RIIGIVAPP · Päike uus ajastu · Punane lõvi võim, valvsus, julgus LÄTI MAATUNDMINE · Greif rikkuse kaitsja · 2 tammepuuoska · Lipupael · Kolm tähte kolm kultuuriajaloolist regiooni: Kurzeme/Zemgale, Vidzeme, Latgale RIIGIHÜMN ,,Dievs, sveti Latviju" (,,Jumal,õnnista Lätit!) · 1920 · Karlis Baumanis · Esimene laul sõnaga ,,Latvia" · Esmaesitus I Laulupeol 1873 RAHVUSLIND Linavästrik RAHVUSLILL Karikakar RAHVUSPUTU Kahe täpiga lepatriinu KAS RAHVUSKIVI Merevaik RAHVUSPUU Tamm, pärn RAHVUSLIK Jaanipäev (Jani) PÜHA VABADUSE · 1935
Läänemere äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjs Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkad. Lääne Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinna. Kirde Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe ja Läti ühtlasi kõrgeim on Gaizinkalns (312m). Kagu Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk Läti madalik ja Ida Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske
Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini
(puna-valge-punane) vapp- punane lõvi parem-Kuramaa kubermang hõbedane greif -Liivimaa kubermang tõusev päike- Läti Vabariigi algus+kuldne tulevik 3 tähte sümboliseerivad 3 ajaloolist piirkonda. Jaguneb 4 ajalooliseks piirkonnaks. Kõige läänepoolsem- Kuramaa (Kurzeme),paikneb mererannikul(on täheke vapil) Kuramaast ida poolt lõunasse- Zemgale Põhja poolt Väina jõe mererannikul Liivimaa(Vidzeme)(täheke) Väina jõest põhjas 'Latgale(täheke) 27 rajooni 2009- teostus haldusreform al.2009 a. On 1-astmeline kohalik omavalitsus. Kogu läti ala jaguneb 110 piirkonnaks Novads,millele lisandub 9 omavalitsuslikku linna.Esialgu oli vastuseis haldusreformile tugev. Tegelike linnade arv on 77, enamik väikelinnad, mis kuuluvad nende eelmainitud omavalitsuste koosseisu. Suuremad linnad 1) Riga u 700 000 elanikku (vähenenud) 2) Daugapils- Dunaberg -Dvinsk- üle 100 000 elaniku 3) Liepaja-Libou-2012 82 000 elanikku.
kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid. Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaizikalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurim on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske
suudeti vastata 2) Sõjaline ülekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised sõjamehed, kes olid hea väljaõppe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vägesid täiendada. 3) Lisaks sakslastele tuli võidelda ka sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mõjuvõimas rooma-katoliku kirik 4) Vallutajad kasutasid ära alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sõjakäikudele eestlaste vastu 5) Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid üksikute sõjakäikude tarvis mitte plaanipärase vallutuse vastu 6) Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma riiki. Sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, mis halvas vastupanu 7) Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine naaberrahvastega 8) Tõsisteks vastasteks vabadusvõitluse algperioodil olid venelased. Lisaks ei pidanud venelased alati täpselt
millest pooltele suudeti vastata; b) Sjaline lekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised sjamehed, kes olid hea vljappe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja kige paremat ja tiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vgesid tiendada; c) Lisaks sakslastele tuli videlda ka sjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mjuvimas rooma-katoliku kirik; d) Vallutajad kasutasid ra alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sjakikudele eestlaste vastu; e) Eestlaste histegevus, sjave korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid ksikute sjakikude tarvis mitte plaaniprase vallutuse vastu; f) Eestlastel polnud veel vlja kujunenud oma riiki. Sidemed ksikute maakondade vahel olid nrgad, mis halvas vastupanu; g) Nrgaks kljeks oli ka koost puudumine naaberrahvastega; h) Tsisteks vastasteks vabadusvitluse algperioodil olid venelased. 5) Tagajrjed: Eesti langes pikkadeks aastasadadeks vrvimu alla. Eestlaste
halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist puhastada enamlastest Latgale alad, Leedul seevastu ei olnud üldse rahust huvitatud, kuna tal puudus rinne Punaarmee vastu. Seetõttu astus Eesti separaatläbirääkimistesse ning kuigi teised Balti riigid moraalselt Eestit toetasid, jäid nad ootama, mis rahukõnelusest enamlastega saab. Diplomaatiliselt toetasid Eesti-Vene rahukõnelusi ka Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson ning Inglismaa peaminister Lloyd George. Nende taotluseks oli näha, kas enamlastega on võimalik rahu sõlmida
Europe Olla ise (endale) 37 42 52 Vidzeme 8,9% tööandja Riia 7,3% EKI uuring Olla palgatöötaja 65 LÄTI 6,6% Latgale 5,3% Olla ise (endale) 29 tööandja Zemgale 4,3% Kurzeme 4,2% Allikad: Flash ... 2004 (EOS); Eesti ... 2004 (EKI) Ettevõtluse alused - A
sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-Liivimaaks ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese Poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kubermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795. aastast oli Liivimaa üks kolmest Vene Läänemere- ehk Balti kubermangust, teised kaks olid Eestimaa kubermang Liivimaast põhjas ning Kuramaa kubermang Liivimaast läänes ja lõunas. Liivimaa kubermang oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti kindralkuberner, kes valitses kõiki kolme kubermangu. Mõnikord, eriti baltisakslaste kultuuriliste teemade puhul,
000-le. võrra väiksem. * Eestlaste arv ja paiknemine on antud 1897. a. ülevenemaalise rahvaloenduse andmete põhjal. Pihkva kubermangu Muidugi ei toiminud kogu vaadeldaval Soomlased ja leedulased suundusid eestlaste hulgas on ka u. 14 000 setut. Läti alana on käsitletud Kuramaad, osa Vitebski kubermangust (Latgale) ja Lõuna- perioodil(ilma Liivimaad ainult ühepoolne Valga ränne eesti ja selle ümbruse Eestist peamiselt välja, Asunduste valdadeta). riigist olevad, arvu aluseks välja, üle ookeani,(1900)
teistkordset põletamist (1210) korraldasid eestlased, tõenäoliselt ugalased, 1210. aasta hilissuvel uue kättemaksuretke orduvägede peamisele tugipunktile Võnnus. Linnust piirati üsna edukalt kolm päeva. Kuuldes aga vaenulike vägede saabumisest Riia poolt, lahkusid eestlased linnuse alt ning korraldasid jälitajatele varitsus Ümera jõe metsasel jõekaldal, ülekäigukoha juures. Sakslasi, latgale ja liivlasi rünnati ootamatult enne jõe ületamist, kuna eelnevalt oli eestlastel õnnestunud jätta mulje, et nad on jõe juba ületanud. Eestlased saavutasid selles lahingus ülekaaluka võidu ning läkitasid Henriku kroonika sõnul teate võidust kõikidesse Eesti maakondadesse, et olla „üks süda ja üks hing kristlaste nime vastu”. 3. TURAIDA SÕJARETK, VARBOLA PIIRAMINE JA LEHOLA KUNINGAS LEMBITU
vastsündinuid, vaid seda teeb piiskop suure pidulikkusega 7 - 12 - aastaste lastega. Teine erinevus puudutab armulauda . kogudus saab leiba ( Kristuse ihu), veini ( Kristuse verd) saavad vaid preestrid. Euroopas levikuala Itaalia, Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburgi, Horvaatia, Sloveenia, Austria, enamiku Ungarist, osa Sveitsist, Iirimaa, Lõuna- Saksamaa, Poola, osa Ukrainast ja Valgevenest, Leedu, Ida- Läti ( Latgale). Üle poole katoliiklastest väljaspool Euroopat : mõlema Ameerika mandri maades, Aafrikas ja Aasias ( Filipiinidel). P r o t e s t a n t i s m eraldus katoliiklusest usupuhastuse käigus või hiljem. Põhjalike muutuste vajadus katoliku kirikus oli päevakorras olnud sajandeid. Tegelikud jõud oma põhimõtete elluviimiseks leidis Wittenbergi ülikooli usuteaduse professor MARTIN LUTHER ( 1483 - 1546). 1517. aasta 31.
Amuuri ja Primorje 73 52 - 9 Kokku 1 - 4 117 105 25 341 127 331 5 * Eestlaste arv ja paiknemine on antud 1897. a. ülevenemaalise rahvaloenduse andmete põhjal. Pihkva kubermangu eestlaste hulgas on ka ca 14 000 setut. Läti alana on käsitletud Kuramaad, osa Vitebski kubermangust (Latgale) ja Lõuna-Liivimaad (ilma Valga ja selle ümbruse eesti valdadeta). Asunduste arvu aluseks on: Meomuttel, Jüri 1900. Eesti asunikud laialises Vene riigis. Esimene katse sõnumid kõikide Eesti asunduste üle tuua. Jurjev (Tartu): “Postimehe” trükikoja kirjastus; Nigol, August 1918. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. (Eesti Kirjanduse Seltsi Kodumaa Tundmaõppimise Toimekonna toimetused nr. 1). Tartu: Eesti Kirjastusühisus “Postimees”. J.Meomutteli ja A
alad endale Altmargi vaherahuga 1629.. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-liivimaaks ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kumbermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795. aastast oli Liivimaa üks kolmest Vene Läänemere- ehk Balti kubermangust, teised kaks olid Eestimaa kubermang Liivimaast põhjas ning Kuramaa kubermang Liivimaast läänes ja lõunas. Liivimaa kubermang oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti kindralkuberner, kes valitses kõiki kolme kubermangu
seisab riigikohtu esimees, tema kätte antakse see lint ja tema paneb uuele presidendile. (Eestis on kaela kett, selline suur) (USA-s regaal antakse üle ja siis president paneb käe Piiblile ja annab üle ametivande) Esimesed 4 paragrahvi Eesti, Läti ja Leedu põhiseadusest Läti põhiseaduses tekitas Venemaaga probleeme kolmas punkt, piiriküsimused ! Venemaa ei olnud nõus, et Läti põhiseaduses oli viide Latgale piirile. Leedu põhiseaduses konkreetselt Leedu piiride kohta, et Vilnius on Leedu pealinn ja Leedu maale kuulub, mitte Poolale. Mille poolest 17 paragrahv originaalne on? Pikaajaline pealinn mida sellega öelda tahetakse? Et on kaua olnud ja ajalooline
paiknevate tasandikega ning Põhja- Läti madalikuga. Koos moodustavad need Kesk- Läti madaliku. Sellest lääne pool asub Kurzeme kõrgustik, ida pool Kesk-vidzeme kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13) Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on
Liivimaa aadlikud ja linlased suhtusid Rootsi soosivalt. Sõjaline võitlus lõppes Rootsi võiduga, mida kinnitas 1629.aasta ALTMARGI rahu. Riiast sai kogu Rootsi riigi suurim linn ja Rootsi Liviima kubermangu keskus. Rootsi võim Liivimaa üle muutus täielikuks, kui 1645.aastal saadi taanlastel Saaremaa. Esimest korda olid kõik eestlaste alad ühe võimu all. - Kolm keskaja Liviimaa osa jäid Rzeczpospolita kätte: kagunurk ehk INFLANTY (Latgale või Poola Liivimaa), Kuramaa hersogiriik ja Kuramaa piiskopkond. - GOTTHARD KETTLER (Kuramaa hertsog). Aadlimõisates muutus pärisorjus reegliks. Paremini koheldi talupoegi hersogimõisates. Kettleri andekaim järglane oli hersog JAKOB (1642-1682 valitses), kes ajas agaralt merkantilistlikku poliitikat, tõi Hollandist laevaehitajad VENTSPILSI ja rajas lühiajaliselt kolooniaid Lääne- Aafrikas(Gambia) ja Kariibi merel(Tobago).
Ukraina kaasakate mässud tõmbasid Poola-Leedu 13-aastasse sõtta Moskvaga: 1655. aastal vallutasid vene väed Vilniuse, Kaunase ja Grodno, mille Leedu väed hiljem tagasi pidid vallutama. Rootsi kuningas Karl X kasutas ära olukorda ja tungis sisse Leetu, kus kuningas pakkus dünastilist uniooni Rootsiga, millega katkestati unioon Poolaga - Rootsi hiljem loobus liidust Leeduga. 1667. Andrussovo rahu - Poola- Leedu loovutas Venemaale Smolenski, Kiievi ja Ukraina. Sai tagasi Latgale ja Valgevene. Poola-Leedu nõrgenes poliitiliselt, majanduslikult ja kannatada said ühiskondlikud struktuurid. 17. saj lõpuks sai kuninga valimine altkäemaksu ja korruptsiooni, rahvusvaheliste intriigide ja välismaise vahelesekkumise objektiks. Põhja-sõja laastav mõju Leedule. Leedu Poola jagamiste ajal - I jagamine: 1772. aastal: Poolas puhkes kodusõda, kus katoliiklased moodustasid kuningavastase liidu. Poola kaotas 29% territooriumist
mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne. Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo- ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid. Piki Läänemere rannikut kulgeb Läänemere rannikumadalik ning Liivi lahe jätkuks on Kesk-Läti madalik. Kõrgeimad alad on Vidzeme kõrgustik (kus asub kõrgeim tipp Gaizinkalns 311 m), Latgale ning Alksne kõrgustikud. Rannajoon on vähe liigestunud ja ainus merelaht on Liivi laht. Meresaari pole. Enamik jõgesid kuuluvad Liivi lahe vesikonda, veerikkaim on Daugava. Järvederikkaim on Latgale kõrgustik, kus paikneb 40% kõigist järvedest. Läti paikneb mandrilise ja merelise kliima üleminekualal, idapoole liikudes muutub kliima mandrilisemaks, mis väljendub peamiselt külmemates talvedes, sademeid rohkeim Läänemere rannikul ja kõrgustikel
Piiskopil juriidiline õigus suurem. Ordu tugines paljudele privileegidele. Sõjaline võim ka ordu käes. 13saj II periood, Liivimaa luuakse ja sinna jääb ka tänapäeva Läti alad. Tehakse kuralastega alistumisleping. Saule lahingus hakati vastu, hiljem suruti alla. Kuralased ja semgalid hakkasid ka 1259 üles. 1260 Durbe lahingus sai ordu leedulastelt lüüa. Õige pea alistati uuesti, umbes 1290 on alad täitsa alistatud. Preisimaal sarnane olukord. Ida-Läti (Latgale) vallutus halvasti dokumenteeritud. 1277 rajas ordu Dünaburgi linnuse (Daugavpilsi juures). Jäeti aga maha ning alles 14.saj oli olukord kontrolli all. Kuni 16saj oli Läti-Leedu idapiirid ebaselged. Liivimaa polnud homogeenne. Eri piirkonnad alistusid eri tingimustega. Osad alad vallutati, osad sõlmisid lepingu jne. Sellest sõltub ka kohaliku eliidi hilisem võim. Ka Eesti alal 13saj vastuhakud. 1241 leping saarlastega, millega lubavad tagasi ristiusku minna jne.
riik ning sealne arengutase on kiirem kui näiteks Vene Föderatsioonis. (Integration... 2007) Ühe suurema pingemaandaja rolli mängib asjaolu, et on vene keelt kõnelev kontingent on ise killustatud. Lisaks etnilisele mitmekesisusele (venelased, valgevenelased, ukrainlased, grusiinlased, juudid, aserid, armeenlased, tatarlased jt) eristab neid omavahel elukoht ja kodakondsus. Venesõbralikumad jõud on tugevamal positsioonil Latgale regioonis ja suuremates linnades. Kodakondsuse alusel jagunetakse Läti kodanikeks, muu riigi (Venemaa) kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks. (Muizinieks 2004) Pingetes on süüdi ka Läti karm kodakondsuspoliitika, mis hoiab suure hulga elanikke otsustusprotsessidest eemal. Siinkohal on näitajaks sama, suhteliselt pikk iseseisvusaeg. On selge, et muulased Lätist enam kuskile ei lahku (kui, siis hoopis
Arengud ja sündmused, mis viivad Poola riikluse katkemiseni 18. sajandi lõpul- Poola jagamised: 1) 1772 2) 1792 3) 1795. 1793 jagatakse Preisimaa ja Venemaa vahel. Presimaa osaleb esimesel ja kolmandal jagamisel. Kõige rohkem Poolat on kasvatanud Venemaa, aga valdava osa saab Preisimaa. Läheb kogu Baltikum Venemaa alla (Läti, Leedu ja Eesti). Eesti ja Leedu (1795) lähevad ühe ropsuga ning Läti läheb tükkide kaupa Venemaa kätte. Latgale läheb esimese jagamisega. Kuramaa kolmanda jagamisega. Miks poola jagamine õnnestus? - võeti vastu tõsiste kiiduavaldustega, sest need alad läksid kõik valgustatud valitsejate alla. Hakati tegema igasugu reforme. Preisimaa taludeks päris müümine, koolide asutamine, pärisorjude kaotamine Joseph II alal. Poola sisemine lõhestatus, 1764. aastal tuleb Poolas võimule Stanislav II August. Ta üritas Poolat kiiresti üles kloppida
1610.-ndate aastate lõpul saavutas katoliku usu vastane liikumine Rootsis oma haripunkti: katoliiklastel keelati riigis viibimine. Sõja jätkudes üritati poolakaid Läänemere rannikult kaugemale tõrjuda. 1621 langes rootslastele Riia, 1625 viimase suurema Liivimaa linnana Tartu. 1629 sõlmiti prantslaste vahendusel Altmargi vaherahu ametlikult küll vaid kuueks aastaks millega Rootsi Liivimaa valdused laienesid Väina (Daugava) ja Aiviekste jõeni. Läti idapoolsed alad (Latgale) jäid Poolale. 1635 pikendati Stuhmsdorfis vaherahu veel 26 aastaks. Pingeliseks jäid ka Rootsi ja Taani suhted. Karl IX poeg Gustav II Adolf [161132] taastas Kalmari sõjas (161113) taanlaste poolt suletud väljapääsu Põhjamerele, kohustudes küll taanlastele selle eest lunaraha maksma ning pidi loobuma Lapimaast, mis liideti nüüd Taanile kuuluva Norraga. Uues sõjas Taani ja Rootsi vahel 164345 kaotas Taani kuningas Christian IV [1588
Põhjalikum arutelu jääb ära sõja puhkemise tõttu Poola-Leedu ja Rootsi vahel. Rootslased vallutasid lühiajaliselt Liivimaa. Hertsog Karl lubas Liivimaalastele igasuguseid õigusi. Rootslaste sõjaõnn pöördub. Poolakad saavutavad taas edu ja antakse juba kolmas Liivimaa korraldus välja. 16.september 1629 Altmargi relvarahu rootslaste jaoks, 26.september poolakate jaoks (kalndrivahe). Pikendatakse seda 1635. 1660 Oliwa rahu. Kuramaa hertsogkond jäi Poolale, ajalooline Latgale ala. Linnad: Venelaste lahkumine linnadest viivitus, aga üsna pea nad lahkusid. Tartusse moodustatakse omaette majandusüksus, Tartu ökonoomia, mis antakse ühe mehe kätte. Linn on elanikest tühi, see võimaldab Poola võimudele hakata siia otsima koloniste. Kuulutati katoliiklikes maades. Tartus viiakse läbi revisjon, et kellele mis vara kuulub. Revisjoni tulemusel saadi 190 sakslast ja 50 poolakat. Kolonistide otsimine toimub ka mujale. Tartus moodustatakse uuesti raad
aksepteerib neid reforme ning kes mitte. Väga oluline osa ühiskonnast seda reformi vastu ei võtnud- tulemuseks RASKOL (lõhe). Ühel pool juhtiv vaimulikkond ning kuulekam ja haritum rahvas kes läksid uuendustega kaasa ning teisel pool need kes ei läinud (lihtrahvas ja mõned vaimulikud). Küsimus juba riiklikul tasandil. Algab vanausuliste massiivne tagakius. Kes polnud nõus, need pagesid (Põhja-Vm , Siberisse, Rootsi aladele, Peipsi äärde). Ka Latgale Vene vanausuliste asustus, lõunasse kasakate juurde Doni äärde. Vanausulised ise jagunevad mitmesse suunda ja voolu. Tähtsaks saab kõigest vanast kinni hoidmine. Traditsioonilistes vanausuliste majades külaliste jaoks eraldi nõud, nt ise ei tohi ka vett võtta kellegile külla minnes (visatakse ära)- kultusliku puhtuse hoidmine (,,oleme viimased ja ainsad kes saavad lunastatud). Probleem vanausuliste jaoks, et neil polnud oma piiskoppi (kui polnud seda, ss
õigeusu ehk ortodoksi ehk kreeka-katoliku ehk idakirik ( 213 991 000) Levikuala: Kreeka, Venemaa, Ukraina ja Valgevene idaosa, Gruusia, Serbia, Tsernogooria, Makedoonia, Bulgaaria, Rumeenia, Moldova. katoliku ehk läänekirik (1 044 236 000) Levikuala: Lõuna- ja Kesk- Euroopa, k.a. Poola-Leedu, Ukraina ja Valgevene lääneosa, Lätist Latgale piirkond, Ladina-Ameerika, Aasias Filipiinid ning Aafrikas Portugali ja Hispaania kolooniad. protestantlik ehk reformitud kirik alates 1517 (337 346 000) Põhja- Euroopa, USA Islam - (1,3 miljardit) - tänapäeval kõige kiiremini kasvav religioon, 80% pooldajatest asub väljaspool araabia maailma. Levik maailmas: enamik Lähis-Idas, Põhja- ja Lääne-Aafrikas ning Kagu-Aasias. Lähis-Idas
- budism 1) kristlus - (2miljardit) a) õigeusu ehk ortodoksi ehk kreeka-katoliku ehk idakirik ( 213 991 000) 35 Levikuala: Kreeka, Venemaa, Ukraina ja Valgevene idaosa, Gruusia, Serbia, Tsernogooria, Makedoonia, Bulgaaria, Rumeenia, Moldova. b) katoliku ehk läänekirik (1 044 236 000) Levikuala: Lõuna- ja Kesk-Euroopa, k.a. Poola-Leedu, Ukraina ja Valgevene lääneosa, Lätist Latgale piirkond, Ladina-Ameerika, Aasias Filipiinid ning Aafrikas Portugali ja Hispaania kolooniad. c) protestantlik ehk reformitud kirik alates 1517 (337 346 000) Põhja-Euroopa, USA 2) Islam - (1,3 miljardit - tänapäeval kõige kiiremini kasvav religioon, 80% pooldajatest asub väljaspool araabia maailma) Levik maailmas: enamik Lähis-Idas, Põhja- ja Lääne-Aafrikas ning Kagu-Aasias. Lähis-Idas ja Põhja- Aafrikas on üle 90% elanikest moslemid. Suurim moslemiriik on Indoneesia.
võtavad vangi 59 meest ja Schenkenbergi enda. Rida langenuid sh Schenkenbergi vend Cristoph. Osa neist poodi kohe Rakveres üles, teised viidi Pihkvasse, kus oli tsaar ise. Ivo pakkus oma elu eest kolm vangis olnud tsaari bojaari. Ivan IV läheb 77 suvel isiklikult sõjaretkele, kuhu võtab kaasa Magnuse, sh mitmesugused mõisamehed. Lepitakse kokku, et Magnus võib vallutada võnnu. Kõik linnused, mis asuvad teisel pool Koiva jõge. Peale seda tuleb vene vägi Latgale. 3 augustil on Magnuse väed Võnnul. Võnnu all antakse vabatahtlikult alla, Magnus teeb sellest oma pealinna. Peale seda läheb Magnus Volmari alla, taas ollakse valmis Magnusele alistuma, läheb Magnuse kontrolli alla. Tekib segadus, sest mitmed neist linnustest soovivad alluda magnusele, sest arvatakse et Ivan IV on küllaltki julm ning otsustavad Magnuse kasuks. Mitmed piirkonnad lähevadd vabatahtlikult Magnuse võimu alla. 25 augustil tsaar jõuab Kgnese alla, nõuab linnuse
Saarlaste lepingud Saksa orduga- Piiskop Alberti ja mõõgavendade poolt juhitud sissetung Saaremaale 1227. aastal sundis saarlasi alistuma ja sõlmima lepingu Saksa orduga. Saaremaa võttis vastu Lübecki üleskutse ühineda koostööga Taani kuninga vastu. Läti ala kristianiseerimine- Kuralased allutati saksa ristisõdijatele alles pärast Liivi ristisõda. Kuramaal maadejagamine toimus juba 1253. aastal. 1250-1260. aastatel vallutasid ordu ja peapiiskop omavahelises võitluses Ida-Latgale alad, kogu ala oli vallutatud. Järgnes kuralaste ristimine. Võitlused Vene vürstidega 1240. ja 1260. aastatel- 1240-1241. aasta talvel Saksa ordu ja eestlaste vägi tungis Vadjamaale ja kaugemalegi Novgorodi alale. Ristiti Vadjamaa rahvasti, rajasid linnuse, kehtestasid rahvale kümnisemaksu ja alustasid maade läänistamist. 1241. aastal alad olid tagasi vallutatud Novgorodi vürsti poolt. Samal ajal 1237. aastal khaan Batu mongolite juht tungis sisse Venemaale, nad
I Poola jagamine 1772 I jagamise initsiaatoriks oli Preisimaa, kes soovis esmajärjekorras liita oma valdused – Ida-Preisimaal ülejäänud Brandenburgiga. FW algatusele reageerisid Venemaa (Katarina II) ja Austria vägagi positiivselt ja jagamine fikseeriti I Petreburi konventsiooniga augustis 1772. Venemaa õigustas jagamist Poola vaenutegevusega piiridel, Austria ja Preisimaa ajaloolise õigusega. Venemaa sai 93 000 km2: Valgevene idaosa ja Latgale. Preisimaa sai 36 000 km2: Ida - Pomorze Austria sai 81 000 km2: Galiitsia II Poola jagamine 1793 Vahepealse 20 aasta vältel oli Poolas üritatud läbi viia reforme riigi tugevdamiseks – riigi tsentraliseerimine, slahta eesõiguste kärpimine – ning vähendada sõltuvust Venemaast, see häiris nii Venemaad kui ka Preisimaad (tõsi, alul toetas Preisimaa Poola reforme ja tugevnemist). 1791 võeti Poolas vastu uus ja väga liberaalne konstitutsioon.
rahva meeleolud nõudsid tungivalt sõja lõpetamist. Rahu sõlmimist pooldasid ka valitsus ja Asutav Kogu. Balti riikide konverentsid: Üritati juba II Balti riikide konverentsil arutada rahu tingimusi, kuid bermondti avantüür ja Petrogradi operatsioon segasid vahele seetõttu alles III Balti riikide konverentsil hakati asja arutama- Esinesid lahkarvamused, ainult Eesti soovis sõlmida kohesest rahu. Läti soovis enne läbirääkimisi vabastada enamlastest ka Latgale alad; Leedu polnud rahust üldse huvitatud, sest neil polnud punaarmeega rinnet. Entente'i suhtmine: Briti valitsus jättis täielikult Eesti parlamendile rahusõlmimist, vahet pole, mis otsuse Eesti võtab ei rakendata Eesti vastu sanktsioone. Delegatsioonide koosseis: Esimeheks sai Jaan Poska (Teised liikmed: Kindral Jaan Soots). Nõukogude delegatsiooni esimeheks oli Leonid Krassin (Teede minister) teda abistas A. Joffe. Hiljem pealäbirääkijateks olid Nõukogude poolt A
Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja Balti riikide strateegilise pealetungi kava, koondati 4 rinde jõud- Leningradi, 1,2,3 Balti rinded, koordineeris marssal Vassilevski. 13.juulil sai Punaarmee enda kätte Vilniuse, seejärel juulikuu jooksul Läti idaalad, Latgale koos Daugavpilsi tööstuskeskusega, juuli lõpus Narva, augusti I poolel Kagu-Eesti Tartuga, siis oli Punaarmeel võhm väljas ja Baltimaade strateegiline pealetung tuli katkestada. Loodeti ühe hooga jõuda Läänemereni välja, sellest ei tulnud midagi välja. Uuesti taastati pealetung 1944 sept keskel, selleks ajaks oli sakslaste olukord teistel rindelõikudel oluliselt halvenenud- Normandia dessant ja teine rinne Prn-l, Punaarmee Bagration Valgevenes jne. Saksa
Nõukogu volitused on nüüd 4 aastat (varem 3). Nõukogu valib munitsipaliteedi täitevvõimu juhi (linnapea, rajoonivanem) ja teised olulisimad ametiisikud. Nõukogud nimetavad ka seninija vanema. 9. Läti Vabariik (kõnes: Läti) Pindala: 64 589 km² Rahvaarv: 2 306 600 (2005) Pealinn: Riia Riigivalitsemise vorm: parlamentaarne vabariik Riiklik korraldus: unitaarriik, Läti Vabariigi PS (Satversme) § 1 kohaselt koosneb neljast ajaloolisest maast: Kurzeme (Kuramaa); Latgale (Latgallia); Zemgale (Semgallia); Vidzeme (Lõuna-Liivimaa). Jaotub 26 rajooniks ja 7 rajooni staatusega linnaks, need jaotuvad mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks piirkonnaks (v t ülalpool). Konstitutsiooniline alus - Lätis on kahetasandiline omavalitsussüteem (2007; vt Läti Vabariigi koduleht): I (esmatasandi) moodustavad 527 kohaliku omavalitsuse üksust e munitsipaliteeti: - 7 vabariiklikku linna ja 53 linna (vrd maakonnalinnad); - 432 valda;
annaabi.ee 
