kas Eesti riigi vanusearv suureneb ka edaspidi? Eesti riiki on kiidetud Europa Liidu poolt, et see on majanduse poole pealt üks väga eeskujulik riik, kuid rahvasuu räägib hoopis teist juttu. Eestis on palju probleeme palkade suuruse ja toetustega. Eestis on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga väike palk,mis inimeste arvates ei tasu ära, kuna toiduhinnad ja muud maksmist vajavad maksud on Eestis võrreldes palgaga väga kõrged.Samuti on ka probleeme toetuste maksmisega. Näiteks lastetoetus: Investeerida tuleks just noortesse,kuna nad ongi Eesti tulevik, kuid lastetoetused on naeruväärselt madalad, mida ei anna näiteks Soomega võrreldagi. Eestis on esimese lapse toetus 19,19 eurot ja Soomes on see 100 eurot, mis näitab, et Soomes on see ligikaudu 5 korda kõrgem. Seetõttu lähevad paljud inimesed eestist soome, kuna toetused on palju kõrgemad ja samuti ka tööle, et saada 3 korda kõrgemat palka sama töö eest. Mis juhtub siis 15 aasta pärast
Laste saamine on tavaliselt ette planeeritud protsess. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on noored kindlad, et enne tuleb luua kodu ja omandada kindel töökoht ja alles seejärel tuleb pere loomine. Järjest enam ja enam loobutakse laste saamisest just selle pärast, et palk on liiga väike või töökoht puudub pole millegagi peret ülal pidada. Statistika näitab, et Eesti Vabariigis on esimese ja teise lapse pealt makstav lastetoetus vaid närused 19 eurort kuus. Kas selle raha eest peaks saama osta lapsele vajalikud toidu, riided ja mähkmed? Palgad on Eestis ju väikesed ja inimene tuleb vaevu oma palgaga ots- otsalt kokku. Kui sellele olukorrale veel väike laps juurde lisada, on eelarve ületamine enam kui kindel. Samal ajal teises leeris saavad algharidusega maanoored lapsi just selleks, et elada emapalgast ja lastetoetustest. Aeg, mil emapalk hakkab lõppema on just paras selleks, et
Meie leibkonna peamine sissetulekuallikas on palgatöö, lisaks veel lastetoetus ja stipp. Tarbimiskulutustest suurim osa meie peres tehakse toidule, järgneb finantsteenused(eluasemelaen, tarbimislaen ja ka järelmaks).Kulutused transpordile on järgmine ja päris suur kuluartikkel meie peres, mida on raske vähendada kuna auto on töölkäimise vahend. Majapidamiskulud(maksud) ja kulud lastele on suhteliselt võrdsed. Ravikulud ja muud kulud on eelarves kontrolli all. Nagu juuresolevalt diagrammilt näha siis
kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste katekooria.(õp,arstid jne)Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja- suhted asendatakse demokraatiaga,toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (eesti taasiseseisvus 1980ndate lõpus)Föderatsioon-e liitriik (Saksamaa,USA)Sots. Heaoluriigi tunnused-Pakub teenuseid millest turg pole huvitatud,Pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske(pension,lastetoetus,vanemapalk jne)Küberterrorism -e küberrünnakud.1.Otsitakse, ja n-ö häkitakse sisse E-mailidesse, Internetipankadesse või mujale sellisesse kohta, et saada infi või saadetakse viiruseid, et arvuti süsteemi kahjustada.(informatsiooni kiire levimine, E-riik,E-kool,E-valimised)2.Jah,kuna tõesti,terroristid võivad kätte saadavat inf. Kasutada terroristlikeaktide toime panekuks. Koskoseriik-Teadmusõhiskond, tarbijana-Gps,Ilmateated,julgeolek
turvalisuse tagab ametnikkond (politsei, sõjavägi jne). Sellel ajal tegeles haridusega kirik, eelkõige perekond. Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku effektiivsuse kõrvale seatakse heaoluriigis alati sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õigus: vanaduspension (selle kindlustab riik), haigusrahad, töötu abiraha kindlustusväljamaksed. Lastetoetus, invaliitsuspension, toimetulekutoetus toetusrahad riigi eelarvest. Kokku on need kõik väljamaksed. Raviteenused, munitsipaal elamud, haridus teenused. Kõik kokku moodustavad sotsiaalse poole, mida riik on võtnud enda kanda heaoluriikides. Riik toetab neid valdkondi ja sellega on tagatud sotsiaalne õigus. Ühiskonna struktuur Ühiskond jaguneb erinevateks sfäärideks. Ühiskonnal on poliitiline-, majanduslik-, sotsiaalne sfäär
Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, kas pole miski mäda siin Eestimaal? Probleem on mitmetahuline ja sügav, kuid selle üks peamisi tahke on valesti jaotatud rahad. Riigieelarves on raha enam kui küllalt; küsimus on selles, kuidas see on jaotatud. Kas on õiglane, et Riigikogu liige teenib kuus üle 50 000 krooni, samal ajal
TRANSLATION Hea käitumise musternäidis- model of good behaviour Lastetoetus- child benefit Töötu abiraha- unemployment benefit Maksimaalselt kasu saama- maximum benefit Valikuid piirama- restrict choices Kaalutletud valik- deliberate choice Ettenägematud asjaolud- unforeseen circumstances Meist sõltumatud asjaolud- circumstances beyond our control Halvustatud märkused- nasty/derogatory comments Pöörane/absurdne kaebus- preposterous comment Halvad ilmastikuolud- adverse weather conditions Ta seisukord halvenes- His condition deteriorated
omavalitsus. Erahüvis - eraviisil turu vahendusel pakutav kaup 6. Miks ühishüviseid pakutakse? Aitavad ühtlustada inimeste toimetulekuvõimalusi ja tarbida sotsiaalselt olulisi teenuseid. 7. Millised majanduslikud tegurid mõjutavad üksikisiku majanduslikku olukorda? Maksud, inflatsioon ja tarbijahinnaindeks. 8. Mis meetmeid kasutab riik vaesuse leevendamiseks? - Abirahade ja toetuste maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine. - Toimetulekutoetus. - Peretoetused – lastetoetus, vanemahüvitis. - Muud töötuse leevendamise viisid: nt sotsiaalsete töökohtade loomine, täiend- ja ümberõpe, töötutoetus. 9. Selgitage järgmised mõisted: inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, elukallidus, tarbijahinnaindeks, toimetulekuressursid, sotsiaalhoolekanne, leibkond, toimetulekupiir, toimetulekutoetus. Inflatsioon – üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langemine. Nominaaltulu – tulu, mida inimene palgana kätte saab.
sest siin on suhteliselt kallis elada, Eesti on eneseteostuseks üsna väike riik ning teatud erialadel pole Eestis üldse tööalast väljundit. Rahvaarvu vähenemise üks põhjuseid on ka vähene sündivus. Noortel on probleem majanduslikult hakkama saada üksinda, rääkimata sellest, et veel peret luua. Turvatunne majandusliku hakkamasaamise ees puudub. Jah, on olemas vanemapalk, lastetoetus, töötuskindlustushüvitis ja minimumpalga määr. Kuid kõik need suurusjärgud on täpselt nii väiksed, et normaalselt talitleda pole võimalik. Suur ja valus küsimus Eestis on ka tööpuudus ning töö eest makstava tasu suurus. Inimesi koondatakse töökohtadelt ning seetõttu loodetakse välismaade, eeskätt Soome tööturgudele. Lähiriikides saab sama töö eest, mida Eestis teha, tavaliselt 2-3 korda kõrgemat palka. Niiviisi
Maarja Lepind Peremajandamise ABC 1) PEREKOND KASK 4- liikmeline pere (Ema 35 aastane; isa 40aastane; laps 5 aastane; laps 15aastane) Sissetulekud: ema 500 eurot isa 900 eurot lastetoetus 100 eurot KOKKU: 1500 eurot Väljaminekud: eluase 200 eurot toit 400 eurot lasteaed 75 eurot transport 120 eurot huviringid 100 eurot pangalaen 200 eurot majapidamine 50 eurot riided + jalanõud 200 eurot. KOKKU: 1345 eurot Ootamatu sündmus: Bingo Lotoga võit 80 000 eurot. Koostajad: Janyka Vellak, Heli Keiv, Laura-Liisa Raag
Ühiskonna moodustab rahvas, seega kui suremus on suurem kui sünd ning aborte tehakse peaaegu sama palju kui sünnitatakse, siis tundub riigi jätkusuutlikust rääkimine mõttetu utoopiana. Soovimatuse tõttu peret luua ning hoida me varsti hääbumegi meil ei ole jõudu, mis meid edasi viiks. Ühiskonnas on kindel arusaam, et lapsi siia majanduslikult mahajäänud riiki muretseda pole mõtet, sest raha nende kasvatamiseks pole. Ma ei usu, et siin aitab hiiglaslik emapalk või lastetoetus, pigem on vaja tõdeda, et eesti rahva püsilejäämine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Nõukogude okupatsiooni ajal pärast suurküüditamiste lakkamist. Kultuur koos eesti keelega hakkab välja surema. Paar nädalat tagasi populaarses toidupoes Selver lugesin apelsinimahla tagakaanelt eesti keelselt juhendilt kirja ,,apelsini jook." Rääkides oma intsidendist eesti keele tunnis pidin tõdema, et ma olen silmad kinni ringi liikunud
arenenud plurastlikku demokraatiavormi, kus võim on jaotatud erinevate huvigruppide vahel. ) 9)siirdeühiskonna ohtu, 1991a eestil a)Rahvuskonfliktid, oli oht mitte suuta rahuldada korraga eestlaste ja venelaste huve, ehk oli oht meeleavaltusteks ja protestideks b)Oli oht, et rahvas ei võta demokraatiat omaks, sest seda nähti aeglase ja ebaefektiivsena ( 9.Millised on Eesti probleemid demograafilises jätkusuutlikus?1-Pole piisavalt suur lastetoetus 2-Vähe lasteaiakohti ) 10) kas eesti on pluralistlik: a) väga vaba ajakirjandus, igaüks võib arvamust avaldada. B) meil on palju erinevaid organisatsioone ( abiühind mtü, loomakaitse selt,)c) eestis on erinevate vaadetega erakonnad esindatud. (10.Rahvas ei teki pahameelt. Kui inimesed avaldavad oma arvamust,siis on suurem võimalus, et üldsuses ei teki pahameelt. ) 11) kas eesti valitsemine on ,,hea valitsemine": 1) paljud otsused, mis riik teeb, teeb ise, rahvast teavitamatta
kõigis sfäärides ka hariduses, tervishoius. Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks peab mõtlema, kas kulutab raha argimõnudele või laseb end ravida, kindlustab vanaduspõlve, või hariduse lastele. Karjäär ja läbilöögivõime on väga olulised, sest mida paremad kutseoskused, seda kõrgem palk. Paljud terviskindlustuslepingud sõlmitakse töökohtade kaudu. Lastetoetus põhineb vaesustestil, kõik lasped ei saa lastetoetust.. Liberaalne heaolumudel pole suutnud vaesust leevendada, kuid edukatele pakub mitmekesiseid võiamlusi oma elustandardi kindlustamiseks. Rõhutab: 1) tööhõive tagamist 2) konkurentsi kindlustamist 3) madalaid makse, mis peavad siiski tagama raha laekumise riigieelarvesse 4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel 5) karjääri ja läbilöögivõimed 6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka.
● Kasumi reinvesteerimisel ettevõttesse on see maksuvaba ● Hetkel toimib maksusüsteem hästi, kuna riigikassa on peaaegu tasakaalus ning Eesti riigikassa võlg on üpris väike ● Maksud on suunatud. See tähendab, et nt alkoholi- ja tubakaaktsiisist saadud maksu kasutatakse selle vähendamiseks. Töötuskindlustus läheb töötukassasse, kust tööst ilma jäänud töötaja saab abi. Eesti maksusüsteemi negatiivsed küljed: ● Toetused on väiksed (lastetoetus 45€ kuus) ● Pensionid on väiksed ● Käibemaks on liiga kõrge ● Sotsiaalsetel ettevõtetel võiksid olla maksusoodustused ● Maksuvaba miinimum võiks olla suurem Eesti ja Soome maksusüsteemide võrdlus: Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, samas kui Soomes on see progressiivne. Käibemaksumäärad samuti erinevad, olles Eestis valdavatel toodetel 20% (erandiks 9%) ning Soomes valdavatel toodetel 24% (erandiks 14% / 10%).
Kuid kas see on Eestile probleem või mingil määral hoopis lahendus? Kuidas osutub väljaränne Eestile probleemseks näitajaks? Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Otsustatakse rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, küll palkade pärast, kuid kus lastetoetus esimesel lapsel on 100 ning kolmanda lapse toetus 141, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 19,19 ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 57,54, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada. Kuid õnneks on inimesed nii truud oma juurtele, et üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks.
*riik hoolitseb inimeste eest Põhieesmärgid: *toetuste andmine *võrdsus *heaolu ühishüvede pakkumine mudelid: korporatiivne-konservatiivne * orienteeritud peamiselt palka teenivatele *pension ja sotsiaaltoetused olenevad peamiselt palga suurusest ning staazist *inimese heaolu eest hoolitsed tööandja ja töövõtja *eelistatakse vanamoodsa suhtumisega perekondi ja naisi Sotsiaaldemokraatia *orienteeritud kõigile kodanikele, olenemata palgast *pension ja lastetoetus suurus ei sõltu inimese maj seisust *inimese heaolu-riik *kõrged riiklikud maksud põhjendatud- kõik on väga kvaliteetne Liberaalne *pakub toetust ainult vaestele *madalad maksud *igaüks maksab enda eest *riigi peamine ülesanne on kõrge tööhõive tegemine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine 6. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus 7.Diktatuurid: 8
liikumispuuetega lastele. Liikumispuuetega laste auks korraldatakse ka iga aasta erinevates Eesti paikades klasside vahelised teatejooksud. Eesti üks suurimaid probleeme on iive. Iive on olnud negatiive juba 18 aastat. Eesti iivet mõjutavad liigsed abordid, mis on tervisele kahjulikud ning kallid, kuna riik rahastab aborte. Veel on mõjutajateks inimesed ise, kes ei oska pere planeerida ning, kes ei saa lapse kasvatamisega hakkama, kuna puuduvad kogemused. Puudus on ka rahast, sest lastetoetus on liiga väike. Eesti iive positiivseks muutmisele on kaasa aidanud valitsus, kes on korraldanud annetusi ja heategevus üritusi. Eesti iive on hetkel küll negatiive, kuid iga aastaga hakkab see tõusma ja loodan, et peagi on see positiivne.
Ühiskond, kus inimesel on hea elada, st et tal on võimalus saada haridus, töö,toetusi, lastele lasteaja/kooli kohad ning võimalus teenitud raha eest osta piisavalt süüa ja riideid ning maksta oma elukkoha eest. Heaoluühiskonnale omased tunnused: 1. Hariduse ning meditsiinilise abi kättesaadavus on tasuta või hästi madala hinnaga, et ka vaesemad inimesed saaksid seda endale lubada 2. Toetuste jagamine, et inimesel oleks võimalik ära elada (pension, lastetoetus, ema palk jm) 3. Majandusliku tõhususe korral pööratakse tähelepanu ka sotsiaalsele õiglusele Tunnused SD – ühishüvede osatähtsus on suur LP – sotsiaalne kindlustatus on individuaalne LP – Igaüks peab eelkõige ise vastutama oma heaolu eest SD – Riik on peamine sotsiaalse turvalisuse tagaja Sektorid: I sektor: Haridus- ja teadusministeerium, Eesti pank, II sektor: Kirjastus Avita, Jalgpalliklubi ,,Flora’’
noored tagasi, kui elu- ja töötingimused paremaks pole muutunud. Usun, et need 27 inimest, kes tagasi tulid, on tõelised Eesti patrioodid ning nad oleksid varem või hiljem kodumaale naasnud, kuid ülejäänud eestlased ei pruugigi tagasi tulla. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et langeb ka meie riigi iive. Eestlased otsustavad rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks on Soome, sest sinna toimub peamine ränne küll palkade ja lastetoetus tõttu. Soome kolimise juures on ka üks positiivne näitaja, eestlased on truud oma juurtele ning üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Eesti elanikkonda jääb vähemaks, aga keeleoskajaid on eri maailmanurkades ikka. Märkimisväärne elanikkonna kadu on naiste arvelt, kes on jõudnud sünnitusikka või kellel on juba lapsed. Naised rändavad Eestist välja, abielluvad välismaalastega ja sünnitavad lapsi, kes loodetavasti õpivad tundma oma päritolu ja emakeelt.
Oluline on perekond, usk ja traditsioonid. 3. Liberaalne heaolumudel- ,,Igaüks on oma õnne sepp"- tagab kõrge tööhõive. Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond. Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit. 6. Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad, töötuabirahad) 2. toetusrahad eelarvest. (lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid) Heaoluriigi teenused: 1.raviteenused 2.haridus 3.munitsipaalelamud. 7. Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale. 8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid II maailm- Valitsmiskord totalitaarne, inimestel puuduvad põhilised kodanikuvabadused, kuid majandus ning teadus on kõrgel järjel. Sotsialistlikud riigid nt
kohustuslik. Eestis on võimalik taotleda sotsiaaltoetust, kas lastele, töötuabirahana, puudega inimesele. Sotsiaaltoetuste jätkusuutlikkus ei ole sugugi hea, kuigi on toetus olemas on toetuse suurus iganenud. Toetus ei ole majandusega kooskõlas. Toidu ning teenuste hindade tõustes jääb toetus samaks ja nii ei olegi toetusest eriti suurt kasu.. Majanduse heaolu jätkusuutlikkus ei ole parim, aga see kasvab ja areneb. (Näiteks: tõusis lastetoetus) Inimressursid: Üks suurimaid probleeme on rahvastiku vananemine. Rahvastik vananeb ja väheneb. Juurdekasv on väike. Sündimus jääb suremusele alla. Inimesed ei taha rohkem, kui üks- 12. klass, kaks last, sest nende kasvatamine ja ülalpidamine on üsnagi kulukas. Tervisehoiu jätkusuutlikus on hea. Kõigil, kellel arstiabi on vaja, see saab selle kätte. Jätkusuutlikuse viivad alla raskesti ravitavad haigused nagu HIV, halvaloomulised kasvajad, ning ravimite kõrged hinnad
keskkonnale ja inimestele tekitatavat kahju. v Ei poolda maksuerisusi majandus- ega sotsiaalpoliitilise meetmena, kuna see on ebatõhus ja kulukas. Sotsiaaldemokraadid: v Tagada riigi jaoks vajalike kulutuste katmist v Vähendada ebavõrdsust ühiskonnas v Kindlustada majanduse stabiilse arengu ja konkurentsivõime v Soodustada keskkonna säästmist v Koheselt tuleks kolmekordistada naeruväärselt väike 19-eurone lastetoetus ja tagada üle Eesti kõigile soovijatele lasteaiakohad. v Maksusüsteem peab olema õiglane, mis tähendab, et maksude kujundamisel lähtutakse inimese võimekusest makse maksta. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et õiglased maksud on targa maksupoliitika eeldus. v Samuti peab riik kindlustama kohalike omavalitsuste toimimise, suurendama turvalisust, vähendama ravijärjekordi, ühtlustama regionaalset arengut. Irl: v Vastu astmelisele tulumaksule. v
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühiskondlik infrastruktuur 4)Keskkonnakaitse(et jaguks olemasolevaid ressursse tulevaste põlvkondadele ) 5)Sotsiaalne hoolekanne(pension,emapalk,lastetoetus jne) 6)Ühiskonna sidustamine(nt: see et pronks 88 sai teoks. ) *Aristoteles- oikonoomiline ja krematistiline rikkus. Kauba analüüs ja tootmisvahendite jaotus. ÜHISKONNA PÕHIVÄÄRTUSED MAJANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID Primaarsed eesmärgid: 1)KORRAPOLIITILISED 2)SOTSIAALPOLIITILISED Maj. poliitika intstituitsioonid: otsustusintstuitsioonid: 1.parlament 2.valitsus 3.kohus 4.keskpank 5.president 6.riigikontroll otsustamistasandid: *rahvusvaheline(globaalsed probleemid)
koolidega võrreldava keskmise (vt lisa 1). (Strenze 2012) Kuna toodetakse inimesi, kes ei suuda loovalt mõelda, ei saa neist tööotsijatest kiiresti asja ja üha enam inimesi muutub selle tõttu heitunuks. Kuna tööturul valitseb passiivne tööturupoliitika, siis nende inimestega, kes tahaksid kohe pärast kooli lõppu tööle minna, ei tegeleta. (Teidla-Kunitsõn 2013) Keskkooli lõpetades või 16-aastaseks saades kaob lastel ära ka riigipoolne lastetoetus. Kuigi seegi summa (esimese ja teise lapse puhul 19,18 eurot kuus) on suhteliselt naeruväärne, arvestades, kui kallis kõik tänapäeval on. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on see paljudest riikidest üle viie korra väiksem (Väli 2011). Näiteks Belgias on esimese lapse toetus 83,4 eurot kuus ja teise oma juba 154,33 eurot kuus. Soomes toetatakse pere esimest last 100 euroga, teist 110,5 euroga kuus.
-Tervislikum kliima - Sugulased välismaal juba ees -Majanduslikud põhjused Sundmigratsioon -Looduskatastroofid (maavärinad, Island) -Küüditamine (orjade vedu, Eesti-Venemaa) -Sõjaline konflikt -Usulised/poliitilised konfliktid -Näljahäda 5. Rahvastikupoliitika On riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikupoliitika tegemiseks kasutatakse erinevaid meetmeid: -lastetoetus -vanemapalk sündimuse suurendamine -lasteaia kohad Õpik lk 45-47 näited rahvaarvu piiramise kohta. 6 Rahvastiku paiknemine ja asustus. Rahvastikutihedus näitab mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Inimeste arv/pindala(km2) 90% rahvastikust elab vaid 10% l ma territooriumist. 70% rahvastikust elab kuni 200 km rannikust Lk 50 joonis 3.3 Rahvastikutihedust kujutatakse kaartidel erinevatel viisidel (õp. lk 53-53)
· Ühishüvisele (politseid, haridus, sotsiaalteenused, side) Sotsiaalne kaitse, ehk sotsiaalne turvalisus inimese kindlustunne ja majanduslik toimetuleks, mille tagab riik. Sotsiaalne tisk tööta jäämine, haigestumine, alaelaiste laste kasvatamine, puue, toitja kaotus, vanadus, kodutus. Sotsiaalkindlustus · Pension · Haigusraha · Arstiabi · Soodusravimid · Tööstuskindlustus See sõltub inimese palga suurusest. Peretoetused: · Lastetoetus · Sünnitoetus · Koolitoetus · Vanemahüvitis ehk emapalk Sotsiaalabi: · Toimetulekutoetus · Puuetega inimese toetus · Lastekodud, hooldekodud, turvakodud, kodutute varjupaigad · Hoolekanne vs sotsiaaltöötaja abi Makstakse või osutatakse neile, kes endagaise toime ei tule. Ei sõltu inimese sissetulekust.
Aga samas, lapsed on ju hea elu majanduse kasvu ja kõige positiivse alus. Hiinas on küll rahvaarv väga suur, aga siiski ei tohiks vanemaid panna situatsiooni ette, et nende ainus laps jääbki ainukeseks, või siis ohverdada oma sissetulekut ja elukvaliteeti. Teisest küljest kui näiteks võtta mõni pisem riik kasvõi Eesti, siis seljuhul just üritatakse õhutada inimesi järeltulijate saamiseks. On ju palju erinevaid suuri toetusi sünnitoetus, lastetoetus, perekonna toetus ja muud soodustused. Arusaadav on, et meie rahvastik on vananemisjärgus, naised tahavad pigem teha karjääri kui traditsiooniliselt koduperenaine ja lastekasvataja olla. Kuid mida teeb meie riik paarikümne aasta pärast, kui tööjõuline elanikkond on minimaalne ja järgi on jäänud vaid riigikulul elanikud pensionärid? Võibolla peaks riik rohkem kasutama õhutamistaktikat, aga kindlasti mitte vastupidist
Küll aga näevad Eesti külad hulgaliselt sellise rände tõttu lagunenud peresid või vanemateta kasvavaid lapsi. Tänaseks pole vist pea ühtegi Eesti peret, kelle enda liikmed, sõbrad, tuttavad või naabrid poleks nn töörändurid. Tihti on väljarände põhjus rajada pere soodsamas keskkonnas, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, valdavalt küll palkade pärast, kuid kus lastetoetus esimesel lapsel on 100€ ning kolmanda lapse toetus 141€, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60€. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 2 19,19€ ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 57,54€, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada(antud toetuste määr kasvab 2015.aastal). Kuid õnneks
nideks, abirahadeks ja peamine, mis määrab 4. lastetoetusteks. tema heaolutaseme. · Progresseeruv tulumaks · Seab raskesse olu- · Naine on pigem kodu- korda madalapalgali- · Pensionide ja lastetoetus- hoidja kui võrdne sed ja töötud, eduka- te puhul on igaühele konkurent tööturul. tele pakub mitmeke- tagatud baasosaku siseid võimalusi oma olemasolu. · Vanurid on suguvõsa-
tervishoius. Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks peab mõtlema, kas kulutab raha argimõnudele või laseb end ravida, kindlustab vanaduspõlve, või hariduse lastele. Karjäär ja läbilöögivõime on väga olulised, sest mida paremad kutseoskused, seda kõrgem palk. Paljud terviskindlustuslepingud sõlmitakse töökohtade kaudu. Lastetoetus põhineb vaesustestil, kõik lapsed ei saa lastetoetust.. Liberaalne heaolumudel pole suutnud vaesust leevendada, kuid edukatele pakub mitmekesiseid võimalusi oma elustandardi kindlustamiseks. Rõhutab: 1) tööhõive tagamist 2) konkurentsi kindlustamist 3) madalaid makse, mis peavad siiski tagama raha laekumise riigieelarvesse 4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel 5) karjääri ja läbilöögivõimed
Põhja-Euroopas, USAs 1930.aastatel (F.D.Roosevelt´i "uus kurss"), 1950-1970 heaoluriigi kuldaeg, 1980.aastate majanduslanguse järel rõhk heaoluühiskonnal: valitsus vaid üks sotsiaalagentidest (kärbiti heaolukulutusi), kohustused tuleb ära jagada tööandjate, riigi, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Riigi väljamaksed: 1. Kindlustusväljamaksed vanaduspensionid, haigusrahad, töötu abirahad. 2. Toetusrahad eelarvest lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid. Teenused: 1. Raviteenused 2. Munitsipaalelamud 3. Haridus 4.tund DEMOKRAATIA LEVIK JA SIIRDEÜHISKONNA PROBLEEMID Poliitilise arengu tendentse: "külma sõja" ajal jagati maailm kolmeks: kapitalistlikud lääneriigid, sotsialistlikud riigid ja NSVL, arengumaad (Aasia, Aafrika ja Lõuna- Ameerika). F.Fukuyama sõnul levib esindusdemokraatia ja kapitalism kõikjale, lõpetades
Mees Poeg 4 Tartu Lasteaialaps Lasteaia Mees Poeg 2 Tartu Lasteaialaps lasteaia 4.2. Perekonna vormi tüüp: kahe koolieelikuga, vabaabielus vanematega tuumikperekond. 4.3. Perekonna sotsiaalne seisund Mõlemad vanemad käivad tööl. Pereisal on 2 töökohta. Perekonna orienteeruv sissetulek kuus on 1400 eurot. Lisaks saab pere täiendavalt lastetoetus 38 eurot kuus. Ise loeb pere oma sissetulekut heaks. See on piisav, et maksud saaksid maksud makstud ja toit lauale. Reisimist saavad endale lubada eesti piires, kuid pole ka olnud tahtmist veel kaugemale minna, kuna lapsed on veel väiksed. 4.4 Keskkondlikud andmed Kodune keskkond Kahe korruseline oma maja mis on puidust valminud 4 aastat tagasi. Majas on: esimesel korrusel kaks koridori, elutuba koos avatud köögiga, arvutituba kus on ka muud vajalikud
institutsioon muutus, vähem liikmeid, enam ei elanud mitu põlvkonda koos) ja lokaliseerumine 1940-1950 Poliitilised arengud: Üldine poliitiline üksmeel oli kasvatada riikliku kulutust sotsiaalvaldkonda, töölisparteid olid Euroopas tugevad, demokraadid USA-s Majanduse areng: keinsianismi triumf pärast Suurt Depressiooni; võimas majanduskasv pärast II maailmasõda, töötus oli väga madal. Sotsiaalpoliitika: põhilise sotsiaalkindlustuse tagamine kasvas, tervishoid, abiprogrammid, lastetoetus Valitsuse roll: laialdane rahvusliku sotsiaalfinantseeringu levik, regulatsioonid, heaoluriigi tarbijaskond muutus universiaalseks. 1960-1970. Küpsemine. Poliitilised arengud: Juurdepääs tsiviil- ja sotsiaalõigustele tagati vähemustele, naistele, puuetega inimestele ja teistele. Majanduse areng: Kuni 70ndate keskpaigani kestev õitseng, kõrgemad elustandardid, 1973 aasta naftakriis nõrgestas Lääne majandust.
vahetamine 33. Sotsiaalpoliitika jaguneb Eestis kolmeks: Sotsiaalkindlustus igaüks panustab ise sotsiaalsete riskide vastu. Siia läheb raha sotsiaalmaksust 33,3% (pensioni I sammas 20%, tervisekindlustus 13%, töötuskindlustus 0,3%, NB! Alates 1.juuni 2009 - 1%) Sotsiaaltoetused konkreetsed summad, mida makstakse sotsiaalsete riskidega inimestele; nt. lastetoetus, sünnitoetus, matusetoetus Sotsiaalhoolekanne toimib solidaarsuse põhimõttel, st. kõik abivajajad saavad abi, olenemata oma rahalisest panusest; nt. munitsipaalelamu, põetaja Sotsiaalhoolekannet finantseeritakse: 1) kohalike omavalitsuste eelarvetest; 2) riigieelarvest; 3) vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest;
minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism- kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Nende arvates ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. st ei tähenda, et nad pooldavad võrdsust, vaid just sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses ei poolda samuti riigi sekkumist ning on mõõdukate maksude poolt. Riik peaks
311. depend on the former income sõltub eelnevast sissetulekust 312. insured event (social risk) occurs kindlustatud sündmus juhtub 313. social benefit sotsiaaltoetus 314. benefit the general money provided by the government to people who need it (e.g. sick or unemployed) 315. State Family Benefits Act riiklike peretoetuste seadus 316. allowance money which is given for a special reason 317. child benefit/allowance lastetoetus 318. reimbursement of expenses kulude hüvitamine 319. family benefit/allowance peretoetus 320. childbirth allowance sünnitoetus 321. adoption allowance lapsendamistoetus 322. child care allowance lapsehooldustasu 323. start in independent life allowance elluastumistoetus 324. conscript's child allowance ajateenija lapse toetus 325. foster care allowance eestkostel oleva lapse toetus (to look after and bring up
Perepoliitikat peetakse tihti naistele suunatuks (laste kasvatamine, tööl käimine jne). Suureks probleemiks on meestega seotud küsimused isaduse väärtustamine, majandusliku edukuse rõhutamine mehelikkuse näitajana, ka naiste vägivald meeste vastu ning loomulikult meeste madal keskmine eluiga. Meetmed Eestis: Rasedus- ja sünnitoetus Vanemahüvitis Isapuhkus Lapsehooldustasu Lastetoetus Maksusoodustused Probleeme tekitavad pereloomenäitajad: 1) Sündimuse (sünnid, surmad ja loomulik iive) ja sünnitaja keskmise vanuse muutumine; 2) Abortide määr; 3) Abiellumise ja lahutused; 4) Keskmine oodatav eluiga sõltuvalt vanusest. Kooselusuhte etapid arenguline perspektiiv Partneri valik, kooselu, abielu etapiviisiline areng Partneri valik (Lewis'e järgi 1972): - Meeldivus sarnasuse alusel - Tekib tihe vaimne side
Eelarve on plaan mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on oma olemuselt bilanss. Tulud = kulud. Kui on tasakaalus on Ok. Puudujäägi e. defitsiidi saab katta laenuga( kas välisvõlg, siseriiklikelt pankadelt laenata või lasta välja riigi obligatsioonid). Peamised tulud- maksutulu, riigivara müük, riiklike ettevõtete kasum. Peamised kulud- töötasud, töötasu maksud, riiklikud investeeringud, turusiirded erasektorile(sots toetused, emapalk, lastetoetus), riigivõla intress. Tulusiirded erasektorile (eestis alla 15%, heaolu riigis võiks olla 45%) väljaantud raha eest ei saa midagi vastu (sotsiaalvaldkond) Riiklikud investeeringud struktuuri loomiseks. Kitsendav ja laiendav rahapoliitika. Laiendavaga pumbatakse raha juurde alandatakse makse, kitsendavaga kulud tõmmatakse kokku ja suurendatakse makse 18.Raha ja raha funktsioonid Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav
riigilt juurde, masu lõpetas maksmise, 2011 inimene 1% riik 2%, 2012 täismahus inimene 2% riik 4% III sammas vabatahtlik kogumispension o Töötuskindlustus · Solidaarsusprintsiip kui kindlustus on olemas, siis ei küsi palju maksnud oled · Sotsiaaltoetused o Makstakse kõigile abivajajatele · Abi saavad kõik riskigruppi kuulujad o puudega inimesed o lastetoetus · Abi vajamist peab tõestama o Toimetulekutoetus peab tõestama Globaliseerumine e üleilmastumine pt 6.1.-6.2. · Majanduslik o Ühisraha, organisatsioonid, ühisturud · Kultuuriline o UNESCO, välismaalased, rahvusvahelised pühad, toidud jne, võõrsõnad, Eurovisoon, · Poliitiline o Diplomaatilised suhted, läänelike põhimõtete levik, demokraatia, ÜRO, · Kas me jagame heaolu või riske?
ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. Liberaalne heaolumudel (etaloniks on USA, Suurbritannia) Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalse heaolumudeli seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism Kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikult moraalile. Pooldavad stabiilsust, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, see ei tähenda, et nad pooldavad võrdsust, vaid just sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses ei poolda samuti riigi sekkumist ning on mõõdukate maksude poolt
Vahel eristatakse ka efektiivsus I ja efektiivsus II Efektiivsus I – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuse määra, vaeseid enne ja pärast sotsiaaltoetust Efektiivsus II – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuslõhet, mediaansissetuleku erinevuse vähenemine võrreldes vaesuspiiriga Sotsiaaltoetuste liigid: BASSISSETULEK (basic income) – miinimum mida makstakse, kõigile, ilma sissetulekute testita. Lastetoetus 45EUR on sisuliselt baassissetulek GMI (guaranteed minimum income) – elatusmiinimumile vastav sissetulek, määratakse sisstulekute testi ja töökohustuse või vabatahtliku töö kohustuse vm tingimuste juures. Eeldab nn sotsiaalse miinimumi arvutamist, miinimumpalga süsteemi jm (et tööandjad ei veeretaks tinglikult palga maksmise kohustust hoolekandele jms) Negatiivne tulumaks (negative income tax NIT) inglise poliitik Juliet Rhys-Williams
sotsiaalpoliitilisest tegevusest. Peale reformatsiooni võtsid protestantlikud kirikud sotsiaalsed ülesanded enda kanda, kuid riigi surve tõttu kiriku varadele jäi protestantlik kirik katolikust kirikust tunduvalt kehvemasse majanduslikku seisu ning seetõttu polnud nende võimalused kuigi suured. Valgustusliikumise mõjul hakkasid 18 sajandi riigivõimud asutama kogu sotsiaalpoliitikat hõlmavaid riiklikke, mõnikord ka kommunaalseid (haiglaravi, vaeste abistamine, lastetoetus jne.) organisatsioone. Euroopas asutati nende ülesannete täitmiseks eriseadusandlusega reguleeritud asutuste süsteem, kuid majanduslikud vahendid laiaulatusliku sotsiaalpoliitika elluviimiseks olid piiratud. Industrialiseerimise tulemusena olukord muutus. Aurujõu kasutusele võtmine võimaldas konstrueerida üha keerulisemaid masinaid, mis mitmekordistasid industriaalprotsessi efektiivsust, kuid samaaegselt tekkis tohutu tööjõu vajadus
heaoluriik. Praegu peab iga arenenud riik oma kohustuseks pakkuda kodanikele sotsiaalseid tagatisi mitmesuguste abirahade, pensionide ja kompensatsioonide näol. Sotsiaalturva eesmärk on vaesuse leevendamine ja ühiskonnas solidaarsuse edendamine. Sotsiaalkindlustuse puhul oleneb väljamakse töötaja või tööandja poolt tehtud sissemaksetest (pension, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis), sotsiaalabi puhul pole varasemad sissemaksed olulised (toimetulekutoetus, lastetoetus). o Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal Euroopa Sotsiaalharta 1961, jõustus 1965. Parandatud ja täiendatud harta kirjutas Eesti alla 1998, see ratifitseeriti parlamendi poolt 2000. Juhindub põhimõtetest, et igal inimesel peab olema võimalus teenida tööga elatist endale ja oma perele; et miinimumpalk oleks 60% keskmisest, töötuskindlustus ja töövõime taastamine. Majanduslike-, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamine eeldab riigilt aktiivset sekkumist
regeneratsiooni kulud, nimelt laste üleskasvatamise kulud kuni nende töövõimeliseks saamiseni ainuüksi perekonna poolt, kui ei leia aset teatud tasendus. Lastetoetuse eesmärk ei ole mitte ainult koorma tasendus vanemate ja vanemate sissetuleku vahel, vaid eelkõige lastevaheliste võrdsete võimaluste edendamine, sest laste kaudu tekitav perekonna elustandardi vähenemine ei puuduta mitte ainult vanemaid, vaid ka lapsi endid. Lastetoetus parandab nii laste kui ka perekondade vajaduse katmise võimalusi. Võimaluste võrdsus erinevate perekondade vahel on kahjustatud iseäranis üksikvanemate puhul (ülekaalukalt naised). Üksikvanemad seisavad tihti alternatiivi ees, kas anda laps kellegi hoolde või kahjustada laste kasvatamist üksikvanema töise tegevuse tõttu. Eelkõige üksiksema töölkäimiste arv on palju suurem kui abielus olevatel emadel. Lähtudes põhimõttest, et kõigil isikutel, kelle
annaabi.ee 
