Varajane sekkumine Venemaal (0)

Varajane sekkumine Venemaal



XXX  XXX  
 
 
 
 
 
  XXX XXX VARAJANE SEKKUMINE VENEMAAL  Referaat                    Tartu 2022 


  Venemaa Föderatsioon on suurriik, mis asub nii Euroopas kui Aasias. Venemaal on ühine piir väga paljude riikidega, sealhulgas ka Eestiga. Just Venemaa riigi suurus tekitas huvi uurida,  kuidas toetatakse ja arendatakse Venemaal erivajadustega lapsi. Nagu öeldud, on Venemaa  pindala väga suur ning seal on 11 ajavööndit. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kõikide  suurriigi territooriumil asuvate piirkondade lasteaedade hariduspoliitikat kajastada. Piirdume  siinkohal Peterburiga.   Esmalt tutvustame Venemaa haridussüsteemi üldiselt. 1. septembril 2013 jõustus  Venemaal uus seadus, mis kannab nime „Haridus Vene Föderatsioonis“. Selle seaduse  kohaselt kehtestati Venemaal uued haridustasemed. Haridustaseme all mõeldakse lõpetatud  haridustsüklit, mida iseloomustavad teatud ühtsed nõuded. Suurele riigile omaselt järgitakse  haridust kolmel tasandil: föderaalsel, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil.  Erinevate allikatega tutvudes saime kinnitust, et tänapäeval peetakse Venemaa  haridussüsteemi üheks maailma parimaks (see kuulub maailma haridussüsteemide juhtivasse rühma ega ole viimase kahe aastakümne jooksul maailma esikümnest kordagi lahkunud)  (Ivanova, Berechikidze, Gazizova, Gorozhanina & Ismailova, 2019).  Venemaa Föderatsiooni föderaalseadus (2012) toob välja, et kui varem koosnes  „Venemaa haridussüsteem ainult riiklikest õppeasutustest, siis tänapäeval hõlmab see ka era-  ja ettevõtete põhiseid  lasteaedu“ (para 45).  Venemaa Föderatsiooni 2016. aasta raport annab ülevaate, et selle aastatuhande  jooksul on puudega laste arv Venemaal kasvanud, moodustades umbes 2 protsenti laste  koguarvust. Statistikas kajastuvad psüühikahäired ja käitumishäired (22,8 protsenti),  kaasasündinud anomaaliad (vääraarengud), kromosoomihaigused (20,6 protsenti),  närvisüsteemi haigused (20 protsenti). Nimetatud häirete varajane märkamine, diagnoosimine erihooldus suurendab lapse positiivset arengut, tervise parendamist või säilitamist. Venemaa  Föderatsiooni Varajase Märkamise kontseptsiooni kohaselt (2016) ei ole vähem oluline lapse  kaasamine õpitegevusse, üldine sotsialiseerumine ja ühiskonda integreerumine (Kонцепция,  2016).  Vene Föderatsiooni valitsuse 31. augusti 2016 korraldusega võeti vastu Venemaa  Föderatsiooni varajase hoolduse arendamise kontseptsioon perioodiks kuni 2020. aastani. Kontseptsiooni kohaselt on tavaks kasutada mõiste "varajane sekkumine" asemel mõistet 2  


"varajane abi". Varajase abi programmid hõlmavad vastavalt eesmärgile ajavahemikku  lapse sünnihetkest kuni lapse vanuseni, mil ta peab minema eelkooli (mõnel juhul saab  programmi jätkata kuni koolieani) (Kонцепция, 2016).  Venemaal, nii nagu paljudes teisteski riikides, on üldhariduse kõige esimeseks  tasemeks koolieelne haridus ehk alusharidus. Vene Föderatsioonis kehtiva seaduse järgi on  alusharidus suunatud üldise kultuuri kujundamisele, füüsiliste, intellektuaalsete, moraalsete,  esteetiliste ja isikuomaduste arendamisele, haridustegevuse eelduste kujundamisele,  eelkooliealiste laste tervise säilitamisele ja tugevdamisele (Kонцепция, 2016).   Alushariduse haridusprogrammid on suunatud eelkooliealiste laste mitmekülgsele  arengule, võttes arvesse nende vanust ja individuaalseid omadusi, sealhulgas koolieelsete  laste saavutamist algtaseme haridusprogrammide edukaks omandamiseks vajaliku ja piisava  arengutaseme saavutamiseks. Eesmärkide seadmisel tuginetakse individuaalsetele  võimetele  ja keskendutakse ainult sellele, mis on omane just eelkooliealistele lastele ning nende  tegevustele. Koolieelse hariduse omandamise haridusprogrammidega ei kaasne õpilaste  vahepealset ja lõplikku sertifitseerimist (Ivanova et al., 2019).   Tavapärased koolieelsed haridusasutused pakuvad Venemaal eeskätt laste järelevalvet  ja hooldamist. Selle teenuse pakkumise õigus on teistelgi organisatsioonidel, kes viivad  samuti läbi õppetegevust alushariduse haridusprogrammide elluviimiseks (Kонцепция,  2016).  Enne veel kui laps jõuab lasteaeda ehk alusharidust andvasse süsteemi veedavad  lapsed peamiselt kodus turvaliselt enda imiku- ja maimikuea. Lapsevanematest saabki alguse  varajane märkamine ja vajadusel sekkumine ning arendustegevus. Peterburis tegutseb  Varajase Sekkumise instituut. Instituudi tegevus on ellu kutsutud eeskätt puuetega või  arengupeetusega lastega perede nõustamiseks ning laste arendamiseks. Esmasel vastuvõtul  jälgitakse laste vaba mängu mida mõõdetakse seda KID  või RCDI skaalal. Peterburi  Varajase Sekkumise instituudi kodulehel on kirjas, et „spetsialistid hindavad lapse  hetkeoskusi ning vajadusel lepitakse kokku järgmine kohtumine“ (para 11).   Vaatlustulemuste põhjal ei langetata otsuseid kergekäeliselt. Iga instituudi  spetsialistide poole pöördunud lapse puhul viiakse läbi nn süvauuring mille tulemused  selgitatakse välja korduvate kohtumiste käigus. Eesmärgiks on teha kindlaks, millise  programmi arendusvõimalused just sellele lapsele sobivad.  Kohe ilmneva diagnoosi puhul  vajavad lapsevanemad aga viivitamatut toetust. Selleks võib olla näiteks Downi sündroom  või nägemis ning kuulmislangus või nägemise ja kuulmise täielik puudumine. Individuaalse  3  


varajase sekkumise programm keskendub kõigi põhioskuste arendamisele mida laps omandab kolme esimese eluaasta jooksul. Nendeks on „motoorsed, kognitiivsed, sotsiaalsed,  emotsionaalsed ja iseteenindusoskus“. Tähelepanu pööratakse ka suhtlemisoskuse arengule  (para 8).   Sobiva lasteasutuse valiku etapis arvestatakse lapsevanemate nägemusega lapse  tulevase haridustee osas. Oma ala spetsialistid tutvustavad psühholoogilisi, meditsiinilisi ja  pedagoogilise algoritme erinevates lasteaedades. Koolieelse õppeasutuse eesmärgiks on laps  püsivaks õppimiseks ettevalmistada. Sinna hulka kuulub õpiharjumuse kujundamine ning  eakaaslaste ning täiskasvanutega suhtlemisoskuse arendamine. Nimetatud eesmärgid  saavutatakse ja kinnistatakse läbi vanemate nõustamise. Vajadusel koolitatakse vanemaid, et  nad saaksid iseseisvalt paremini oma lapsi arendada. Selleski valdkonnas toimub nõustamine  ja koolitamine nii individuaalselt kui suuremates rühmades. Igal lapsel ja perel on oma  kuraator. Kuraatori ülesandeks on  koostada ning täita vajalikke dokumente.  Dokumentatsioon sisaldab lapse jälgimise sissekandeid ja järeldusi kõigis tegevus- ja  osalusvaldkondades. Vaatlustulemusena  sisaldavad dokumendid „soovitusi lapsele sobiva  õppeasutuse tüübi ja koolieelse programmi kohta“ (para 5).   Lapse ja pere koolieelsesse õppeasutusse ülemineku kavandamisel on samuti abiks  kuraatorid. Sobiva lasteaia või õppevormi määramisel jagavad instituudi spetsialistid  nõuandeid ja juhiseid ka lapsega tegelevatele õpetajatele nii „keskkonna kohandamise kui  sobiliku õppekava osas“ (para 1).  Kokkuvõtteks võib loetu põhjal öelda, et Venemaal on hästi arenenud lastele ja nende  peredele varajase abi osutamine.  Laste arendamiseks kasutatakse kaasaegseid meetodeid.  Tähelepanu pööratakse nii laste füüsilisele kui vaimsele arengule. Võimalikult palju  kaasatakse lapsi loomulikesse igapäevaelu puudutavatesse olukordadesse, et arendustegevus  oleks kooskõlas lapse igapäevaste vajadustega. Erivajadustega laste ja nende vanemate vahel  püütakse luua ja ka luuakse tihe ning koostöine suhe. Läbi erinevate koolituste ja  arendustegevuste tõstetakse lapsevanemate pädevust ning hakkamasaamist oma lapse  toetamises. Varajase abi keskuse spetsialistide põhiülesanneteks ongi anda vanematele  võimalus omandada oma lapsest lähtuvalt ning arvestades just tema iseärasusi vajalikke  suhtlemis-, mängu- ja lapse eest hoolitsemise oskusi. Hakkamasaamise eesmärgiks on vältida  või vähendada igapäevaseid elulisi piirangud mis ühe või teise erivajadusega paratamatult  kaasnevad.     4  


Kasutatud allikad  Ivanova, R., Berechikidze, I.,  Gazizova, F., Gorozhanina, E., & Ismailova, N. (2019).  International Journal of Primary, Elementary and Early Years Education. Parent–  teacher interaction and its role in preschool children’s development in Russia.  Education 3-13 International Journal of Primary, Elementary and Early Years  Education Külastatud aadressil  https://www-tandfonlinecom.ezproxy.utlib.ut.ee/doi/full/10.1080/03004279.2019.164 6296  РОССИЙСКАЯ ФЕДЕРАЦИЯ, ФЕДЕРАЛЬНЫЙ ЗАКОН. Об образовании в  Российской Федерации. (2012). Külastatud aadressil http://pravo.gov.ru/proxy/ips/? docbody=&nd=102162745  Kонцепция развития ранней помощи в Российской Федерации на период до 2020 года.  (2016). Külastatud aadressil http://static.government.ru/media/files/    7NZ6EKa6SOcLcCCQbyMRXHsdcTmR9lki.pdf  Санкт-Петербургский институт раннего вмешательства. (2022). Санкт-Петербургский  Институт Раннего Вмешательства web. Külastatud aadressil http://eii.ru/                  5  

Document Outline

• Tartu 2022
• Esmalt tutvustame Venemaa haridussüsteemi üldiselt. 1. septembril 2013 jõustus
• Kasutatud allikad