Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anorgaanilised ained argielus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Looduslikud ehitusmaterjalid Tehislikud ehitusmaterjalid
Paas Tellised
Graniit Lubi
Liiv
Tsement
savi
Klaas
Kivimid Mineraalid
Kivim on looduslikult esinev tahke ...koosnevad keemilistest
mineraalidest koosnev kogum elementidest ja nende ühenditest.
Kivimid ei pea olema tingimata ...peavad olema tahked.
kristallilisel kujul. ...on loodusliku tekkega, iseloomuliku
Kivimid koosnevad enamasti mitmest, keemilise koostise ja struktuuriga
harvemini ühest mineraalist. anorgaanilised ained.
Mineraalid on näiteks: Teemant ja
Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme rühma grafiit.
1. tardkivimid
2. settekivimid
3. moondekivimid
Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO
Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat 3).
Värvuselt on paas hallikas.
... ei ole väga kõva; seda on lihtne töödeldaraiduda ja
saagida.
... kardab happeid.
Sellepärast laguneb paas happvihmade toimel, mis tekitavad
happeid.
... on tekkinud u. 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud
mereloomade, peamiselt tigude kodadest.
... on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi,
tsement).
Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti
tardkivim.
Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest .
Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele, sest SiO2 ega
ka enamik silikaate ei reageri hapega.
Mõned graniidid võivad aga ilmastikutingimuste mõjul muutuda pudedaks.
Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre.
Liiv on tekkinud peamiselt kvartsi murenemisel.
Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja
polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne
aga mitmest mineraalist.
Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisest .
Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel.
Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid kaitseks
käsitulirelvade kuulide eest.
Savi on valdavalt savimineraalidest
koosnev sete.
Savimineraalid tekivad peamiselt
päevakivide murenemise tulemusena.
Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja
voolitavus.
Savist valmistatakse telliseid, ahjupotte,
katusekive, tarbekeraamikat jm.
Sinisavi kasutamise eeliseks on tema
piiramatud varud, koostise suur püsivus
laialdasel alal ja lasundi erakordne
paksus.
Tellised
Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt
risttahukakujuline savist ehituskivi .
Lisaks savitellistele tuntakse silikaattellised , mille valmistamisel
pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda
veeaurus .
Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 9001100
kraadi C juures.
Lupja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes
1000°C juures.
Kustutamata lubi kustutatakse vee lisamisega.
Kustutatud lupja kasutatakse joogi ja heitvee
puhastamiseks, samuti ehitustööstustes.
Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis
valmistatakse lubjast ja liivast.
...on tänapäeval ehituses peamine sideaine
Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse
saavutamiseks, näiteks betooni tootmisel.
Tsement on veekindel, ta ei sisalda vees
lahustuvaid aineid.
Valmistatakse savist ja paekivist.
Tsemendist valmistatakse nt. paneele, vaheseinu
valatakse vundamente, lagesid ja põrandaid.
Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv materjal,
millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Nii ehitusel, laboris kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas.
Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), marmor (CaCO3) ja
valge kvartsiliiv (SiO2).
Lähteained segatakse ja sulatatakse kõrgel
tempeatuuril(1400°C ja rohkemgi)
Klaasist valmistatakse: aknaklaase, mosaiike,
pudeleid, pokaale, vaase, kausse jne.
Vasakule Paremale
Anorgaanilised ained argielus #1 Anorgaanilised ained argielus #2 Anorgaanilised ained argielus #3 Anorgaanilised ained argielus #4 Anorgaanilised ained argielus #5 Anorgaanilised ained argielus #6 Anorgaanilised ained argielus #7 Anorgaanilised ained argielus #8 Anorgaanilised ained argielus #9 Anorgaanilised ained argielus #10 Anorgaanilised ained argielus #11 Anorgaanilised ained argielus #12 Anorgaanilised ained argielus #13 Anorgaanilised ained argielus #14 Anorgaanilised ained argielus #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-08-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sultsleele14 Õppematerjali autor
Milleks kasutatakse erinevaid kivimeid ja mineraale, Kus neid leidub, Kuna tekkisid ja kuidas Millest nad koosnevad, Kuidas liigitatakse erinevaid kivimeid???

Sarnased õppematerjalid

Ehitusmaterjalid
22
pptx

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Looduslikud ehitusmaterjalid Paas Graniit Savi Liiv Looduslikud ehitusmaterjalid Mineraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine. Mineraalid on enamasti tahked. Kivimid koosnevad ühest või sagedamini mitmest mineraalist, mis võivad kivimi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsaimad paas ja graniit ning need mõlemad on laialt levinud. Paas Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Paas on värvuselt hallikas, ei ole väga kõva - laguneb kergesti kihtideks ja teda on lihtne töödelda (raiuda ja saagida). Paas ei ole vastupidav hapete suhtes. Seepärast lagunevad paekiviehitised pikkamööda happevihmade, aga ka samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas on tekkinud umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Graniit

Keemia
Materjalid ja nende omadused
3
docx

Materjalid ja nende omadused

MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt kaasa toodud rändekivimid

rekursiooni- ja keerukusteooria
Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid
10
doc

Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid

Keemia referaat Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loodusjõudude mõjul aastamiljonite vältel, on

Keemia
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata
Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid
102
docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks
27
pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (1)

Raudo profiilipilt
Raudo: sain oma referaadi tänu sellele materjalile tehtud, tänud
17:39 28-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun