Heaoluühiskond (5)

HEAOLUÜHISKOND
TEKKIMINE: Juba tööstuspöörde tagajärjel hakkas muutuma inimühiskonna kultuur, laienesid riigi ülesanded. Riigi klassikaliste ülesannete (sisekorra kindlustamine, riigikaitse , vallutuste teostamine ) kõrvale tekkisid sotisaalpoliitlised ülesanded ja majanduse reguleerimine, mille tulemusena kujunes välja heaoluühiskond, mille riigiks sai heaoluriik , kus hakati rõhutama sotsiaalpoliitkat.
Heaoluriik on riigikorraldus, mis:

Püüab parandada inimeste toimetuleku võimalusi ja heaolu

Pakkuda ühishüvesid

Kaitsta inimesi tururiskide eest

Leevendada loodukatastroofide kahjusid

Korraldada haridust ja tervishoiu

Rõhutada sotsiaalset õiglust, õigust

Toetada keskklassi kui peamist maksumaksjat

Püüab pakkuda soodustusi, toetusi
Põhitunnused:

• Riigieelarve tuludest 40-50% läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
  
• Iga heaoluühiksond tugineb mingile ideoloogiale ja rahvuslikele traditsioonidele.
  

IDEOLOOGIA- poliitikat, majandust ja sotsiaalseid tingimusi puudutav süsteemne ideedekogum, sageli äärmiselt teoreetiline.
Konservatiivne - alalhoidlik, vanameelne, uuendustevaenulik
Korporatiivne - integreeritud majanduslik planeerimismudel, milles turunudus-ja tootmismudelid ühendatakse finantsmudeliks
3 heaoluühiskonna põhimudelit:

• Konservatiivne-korporatiivne. Korporatiivsuse põhimõtte järgi varieerub kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualadekaupa ning kvalifikatsiooni järgi.Kõrgemapalgalised saavad suuremaid väljamakseid, sest nende panus kindlustusfondi on suurem.
  

Konservatiivsust väljendab suhtumine perekonda ja naisesse. Niat nähakse pigem koduhoidjana kui võrdse konkurendina tööturul, seetõttu pole rõhku pandud laste riiklikule päevahoiule. Samuti on vanurid oma suguvõsa hoolitseda või elavad tasulistest hooldekodudes. Seega seda tüüpi HÜ kõrge kvalifikatsiooniga ja pika tööstaažiga töötajaid.
Eesmärk: 1) riigi truuduse tugevdamine ja töövõime säilitamine eriti riigile vajalike elukutset esindajate hulgas. 2) revolutsioonilise meeleolude lämmatamine tööliste hulgas 3) riigile lojaalsete sõdurite kasvatamine 4) naise kui ema ülesande rõhutamist koduhoidjana ja lastekasvatajana. (saksamaa, belgia)

• Sotisaaldemokraatlik heaolumudel - tekkis peale II maailmasõda, sai alguse Suurbritanniast ja levis põhjamaades. Sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele hoolimata nende sissetulekutest ja
  

ja ühiskondlikust staatusest. Srb on kapitalistlik riik ,mis maksab tervishoiusüsteemi teenused täielikult kinni. Riik on kehtestanud väga kõrged maksud , see saab kehtida vaid rahvusliku üksmeele korral. Jõukamad nõustuvad suurema maksukoormusega, nad saavad piisavalt tulu ja ka tasuta sotisaalhüvesid. Iga laps saab toetust, olenemata pere majanduslikust seisust ja iga vanur saab rahvapensioni ise kui ta pole palgatööl käinud ega makseid teinud. Sellist solidaarsuspõhimõtet ei poolda konservatiivne ega liberaalne heaolumudel.

• Liberaalne heaolumudel- levis USAs ja lähtub liberaalsetest põhiväärtustest, vabadusest, võrdõiguslikkusest. Seda mudelit
  

Iseloomustab vanasõna „igaüks on oma õnne sepp “. Eesmärgiks on kõrge tööhõive tagamine kõigis sfäärides ka hariduses, tervishoius . Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks peab mõtlema, kas kulutab raha argimõnudele või laseb end ravida, kindlustab vanaduspõlve, või hariduse lastele. Karjäär ja läbilöögivõime on väga olulised, sest mida paremad kutseoskused, seda kõrgem palk. Paljud terviskindlustuslepingud sõlmitakse töökohtade kaudu. Lastetoetus põhineb vaesustestil, kõik lasped ei saa lastetoetust.. Liberaalne heaolumudel pole suutnud vaesust leevendada, kuid edukatele pakub mitmekesiseid võiamlusi oma elustandardi kindlustamiseks.
Rõhutab: 1) tööhõive tagamist
2) konkurentsi kindlustamist
3) madalaid makse, mis peavad siiski tagama raha laekumise riigieelarvesse
4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel
5) karjääri ja läbilöögivõimed
6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka.