kahe tähtdaatiumini: Rae valla moodustamiseni 23. Novembril 1866 ja Jüri lauluseltsi loomiseni 15. Jaanuaril 1866.a. (Protokolli raamatus nimetatult laulo selts). Sellega olid jürikad ametlikult registreeritud seltsi poolest esimeste seas praeguse Vabariigi piires ning esimesed Harjumaal. Köster Kraemanni surmaga koori tegevus soikus kümneks aastaks, kuid sai veel suurema hoo sisse köster Julius Preisbergi asumisel koorijuhi kohale. Ta asutas veel meeskoori ja viis selle lühikese ajaga kõrgele tasemele. Uuesti kutsutakse ellu ka segakoor. Koorid esinesid 1880.a. III üldlaulupeol Tallinnas. Neljandalt
Ta oli noor ja püüdlik köster, keda ümbruskonnas tunti hea kõneleja ja suurepärase kantrina. Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamaid aidata ja õpetada- kõik ikka Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi korjuks. Köstri- ja õpetajaameti kõrval hakkaski ta hiljem Körberi eeskujul kirjanduslikult tegutsema, andes välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. 1845. aastal ilmumist alustanud "Sioni-Laulo- Kannel" oli rahva seas väga menukas ja õhutas teda kirjamehe tegevust jätkama. Nii sünnivad "Postipapa külajutud", laulutekstide valik "Eesti laulik"ja "Eestimaa käib üle keige", mis on tõlgitud Goethe ja Schilleri luuletused ja mugandatud väljendamaks rahvuslikke ideaale. Juba varakult tekkis papa Jannsenil Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-lehe" mõjul soov oma rahva harimiseks ja edendamiseks ka ajalehte välja anda. 1845
ajaleht Perno Postimees (1857), Kreutzwaldi sulest ilmunud Kalevipoeg, tema muinasjutud ja Viru lauliku laulud, Lydia Koidulaa isamaaluuletused, Jakob Hurda rahvaluulekogumise üritused ja Vana Kandle väljaandmine, Jakobsoni Kolm isamaa kõnet, Johann Köleri kunstnikutegevus ja muud ettevõtmised Johann Voldemar Jannsen 1857 hakkas seal välja andma ajalehte "Perno Postimees ehk Näddalileht. 1845. aastal ilmus tema kogumik 'Sioni-Laulo-Kannel'. See sisaldas lihtsaid rahvalikke laule, mille kohta Jannsen ise märkis, et neid võib laulda igal ajal ja igas kohas. Läbinisti ilmalikest lauludest koosnes tema teine kogumik 'Eesti Laulik' (saksa laulud, eesti sõnad). Siiski ei soovinud ta eestlasi saksastada, vaid püüdis saavutada, et ka eestlastel tekiksid sama võimekad koorid ja et rahvuslik ühtekuuluvustunne tõuseks. Jannseni igatsetud eesmärk oli korraldada eesti laulupidu.
kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. 5 LOOMING Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega eesti keelde. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost, 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje sai, levis tuhandetes eksemplarides, oli rahva hulgas väga populaarne ning julgustas Jannsenit edasi kirjutama. Ta kirjutas umbes 220 küla- ja ajalooainelist juttu. Juttudes ilmneb moraalipedagoogilist suunitlust ja kirjandusliku kultuuri nappust, kuid nende nagu ka ta ajalehtede rahvalikult kujukas ja vestelis-humoorikas sõnastus on mõjutanud eesti proosastiili kujunemist.
põhivaraks.42 Alates 1740. aastast liideti ka siinsetele luteri kiriku ametlikele lauluraamatutele eraldi lisana sadakond hernhuutlikku laulu. Hernhuutlikke laule anti aga välja ka eraldi kogumikena. Varasematest kogumikest on vähe säilinud, sest raamatud hävitati, kui liikumine oli keelatud (1743-1760ndad). J. Marraschi ,,Waimolikkud laulud" (1794) sisaldab 160 laulu põhjaeesti keeles. Lõunaeestikeelsete kogumike ,,Monne wastse Waimolikko Laulo" (1802) ja ,,Koggodusse Kori Laulo nink Litania" (1810) koostamisega olid seotud H. A. Erxeben, J. C. Quandt noorem ja A. Raudiall.43 Enamasti seisned eestikeelsete lauluraamatute koostamine saksa keelsete laulude ümber tõlkimisest. Lauluraamatud trükiti Saksmaal, kus need siinsele rahvale edasilevitamiseks saadeti.44 Ühistegevus Hernhuutluse põhimõtete hulka kuulusid võrdsus ja vendlus, puudus igasugune vahet tegemine vendade vahel kas jõukuse või seisuse alusel. Seega võis igaüks koguduse 40 T
enam iialgi. Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosentali juures Tallinnas. Elu lõpuks suundus tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Tähtsus Eesti kultuuriloos Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen
Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosentali juures Tallinnas. Elu lõpuks suundus tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. TÄHTSUS EESTI KULTUURILOOS Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni- Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse
sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. LOOMING Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega eesti keelde. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje sai, levis tuhandetes eksemplarides, oli rahva hulgas väga populaarne ning julgustas Jannsenit edasi kirjutama. Ta kirjutas umbes 220 küla- ja ajalooainelist juttu. Juttudes ilmneb moraalipedagoogilist suunitlust ja kirjandusliku kultuuri nappust, kuid nende nagu ka ta ajalehtede rahvalikult kujukas ja vestelis-humoorikas sõnastus on mõjutanud eesti proosastiili kujunemist.
Laulupidu äratas suurt tähelepanu, sellel oli vähemalt 12 000, võimalik, et ka 15 000 pealtvaatajat. Nõnda sai sellest tõepoolest esimene eestlaste rahvuslik suurüritus. Muuhulgas esitati laulupeol ka Friedrich Paciuse viisi ja Jannseni kirjutatud sõnadega laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest hiljem sai Eesti hümn. 7. KIRJANDUSLIK LOOMING Kirjandusliku tegevusega alustas Jannsen juba Vändras, avaldades 1845. aastal saksa keelest tõlgitud vaimulike laulude kogu “Sioni-Laulo-Kannel”, millele hiljem järgnes veel kaks annet. Samuti peamiselt saksa eeskujul või saksa keelest tõlkides kirjutas Jannsen ilmalike laulude kogu “Eesti laulik”. Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keelde. Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega pealkirja all “Eestirahwa 50-aastase
jm.Poeetiseeris uudsemalt elutunnetuse ja maailmanägemise olemust. Kreutzwald: · ,,Vana aeg oli vaenuga" (kaebelaulu imitatsioon), ,,Eesti lauluanne", ,,Sõda", kogumikud ,,Viru lauliku laulud" (,,Priiusele", ,,Laul"), ,,Angervaksad", ,,Rahunurme lilled". · Didaktilised värsivormilised ütlemised, filosoofilised arutlused, looduspildid jm. Saksa romantikute laenud. Jannsen: · ,,Sioni-Laulo-Kannel" (tõlgit' pietistlikud värsid), ,,Eesti Laulik", ,,Eestima käib ülle keige", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". · Romantikute luule rahvuslike ideaalide väljendamiseks. Jakobson: · Patriootilisi tundeid väljendav ,,Veel pole kadunud kõik", ,,Lauliku C. R. Linnutaja laulud". · Vemmalvärsid oma seisukohtade ilmestamiseks, luuletusi lastele, katsetused rahvalaulude eeskujul, romantikute tõlked. Koidula: hiljem Friedrich Kuhlbars:
Baltisakslaste kultuuriüritused, piirkondlikud laulupeod, helil. 6)Emil Hörschelmann. I, II, III üldlaulupidu ja nende korraldamisega seonduv (lõhe korraldustoimkonnas). 7)Pidulised (kooriliigid), dirigendid, heliloojad, kelle laulud kavas olid. ÕP. lk. 42-53. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eestlaste kultuurielu hingeks, kes musikaalse inimesega oli varasemalt juhatanud ka koore Vändras ja Pärnus ning kaasa löönud Pärnu saksa lauluseltsis. Jannsen tegi kogumikud “Sioni-Laulo-Kannel” ning “Eesti Laulik”, mis said rahva seas väga populaarseks ning aitas kaasa eestlaste seas lauluharrastuse arengule. Jannsen rajas ka meeslauluseltsi Vanemuine (Tartus, 1865) ning paar aastat enne seda oli loodud juba esimene lauluselts Revalia. Laulupeo (1869a.) kavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu, millest suurem osa pärines saksa heliloojatelt (kuid eesti keeles). Ettekandele tuli ka F.Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning K
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks?
"Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637) (sisaldas 144 laulu), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch"( P-E Georg Salemann, Geinrich Göseken, Reiner Brockmann, Martin Giläus) (Uus eesti lauluraamat) , kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Sisaldas 241 laulu. Teine eestikeelne laulutaamat oli ,,Wastne Tartu Mah Keele Laulo Rahmat", (1685 Adrian Virginius L-E) Ülejäänud teosed ei kuulu enam rootsi aega?! Imelikult lühike vastus, pole midagi rohkem kirjutada. 9. Esimesed eestikeelsed grammatikad: 1637 Heinrich Stahl: Anführung zu der Esthnischen Sprach (P-E) (Sissejuhatus eesti keelde) esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr
.." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi Muinaseesti maakonna Ugandi järgi. Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele järgnes lauluõpik lastele "Laulik koolis ja kodus". Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (I-III, 1923- 1924). Friedrich Kuhlbars suri 1924. aastal Viljandis ning maetud on ta Viljandi Riia mnt kalmistule. Leelo Tungal (sündinud 22
GRADATSIOON (vt ka liialdus ja vähendus). Kus nutab isatu poega, sinna kaevu kaevatakse; kus nutab ematu tütr, sinna uhkab allikas; kus aga nutab orjake, sinna tiigike tehakse; kus aga nutab vaenelapsi, sinna jäänud järvekene; kus aga nutab leskinaine, sinna jooksemas jõeke. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ILUKÕNELAUSED ehk RETOORILISED LAUSESTUSED > Retooriline küsimus ! ! ! ! ! --> Pöördumine ! ! ! ! ! -> Hüüatus ! ! Kas siis selle maa keel ! ! Laulo tules ei voi ! ! Taevani toustes ülles ! ! Iggavust ommale otsida? (K. J. Peterson) ! ! Laena mulle kannelt, Vanemuine! (F. R. Kreutzwald) ! ! Oo, et sädemeid kiljuks mu hing ! ! kui käial lihvitav väärisvaas! (P.-E. Rummo) Ilukõnelausid saavutatakse lauseliikmete ÜMBERTÕSTE e INVERSIOONIGA. !! ! ! Mis säält paistab päälta ladva? (rahvalaul) ! ! Ju lapsena igatsesin merd ääretult mina (F. Tuglas) Sagedased võtted on ka lauseliikmete VÄLJAJÄTT ehk ELLIPS, ning
18. J. V. Jannsen ajakirjaniku, ideoloogi ja kirjanikuna. 19. sajandi külajutu iseloomulikud jooned. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) - Vändra möldri poeg, õppis kohalikus köstri- ja kihelkonnakoolis. Tegutses kooliõpetaja ja köstrina Vändras, Pärnus. 1863. aastal asus Tartusse, siin lõi 1865. aastal seltsi ,,Vanemuine", mis kujunes ärkamisaja peamiseks ja mõjukamaks keskuseks. Koostas-avaldas ka raamatuid, tõlkis ja seadis pietistlikke värsse (,,Sioni-Laulo-Kannel" I-III, 1845- 1860), koostas laulutekstide valiku ,,Eesti laulik" (1860), tõlkis saksa luulet ja mugandas neid eesti oludega (,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"). Tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu, avaldas neid ,,Sannumetoja" (I-VII, 1848-1860) väljaandes, kogumikus ,,Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahwale" (1854). algselt taunis teatrit, kuid kui nägi selle mõju rahvale, toetas ,,Vanemuise" tegemisi ja kirjutas ka ise
saab säilitada informatsiooni ajas ning kanda edasi ruumis. Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme, näiteks hieroglüüfkiri, ladina kiri jt. kirikulaul kunstlaulu liik, mida kasutatakse kirikus jumalateenistustel. Kirikulaulud olid algselt ladinakeelsed, pärast reformatsiooni (16. sajandil) hakati neid üha rohkem tõlkima rahvakeelde. Eestis tõid kirikulaulu arengusse murrangu Johann Voldemar Jannseni (18191890) laulutõlgete kogumikud "Sioni-Laulo-Kannel" IIII (18451860). Näiteks: Üks kindel linn ja varjupaik Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas. Ta hoiab meid kui kilp ja mõõk, Ta aitab kõiges vaevas. Küll vana vaenlane on väga vihane suur vägi, kavalus on tema tugevus ei ole tema sarnast. Ei aita meie nõu ja töö; see peagi otsa saanud. Suur abimees viib võidule, me Isa on Ta saatnud. Kas tunned Teda sa? Su Jeesus Kristus Ta, see Isand suurest väest. Kõik tuleb Tema käest;
lauldavuse ning tema ülesandel tõlkisid pastorid Heinrich Göseken, Georg Salemann, Martin Giläus ja Reiner Brockmann kirikulaulud uuesti (lisaks uusi laule), juba arvestavas 3 värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal
annaabi.ee 
