arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud ja seetõttu nõrga kandevõimega. Seetõttu on siin on vaja rakendada eelkuivendust nii kandevõime suurendamiseks kui ka põhjusel, et dreenitorusid ei või asetada porisse. Hästilagunenud turba kaevandamisel veega küllastunud olekus tekib palju muda, mis ummistab nii filtri poorid kui ka dreeniliidused Turba akumuleerumise tulemusena tuhandete aastate jooksul on lasundi pealispind küll kõrgem, kuid pinnakihilise kaevandamise tulemusena pind alaneb ning jõutakse olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Ka paljud turba kaevandamisalad on kuivendatud poldritena (Sangla, Ulila). 4. Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas.
Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid,Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne Olulisus: tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord. Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. Aluspõhi Olulisus: 1. Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. 2. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi,
Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid kaitseks käsitulirelvade kuulide eest. Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat jm. Sinisavi kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus. Tellised Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi . Lisaks savitellistele tuntakse silikaattellised , mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda veeaurus . Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 9001100 kraadi C juures. Lupja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000°C juures.
Tehti ka katusekive. Maapõueseaduse järgi jaotatakse savi tsemendisaviks, rasksulavaks, keraamiliseks ja keramsiidisaviks. Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn. Lontova sinisavile (tegelikult küll rohekale või isegi rohelise- lillalaigulisele savierimile), mis avaneb Eesti põhjapiiril paekalda esisel rannalähedasel alal. Sinisavi (fotod) kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus (ligikaudu 70 m). See teeb savilasundi tööstuslikuks tootmiseks mugavaks ja mäetehniliselt lihtsaks. Kundas on tsementi toodetud alates 1860. aastate lõpust. Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton oli huvitatud võimalusest toota kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. Esimesed tonnid tsementi toodeti tema eestvõtmisel 1870. aastal. 1886. aastal sai valmis kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas ettevõtet
..1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba. Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel, iseloomulike kõrgete kännu- ja tüvemätastega künkliku mikroreljeefiga intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud mitmesuguse tüsedusega hästi lagunenud madal- ja siirdesoomuldadel (boniteediklass I...III) kasvavad kuusikud ja segametsad. Sinika kkt-tasastel, erilise languseta aladel, mullad on tugevalt leetunud, soostunud, boniteediklass IV...V
Soomaagist hakati Eesti alal rauda sulatama meie ajaarvamise alguse paiku ja seda tehti 17.18. sajandini. Teada on umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta, enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel liivastel kõrgendikel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel ja seda tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. TURVAS Kaustobioliit. Tekib poollagunenud taimejäänuste massilisel kuhjumisel. Turba lasundi tüsedus võib ületada isegi 10 m. lasundi ülemises osas on turvas tavaliselt kõige vähem lagunenud. Sügavuse suunas turba lagunemisaste ja koos sellega ka turba süsinukusisaldus suureneb, turvas leiab ulatuslikku kasutamist kütteainena ning väetus- ja alusturbana. Soodes on turvas mulla lähtekivimiks. UHTSAVI Kuulub settekivimite hulka, kvaternaarne savi. Uhtsavi on pärast jääaegsetes veekogudes või maapinna nõgudes settinud. VIIRSAVI Kuulub settekivimite hulka, kvaternaarne savi
Sültjat sapropeeli võib kasutada ka looma- ja linnusöödana. Meremuda Meremudaks loetakse mineraalmaterjalist koosnev meretekkelist setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist. Mudakiht lasub suhteliselt madalas vees 0,7-2,0 meetri paksuse kihina. Meremuda on sinakashall, pehme ja kleepuv savitaoline mass, millel on väävelvesiniku lõhn. Meremudal on hinnatavad raviomadused, nende toime on pikaajalise kliinilise kasutuse jooksul kinnitust leidnud. Lasundi, mille ülemise ja alumise kihi vaheline piir on üleminekuline, lamam on peene- või keskmiseteraline liiv ning selle all on kohati üle 3 2 m paksune, moreenil lasuv viirsavikiht. Meremuda kuivaine orgaanilise aine sisaldus on ülemises tumehallis kihis suurem kui alumises helehallis kihis. Ravimuda Ravimuda ehk tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest
võetud Maavaravaru kategooriad tarbevaruks(võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks), reservvaruks(andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks) ja prognoosvaruks(innata maardla maavaravaru suurendamise või uue maardla kindlakstegemise võimalust). Maardla - üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega; geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Üldgeoloogiline uurimistöö - maapõue geoloogilise ehituse või maavarade leviku seaduspärasuste selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline rakendustöö; Geoloogiline uuring - on maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav
Eesti aluspõhjas piiramatu levikuga. Tüüpilsemaks mergliks on siluris jaani lademes esinev rohekashall mergel. Allikalubja teke on seot. kaltsiumkarbonaadi väljasadestumisega allikates. Seda leidub rohkesti Lõuna-Eesti jõgede oruveerudel, teda kasutatakse happeliste muldade lupjamiseks. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul, kasut. Lõuna -Eesti happeliste muldade lupjamiseks. Turvas tekib poollagunenud taimejäänuste massilisel kuhjumisel. Turba lasundi tüsedus võib ulatuda isegi 10 m. Lasundi ülemises osas turvas kõige vähem lagunenud. Sügavuse suunas lagunemisaste ning süsinikusisaldus suurenevad. Turvas leiab ulatuslikku kasutamist kütteainena ning väetus - ja alusturbana. Soodes mulla lähtekivimiks. Põlevkiviks nim. kildalise ehitusega savikaid või karbonaadirikkaid õhukeste kildudena süttivaid kivimeid. Esineb tavaliselt teistes settekivimites mõne sentimeetri kuni mõne meetri paksuste vahekihtidena. Nim
Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.44 Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.73 Raukas, A. Estonian environment: past, present and future. lk. 115 Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja- Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. VEND = EDIACARA > 600 mln a ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu KAMBRIUM 542-488 mln a ! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett (Värska, Häädemeeste)
Eesti pealiskord on tekkinud umbes 650-350 miljonit aastat tagasi. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: paeseks Põhja-Eestiks ja liivakiviseks Lõuna-Eestiks. Settekihi paksus Eestis on 100 (Põhja Eestis)- 600 meetrit (Lõuna- Eestis). Pakseim settekivimite kiht on Ruhnus- 770 meetrit. Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad PõhjaEestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket, taimestikku ja mitmeid loodusprotsesse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. Suurem osa Harjumaa alast paikneb Harju lavamaal, äärmine lääneosa ulatub Lääne-Eesti madalikule, ida- ja kaguosa Kõrvemaale.2 Harjumaa pealiskord koosneb
häirimine reostamine (prügi) 28. Turbaliigid ja lasundid Põhitüübid: Madalsoo turvas Siirdesoo turvas Raba turvas Alltüübid: Metsa Metsa - märe Märe Seni on Eestis määratud 55 turbaliiki. Turbalasundid – soo turbamass. Soo areng on seotud turbalasundi kasvuga nii vertikaalses kui horisontaalses suunas. Turbalasundi välis- e. nullkontuur on 30cm. Lasundi turbavaru arvutatakse kas 1000 m³ või 1000 tonnides ja seda 40% niiskuse juures. Esineb geoloogiline* ja tööstuslik** turbavaru. [*kogu nullkontuuri juures leiduv turbavaru. **70 cm tüse pealmine turbakiht] Turbalasundid: madalsoo- siirdesoo- sega- raba-sega- rabalasund. 30. Soode kaitsmise vajalikkuse põhjendus Soode säilitamise ja kaitsmise põhjused: sood on puhta vee reservuaarid
kõigepealt turba tüüp. Selle määramisel arvestatakse eri troofsusega taimeliikide esinemist. Siirdesoo turbatüübiga on tegemist kui madalsootaimede hulgas leidub üle 5% rabataimi, aga ka siis kui rabataimede domineerimise korral esineb vähemalt 5% madalsootaimi. Turbaliiginimetus koosn ühe või kahe taimeliigi v taimerühma nimest.(vt. Tabel lk 54) Turbalasundid. Soo turbamassi tervikuna nim turbalasundiks. Turbalasundi nim selgitamisel määratakse kõigepealt lasundi tüüp. Eristatakse viite lasunditüüpi madalsoo-,siirdesoo- sega-,siirdesoo-,raba-sega- ja rabalasund. Iga lasunditüübi piires on meil kolm lasundi alltüüpi: metsa-, metsa-märe ja märe. (vt lk 57) 3) MADAL JA SIIRDESOODE ISELOOMUSTUS madalsoo on soo arengu alamaste, asub reljeefi madalamas osas tasasel alal ja toitub põhiliselt mineraalaineterikkast põhjaveest, osalt ka pinna- ja tulvaveest. Võrreldes siirdesoo ja rabaga on mulla potentsiaalne viljakus suurem
meetritesse ja pindala mitmekümne hektarini. Kerkinud plokkide kohal on neid kattev tugevasti lõhestatud paelasund kohati ära kulutatud ja neis paigus avaneb pinnakatte all kohe Kambriumi sinisavi. Nende hiidpangaste kerke või vajumise aeg ja põhjused on senini lõplikult välja selgitamata, kuid on arvatud, seda võid põhjustada mandriliustiku surve all toimunud Kambriumi sinisavide voolamine ja sellest põhjustatud muutused selle lasundi paksuses. Küsimus on selles, et miks hakkas mandriliustiku surve all voolama, samal ajal kui valdaval osal levialal seda ei juhtunud? Voolamisvõimeline on vaid märg sinisavi ja ainuke võimalus seda märjaks teha on läbi lõhede. Tihelõhelisuse ja pangaskergete levialad üldjoontes ühtivad. Kuidas tekkisid aga kivimitesse lõhed? Vaadeldes Kirde-Eesti aluspõhja geoloogilist kaarti, torkavad silma kolm kõnealuseid kerkeid piiritlevat tektoonilist riket Ahtmed (lõunast), Viivikonna
võimalik signaali vastu võtta 12-lt satelliidilt. Kuidas määrataks arheoloogiliste leidude vanust? Leidude vanuse määramiseks on levinud raadiosüsinikumeetod. See põhineb faktil, et süsiniku raadioaktiivne isotoop laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneslikult ja vastavalt poolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra. Võrreldes radioaktiivse süsiniku hulka kahes süsinikku sisaldavas objektis: Praegu kasvavas puus ja turba lasundi põhjas leitud puujupis, siis leiame, et viimases on radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust. Mis on geoinfosüsteem? Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanduvad kartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks.
1.7. Rabastuv mets – happelisel liigniiskel mullal, rohkesti esineb turba- ja karusammalt. Dom. mänd. 2 kasvukohatüüpi: sinika ja karusambla. 2. Soometsad – 25-30 cm turbalasundiga metsamaad. Jaguneb omakorda 3 tüübirühmaks: 2.1. Rohusoomets – turbalasund koosneb peamiselt rohttaimede ja puujäänustest. Puurindes: sookask ja sanglepp. 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo. 2.2. Samblasoomets – isel. vähelagunenud sfagnumiturbakihi esinemine vähemalt lasundi ülaosas. Dom. turbasamblad, puurindes mänd. 2 kasvukohatüüpi: siirdesoo ja raba. 2.3. Kõdusoomets – isel. intensiivselt kuivendatud soomuld metsakõdu ja hästi lagunenud kõduturbahorisondiga. Puurindes peamiselt mänd ja kuusk. 2 kasvukohatüüpi: mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo. Inimtegevuse intensiivsuse põhjal eraldatud metsad on: 1. Inimtegevus puudub või on madal • ürgmets (puutumatu mets) • põlismets (järjepidev,
TURVAS,TURBALIIGID JA LASUNDID. TURVAS - soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba teke on vee ja mikrobioloogiline protsess. Taimeosi lagundavad bakterid, surnud taimeosade mass väheneb lagunemise käigus. Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna. Lasundi turbavaru arvestatakse tonnides või m3. Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas taimestik, kasvab mets, rohttaimestik. Rohurindes angervaks, ubaleht; puurindes sookask, kuusk. Puhmarinne puudub.MS jagatakse loduks ja tarnamadalsooks. Tasane mikroreljeef. Siirdesoo: soo teine arenguetapp, toitub põhjaveest ja sademetest. Esineb nii ms kui r taimi. Sookask, mänd,kadakas, paju,
väljasuremise lävele. Ka mudaneppi teatakse Eestis regulaarselt pesitsevat vaid seal ja 12 Puhatu soostikus. Muraka soostik on ümbritsetud kraavidega, mis takistavad küll raba laienemist, kuid ei mõjuta oluliselt veereziimi. Hoopis kahjulikumalt on Kirde-Eesti rabadele mõjunud lähedus põlevkivitööstusele ja elektrijaamadele, mille korstnatest kandub happelisele rabapinnasele aluselist tolmu, mis peatab turba moodustumise ja lasundi juurdekasvu (Kuresoo, 1998). Emajõe Suursoo ja Piirissaar See rahvusvahelise tähtsusega 32 600 hektari suurune märgala koonseb kahest eraldi kaitsealast. Emajõe suudmealal laiuv Emajõe Suursoo asub Peipsi lääneranniku keskosas. Soostiku kogupindala on umbes 25 000 ha. Soostiku suurem ja keskne osa on madalasooline, äärealadel (Jõmmsoo, Varnja ja Pedaspää sood) on levinud siirdesoo ning ala kaguosas Meerapalus on raba. Emajõe suursoos on Eesti kõige suuremad jõhvikavarud
tagasi, tolleaegses madalmeres toimunud meteoriidiplahvatusel. Eestimaa koht madalmeres (kuni 50 m sügavuses) asus tollal Baltika nime kandval mandrilaamal kusagil lõunapoolkeral, tänapäevase Uus-Meremaa kandis. Meteoriit läbis vähem kui kümnendiku sekundiga poolesaja 13R. Tiirmaa. Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid. Tallinn 2002. Lk 91 meetri paksuse veekihi ja merepõhja katvate settekivimite kuni 200 meetri paksuse lasundi ning plahvatas siis ligi 300 m sügavuses, kristalse aluskorra ülaosas. 14 5.2 Kaatri kuju Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3, 5-km läbimõõduga
Tallinna Keraamikatehas, mis kasutasid toormeks Eesti põhjarannikul asuvat Kambriumi sinisavi. Suur savikarjäär on ka Kunda tsemenditehasel. Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn. Lontova sinisavile (tegelikult küll rohekale või isegi rohelise-lillalaigulisele savierimile). Sinisavi kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus (ligikaudu 90 m). See teeb savilasundi tööstuslikuks tootmiseks mugavaks ja mäetehniliselt lihtsaks. Kundas on tsementi toodetud alates 1860. aastate lõpust. Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton oli huvitatud võimalusest toota kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. Esimesed tonnid tsementi toodeti tema eestvõtmisel 1870. aastal. 1886. aastal sai valmis kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas ettevõtet sadamaga ning vahemikus 1892-1898 ehitati
katkemise ajal ja peegeldavad katkestuse vältel toimunud sündmusi. Kihipinnal saab eraldada veel lainetuse ja tuule tegevusel kujunenud virgmärke ning kuivalõhesid ja organismide elutegevuse jälgi. Karbonaatkivimeis on kihipinna sekundaarsete tekstuuridena levinud ka stüloliitpinnad. (1), (8) 5.5. Settekivimite levik Eestis Peamised settekivimid Eestis on lubjakivid (Pilt 3), liivakivid ja savikivimid. Lubjakivid koos teiste karbonaatkivimitega moodustavad lasundi, mis on kuni 500 m paks. Selle all lamavad liivakivid, aleuroliidid ja savikivimid. Pärnu-Põltsamaa- Mustvee joonest lõuna poole katavad karbonaatkivimeid punased-kollased Devoni liivakivid. Nende põhiliste kivimtüüpide kõrval levivad Eestis ka konglomeraadid, kaustobioliitide hulka kuuluv põlevkivi, evaporiidid (kips), betoniit ja fosforiit. Tuntumatest settekivimitest ei leidu Eestis kivisütt, pruunsütt, kivisoola, kriiti ega boksiiti. (1) 6. Moondekivimid 6.1
2. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veerežiimile, mullastikule, taimkattele jne) Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Pealiskord - kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord. Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. Pinnakate - nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris, mis jaguneb: ★ Pleistotseeniks e
6 Jooni s 1. * -- Punase joonega piiratud plokid on turbatootmisalad.(X-GIS, Maa-amet) 3.1. Turba freesimine Turba freesimine on kõige enam levinud turba kaevandamise meetod, millel omakorda eristatakse toodangu ladustamise järgi Harvester, Peco ja Haku meetodit. Ühe töötsükli freesimise käigus lõigatakse lasundi pealt lahti ainult 10 - 20 mm paksune kiht. Turba kaevandamine vajab suurt pinda, seetõttu on enamik freesvälju suuremad kui 100 ha. Freesitava turbakihi paksus sõltub turba lagunemise astmest. Freesimiseks kasutatakse 6 – 9 m laiust traktori haakes järelveetavat aktiivset pöörlevate teradega või passiivset lõikavate teradega freesi (Eesti Turbaliit, s.a.). Lahtifreesitud turvas jäetakse freesväljakule tuule ja päikese kätte kuivama, kuni tema niiskus on alanenud ~40%-ni
jpg ) PUHATU SOOSTIKU TURVAS Turbamaardla pindalaks Puhatu soostikus on 24335ha. Madalsoo lasund levib soostiku põhjaosas ja koosneb peamiselt tarna-, puu-pilliroo või puu-tarnaturbast. Turvas on keskmiselt või hästi lagunenud. Paksemad turbakihid (5,8m) jäävad põhiliselt Konsu järvest kirdesse. Siirdesoolasund esineb soostiku edelaosas ja Mustjõest lõunas, seal levivad märe alltüüpi turbaliigid. Raba-segalasund ääristab vööndina rabamassiive. Lasundi ülaosas on raba sfagnumi-, allosas siirdesoo tarna- või rabaturvas, paiguti ka madalsoo tarna- või tarna- lehtsamblaturvas. Rabalasundi põhiosa koosneb vähelagunenud raba sfagnumiturbast, mis lasub villpea- ja puidulisanditega rabaturbal. Profiili allosas on siirdesoo tarna- ja rabaturvas, harvem madalsooturvas. Loode osas asuvad freesturbaväljad (kütte- ja alusturvas). Väljade pindalaks on 1207ha. [] Joonis 19 Turvas ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas2
paksuse savilasundi ülemine osa paljandub Põhja-Eesti klindi jalamil. Stratotüüp tüüpläbilõige geoloogilise alajaotuse või selle piiride iseloomustamiseks. Tektooniline rike maakoore plokkide erisuunalisest liikumisest põhjustatud rebend kivimlasundeis. Transgressioon mere pealetung. Veer negatiivse pinnavormi (oru, lohu, nõo) küljeks olev kaldpind. Viirsavi jääjärvedes settinud peeneteraline viiruline sete, mille aastakihtide (varvide) loendamisel saab määrata lasundi kuhjumise aega ja mandrijää taandumise kiirust. Ülimanner superkontinent, kõiki mandrilise maakoore osi ühendanud hiidmanner. 23 Kirjandus Üldine geoloogia: Arvo Rõõmusoks "Eesti aluspõhja geoloogia", 1983 käsitleb Eesti aluspõhja. Anto Raukas ja Aada Teedumäe (eds.) ,,Geology and Mineral Resources of Estonia", 1997 käsitleb Eesti geoloogiat ja meil leiduvaid maavaru.
Kambriumi ajastu Pikem maismaa periood (570480milj. a.t.), mille vältel osa varem tekkinud settekivimid ära kulutati ja murendmaterjal minema kanti. Järgneva mitmekümne miljoni aasta jooksul oli Eesti ala kord rohkem, kord vähem normaalsoolsusega mere poolt üle ujutatud ja selle veekogu põhja settisid mitmesugused liivad ja savid. Kambriumi ladestu avamus on PõhjaEesti klindi jalamil, moodustades 150m paksuse lasundi. Vara Kambriumi keskel kuhjusid normaalsoolsusega selfimeres laial alal savid, mille tulemusega tekkis kuulus Lontava sinisavi. Üsna laial alal paiknevad ka AlamKambriumi Lükati ja Tiskre kihistu aleuriidi ja liivakivikihid, mis tekkisid pärast mõningat kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid KaguEestis. Kesk ja HilisKambriumis valdasid Eestis peamiselt kulutusperioodid, mistõttu neid kihistud on väiksemal alal.
sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne. Olulisus:_ tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o. viimase 2 milj. Aasta jooksul), mis jaguneb:
merepinda. Aluskorral lasuvad agu-ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhja kivimite kihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 0,3 ... 0,5 m 100 m kohta. Kristalsel aluskorral lasuvaist settekivimeist on vanimad Vendi ajastul tekkinud liivakivid, aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Gdoovi jaKotlini kihistu. Kihid asetsevad sügaval hilisemate setete all. Vendi kompleksil lasuvaist Kambiumi kivimeist on vanim nn sinisavi, mille lasundi paksus küünib 75 meetrini (Lontova lade). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate liivakivide tüüpleiukoht on Rannamõisa pank. Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambiumimeri Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni. Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argiliidist
võimalik maapinnal näha. Vendi ajastule järgnes pikem maismaa periood (570 - 480 milj. a. t.), mille vältel osa varem tekkinud settekivimeid ära kulutati ja murendmaterjal minema kanti. Järgneva mitmekümne miljoni aasta jooksul oli Eesti ala kord rohkem, kord vähem, normaalsoolsusega mere poolt üle ujutatud ja selle veekogu põhja settisid mitmesugused liivad ja savid. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eesti klindi jalamil, moodustades 150 m paksuse lasundi (kõige paksem Saaremaal). Vara-Kambriumi keskel umbes 545-520 miljonit aastat tagasi kuhjusid platvormil levinud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid. Selle tulemusel tekkis kuulus Lontova sinisavi. Üsna laial alal paiknevad ka Alam- Kambriumi Lükati ja Tiskre kihistu aleuriidi- ja liivakivikihid, mis tekkisid pärast mõningat kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid Kagu-Eestis. Kesk- ja Hilis-Kambriumis valdasid Eestis
küüvits, sinikas, tupp-villpea, rabamurakas jt. Puurindes hakkab sookask asenduma männiga. Reljeef: tasased madalikud; mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: Mitmesuguse sügavusega halvasti kuni keskmiselt lagunenud turbaga siirdesoo- mullad S´, S´´, S´´´. Rohketoiteline madalsoo turbalasund (enamasti tarnaturvas) on kaetud kuni 30 cm tüseduse vähetoitelise vähe lagunenud samblaturbaga või õhema lasundi korral koosneb kogu lasund siirdesooseguturbast. Siirdesooturvas on happelise reaktsiooniga (pHKCl 3,5-5,0) ning sagedamini 5-10% tuhasusega. Veereziim: alaliselt veega küllastunud, vee tase ei lange suveperioodil maapinnast madalamale kui 10-30 cm. Teke: siirdesoometsad on kujunenud enamasti madalsoode rabakoosluste suunas toimuva arengu käigus, kuid nad võivad kujuneda ka sademeveest pidevalt küllastunud savile
Alustaimestikus domineerivad tarnad, tihti võime näha kasvamas selliseid liike nagu sookastik, soomadar, kollane vahumõõk, ubaleht, soopihl; sammaldest on esindatud soovildik ja teravtipp. BOG MOSS FORESTS - SAMBLASOOMETSAD The characteristic feature of this group of types is the presence a layer of bog peat not very well decomposed at least in the upper part of the stratum. Selle kasvukohatüübi iselomulik joon on lagunemata rabaturbakihi olemasolu vähemalt lasundi ülaosas. Bog mosses and dwarf shrubs dominate the ground vegetation and pine dominates the tree layer. Alustaimestikus domineerivad turbasammal ja puhmarinne ja puurindes domineerib mänd. The transition bog site type is common on transition bog soils of different thickness or on fen soils covered with bog peat and with thickness up to 30 centimetres. Siirdesoo kasvukohatüüp on tavaline erineva paksusega siirdesoomuldadel või rabaturbaga kaetud madalsoosoomuldadel, tüsedusega kuni 30 cm.
Madalsoo, võrdluses teiste soo tüüpidega, on liigirikkam. Madalsoo võib olla, kas lage rohusoo või kaetud jändrike puudega. Tüüpiline puuliik on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest esineb madalsoos sageli näiteks pilliroogu ja tarnasid. Sammaltaimedest on levinuim turbasammal.Kuid on ka erandeid. Näiteks Emajõe - Suursoo Peipsi läänekalda lähedal esineb omapärane loodusnähtus, kus madalsooturba lasundi paksus on 5 - 6 m ja veel peaaegu polegi. Soo niisugune kujunemine on põhjustatud sellest, et Peipsi järve veetase on lõunaosas tõusnud ja madalsoo arenguetapp on saanud pikalt jätkuda. Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Madalsoos kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Kunagine nõgus soopind on kerkinud ja tasandunud ning vee liikumine soos aeglustunud
niiskusreziimiga mineraalmuldadele iseloomuliku taimkatte järgi. Soode ja soometsade vegetatsiooni muutumine kuivendamise mõjul toimub väga erinevalt. Määrava tähtsusega on lähteökosüsteemi omadused (selle tüüp); viljakama (toitaineterikkama, paremini lagunenud) turbalasundi korral ilmuvad muutused kiiremini. Õhema turbalasundi (üldiselt alla 0,5 m) korral avaldab otsest mõju ka lasundi tüsedus ja selle mineraalse aluspõhja omadused. Metsata või puudeta (eriti suurepinnalistele) soodele metsakoosluse kujunemine kestab arusaadavalt kauem. Puissoode ja soometsadega võrreldes on nende ökoloogilised tingimused puude ja teiste metsataimede kasvuks ebasoodsamad (see ongi puude puudumise põhjuseks) ning teatud aeg kulub paratamatult puurinde kujunemiseks. Oluline on kuivendamise kestus ja intensiivsus (kraavivõrgu tihedus, kraavide sügavus ja korrasolek). E
Soo tüübid: 14 · I tüüp- sood, mille lasund koosneb püsiva konsenstensiga turvastest suhteliselt tihedatel mineraalsetel pinnastel. · II tüüp- sood, milles lasund koosneb ebapüsiva konsenstensiga turvastest orgaanilistel või poolorgaanilistel mudakihtidel. · III tüüp- sood, mille lasundi moodustavad ujuva turbakoorikuga vedelat turbat. 171. Muldkeha rajamine soodesse: Tuleb püüda soo ületada tema kõige kitsamas ja maa- dalamas kohas ning kus on alloleval mineraalpinnasel vähim põikkalle. Tuleb kavandad abinõud mulde stabiliseerimise kiirendamiseks või ettenäha soo kuivendamine (seda tuleb teha enne muldkeha rajamist). Soodes peab muldkehad rajama kruusastest,
Aluse kasutamine teeb ehitustööde tehnoloogia keerukaks- torusid saab paigaldada ainult käsitsi ja sedagi pärast aluse paigaldamist. Sellega sõtkutakse kaeviku põhi mudaseks. Tekkinud muda ummistab intensiivse põhjavee juurdevoolu korral dreeniliidused veel enne, kui nad jõutakse katta filtermaterjaliga. Turbalasundi ebaühtlasest vajumisest tingitud ohtu saab vältida peamiselt drenaazisüsteemi õige horisontaallahendusega. Tuleb jälgida, et lasundi tüsedus oleks torustiku trassil võrdne või suureneks voolu suunas. Üksikutes lõikudes, kus seda nõuet ei saa täita, tuleb torustikule projekteerida suurem lang. Samuti tuleb projekteerida suurem lang kollektori suudmeosale (ca 20 m ulatuses) kui kogujakraav on kaevatud varem ja selle läheduses turvas on kraavi kuivendava mõju tõttu juba vajunud (joonised ). Arvestada tuleb siinjuures, et valdav vajumine toimub juba esimese aasta vältel pärast kraavi kaevamist.
suuremat jöudu kasutamata. Energia- ja ajakulu kahanevad märgatavalt ning sama vöimsusastme masinaga saab teha jöulisemat tööd. Eestis on pikim läbitav vahemaa seni olnud 320 meetrit. Takistuste selgitamiseks on võimalik kasutada georadarit. Eestis on georadari kasutamisel pikad kogemused. Sellealased uurimistööd algasid firmas "Eesti Maaparandusprojekt" 80-ndate aastate alguses. Häid tulemusi saadi soodes turba lasundi sügavuse uurimisel. Argipraktika näitab, et igasuguste kaevetööde käigus lõhutakse lubamatult sageli maaaluseid kaableid ja tehnovörke. Siia sobib ääremärkus:toodetakse ka lokaatoreid, mislubavad eelnevalt kindlaks teha, mis töömehi ühes vöi teises kohas ootab, enne kui tegelikult maa sees sonkima hakatakse. Väär oleks arvata, et niisugused seadmed on kallid - sootuks kulukamaks lähevad igasugused katkestused side- ja energiavörkudes koos nendesageli väga tülika
põhiliselt tarnad ja kõrrelised, LU toimub tavaliselt sookasega. Kasvukohatüüp on enam levinud Lääne- ja Lõuna- Eestis (Läänemaa, Pärnumaa, Tarumaa, Jõgevamaa) piirkonnas, moodustades 3,8% riigimetsadest ja 3,2 % kogu vabariigi metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 14.2.9. S a m b l a s o o m e t s a d Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine lasundi ülaosas. Alustaimestikus domineerivad turbasamblad ja puhmad, puudest mänd. Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. 14.2.9.1. Siirdesoo kasvukohatüüp (ss) Tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel), levides tasastel madalikel. Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Sademetevee äravool suureneb, mullaviljakus langeb ja rabataimede, eelkõige turbasammalde osatähtsus suureneb
annaabi.ee 
