Emotsionaalse tervise edendamine Lasteaia emotsionaalne keskkond Emotsioon on mingi tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioone liigitatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Seega on emotsioonide iseärasuseks nende vastandlikkus: rõõmkurbus, vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, 10 mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad. Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003) · tähelepanelikkus ja enesetunnetus · enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll · empaatia · suhtlemine
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, areneminst ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. Lapsest lähtuvas tegevuses ei oodata lapselt mehaanilist uute teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Sel juhul otsustab laps ise oma tegevuse üle ja seab endale probleemilahenduse strateegiad. Vastutus õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest. Õpetaja aitab lapsel leida õpioskusi, mõista oma mõtteid ja
igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda
Rühmaruumi sisustamisel arvestada seal viibivate ja töötavate täiskasvanute vajadustega. Oluline pöörata tähelepanu kõikidele rühma tasandi suhetele: laps-laps, laps-õpetaja, lapsevanema-õpetaja. Laste omavahelisi häid suhteid toetavad mängud ja organiseeritud tegevused paarides või väikestes rühmades, õpetaja roll suunata laste koostööoskuste kujunemist (Õun 2005:150). looge toetav ja mõistev kasvukeskkond, kus märkate eelkõige seda, mida laps teeb hästi, olge eeskujuks, arvestage lapse isikupära, oluline on, et laps julgeks küsida, mida üks või teine kogemus talle õpetas (kogemine, et ka vigadest õpitakse), jälgige lapse ilmeid ning analüüsige mida need räägivad, märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest (Anton 2007:21-24). SOOVITUSED LASTEAIA FÜÜSILISE KESKKONNA PARANDAMISEKS:
psühholoog, sotsiaaltöötaja, linna- või maavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjonide pädevusse kuulub ka koolikohustuse edasilükkamine, koolitüübi (õppekava) ja rühmatüübi soovitamine. Nõustamiskomisjon teeb otsuseid meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal. Nõustamiskomisjoni poole pöördub lapsevanem. Alusharidust pakuvad Eestis nii eakohaselt arenenud kui ja erivajadustega lastele koolieelsed lasteasutused. Koolieelne lasteasutus on loomulik jätk kodusele arendustegevusele ning valmistab ka erivajadustega last ette võimetele vastavaks toimetulekuks koolieas ja edaspidi. 2–7(8)aastaste laste arendustegevus toimub erivajadustest, puude raskusastmest, perekonna eelistustest ja kohaliku omavalitsuse võimalustest sõltuvalt kas tava-, sobitus- või erirühmas. Tavarühmadena käsitleme nii vanuse järgi komplekteeritud rühmi (sõime- ja aiarühmad) kui ka liitrühmi, kus käivad erinevas vanuses lapsed
Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut) Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega Täiskasvanu : kutsealane tegevus Areng toimub järgmistes valdkondades:
Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8
pere ideaalid on kõikidel erinevad. Küsimustele vastused a) Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuseerimisega? a. Lapsele pakutakse liiga palju infot. Tal on valik, mida on väga raske teha üleliigse info seoses. Või lapsel on hoopis liiga väike valik ja ta ei leia midagi huvitavat, mille kohta tal võivad küsimused tekkida. b) Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruuni vahel? a. Ideaalne rühmaruum tekkib siis, kui seal ei ole infot mis kellegil ei ole vaja ja infot mis blokeerib lapse tähelepanu tähtsate asjadele. Samuti kui lapse tähelepanu on ikka osaliselt suunatud rühmaruumi õpikeskkonda. c) Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine)- kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? a
lähedusse, otsides õpetajalt soojust, hoolitsust, turvalisust, tähelepanu ja kindlust. On ka olukordi, kus selliseid lapsi hakatakse rühmas tõrjuma, kuna nende hügieen jätab tihti soovida ja riided on räpased. Sellistel juhtudel peaks olema õpetaja see, kes suudab need olukorrad lahendada ja lapsi suunata olema üksteise suhtes sõbralikumad, sallivamad ja dolerantsemad. 3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres Lapse kodune kasvukeskkond on tingitud tänapäeva ühiskonna pidevast kiirustamisest. Vanemad on hõivatud tööga ja ühiskondlike kohustustega. Peresisesed suhted muutuvad pingeliseks, sest vanemail ei ole aega kuulata üksteist ega ka oma lapsi. Lastega suheldakse sageli ainult käskude, keeldude, nõudmiste, soovituste vahendusel – inimlikule soojusele ning südamlikkusele tähelepanu pööramata. Sotsiaalsete ja majanduslike raskustega pered on tavaliselt sellised, kus kasvab palju lapsi,
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED ALUSHARIDUSES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Lapse õigus tervisele ja heaolule ........................................................................................ 4 2. Tervise käsitlus ................................................................................................................... 5 3. Heaolu käsitlus .................................................................................................................... 6 4. Tervist edendav lasteaed ..................................................................................................... 7 Kokkuvõte ........
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislike lasteaedade põh
jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes. Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv
töölegi - hakatakse nägema ka lapse nõrku külgi, vigu ja neid tegevusi, millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.
uue mõistmise alusel lisamõisteid. · Õppimispedagoogika põhimõtted: · lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana. Uus õppimispedagoogika toetub laste süstemaatilisele vaatlemisele ja sellest saadavale hindamisteabele. Vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud seda peab õpetaja endale teadvustama. Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga, mis kõigutab tervet koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks. Hindamine peab tuginema õpetaja kontekstuaalsele teadlikkusele ja arvesse tuleb võtta
Sagedasti saab neile lugudele lisada rütmilisi liigutusi, žeste ja viipeid, mida sõltuvalt lapse nägemispuude raskusest saab harjutada lapsega koos kas grupis või individuaalselt. Lapsega saab koos liigutusi läbi teha, vajadusel tema kätt sobivasse asendisse sättida. Muusikalised lisategevused nägemispuudelistele lastele võimaldavad arendada nii kuulamis- kui ka kompimisoskust, samuti treenib see mälu ning rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm üheskoos laulmisest. Kuna lugema õppimine toetub rütmitajule, optilisele tajule (nägemisele), kinesteetilisele (liigutus-) tajule, hääliku kuulmisele ja operatiivmälule, on muusikaline lisategevus meie lastele kindlasti abiks. http://opleht.ee/1792-muusikaline-lisategevus-eriruhma-lastele/ i. Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi Tallinna Heleni kooli surdopedagoog Kaia Maripuu aitab lapsi , kelle maailm on vaiksem kui tavalastel
neid aidata ja abistada ning ise end tähtsana tunda ning areneda seeläbi. Väiksematel on jällegi eeskuju, kuhu poole pürgida. See aitab kaasa normaalsete inimsuhete kujunemisele ja on igas vanuses lastele väga arendav keskkond. Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lilli ja köögivilju ning isegi koduloomi. Siseruumid on pastellsetes toonides, materjalina kasutatud valdavalt naturaalset puitu. Mänguasjad on valmistatud naturaalsetest materjalidest, tihti omavalmistatud ja väheste detailidega, et lapse fantaasiale jääks ka ruumi. Lasteaia eesmärgiks on lapse tervikliku arengu edendamine. Lapsel tuleb lasta kõike kogeda ja tajuda kõigi meelte abil ja neid mitu korda lasta korrata. Võike laps ei piirdu kunagi ühe kogemusega ning kordamisega teadmised kinnistuvad. Tähtsal kohal on Steineri pedagoogikas lapsekesksus , mille kohaselt ühest küljest püütakse
esikohal ema ja lapse suhe. Kohanemisperioodil tuleb sellega arvestada.Teeme vea, kui püüame jõuga last emast eemale saada. Sellega võib laps kaotada nii vajaliku usalduse lähiümbruse vastu. Teisele kohale võime seada lapse ja teised täiskasvanud. See ring laieneb pidevalt. Teades, kui oluline on lapse jaoks täiskasvanu lähedus, teeme jällegi vea, kui lapse sellest ilma jätame. Kolmandaks võib nimetada last ja lähiümbrust. Sageli on väikelapsele kohanemisperioodil tähtsamad mänguasjad, kui teised lapsed. See võib olla ka konfliktide põhjustajaks. Seega on lapse jaoks oluline oma kindla ruumi ja keskkonna olemasolu. Kõige viimasena võib esile tuua laps ja teised lapsed. Kuidas reageerib laps uuele olukorrale? Üsna tavaline on, et iga laps reageerib uuele olukorrale omamoodi: mõni, olles tähelepanelikult jälginud hakkab omaette mängima; teine teeb seda ettevaatlikumalt, jäädes kaua vaatleja rolli, jälgides, mis siis tegelikult toimub;
Tervisekasvatus lasteaias Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ja intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse. Leian, et tasakaalu saavutamine füüsilise ja vaimse komponendi vahel on vajalik juba lapsepõlves, sest seal kujuneb arusaamine endast ja maailmast ning luuakse alus kogu edasisele arengule ja tervisele. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, ja seda mitte ainult õpetaja vaid ka lapsevanema näol -- vaid nende omavahelisel koostööl toimib tervisekas
pidades silmas lapse isiksust tervikuna. Individuaalse tööviisi väärtustena tuuakse esile laste võimalus töötada iseseisvalt, oma huvide ja võimete kohaselt ja individuaalses tempos. Individuaalne töö aitab kaasa kasvatusülesannete täitmisele, suureneb omandatava info maht ja intellektuaalne aktiivsus ning iseseisvus. Lapsed õpivad oma arvamusi paremini põhjendama. Individuaalse töö puhul ei ole lapsel objektiivses mõttes rühmakaaslaste ees kohustusi. (Liimets, 2001.) Kui lasteasutus on lapsele meeldivaks tegevuspaigaks ja ta märkab, et tema eest hoolitsetakse, siis kasvab ja tugevneb lapse eneseteadvus ja eneseusaldus (Eisen, 1992.). Seega tuleb õppe- ja kasvatustegevust kohandada lapse individuaalsusega, et soodustada lapse arenemist igakülgseks isiksuseks. Individuaalne töö peab jääma õigetesse piiridesse, kuid piiramine ei tohi takistada isiksuse omapärast kujunemist. Üksik isiku arenemist tuleks suunata selliselt, et ta tunnustaks sotsiaalseid väärtusi
· õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana Lähtumine lapsest ja lapse aktiivne roll õppijana: · Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevusel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. · Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. · Kahju on sellest, et Soome eelõpetuse õppekava alustes (2000) ei võeta seisukohta selles, mis lapsest lähtumine või lapsekesksus on. · Sõnumiks on, et kuigi alushariduses rõhutatakse vägagi kindlalt lähtumist lapsest, vastutab lapse eest, lapse kasvamise stimuleerimise ja kasvukeskkonna eest lõppkokkuvõttes täiskasvanu. · Kuigi õpetaja annab kõigile rühma lastele sama ülesande, võivad lapsed mõista ja kogeda seda erineval viisil.
Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste....................................................................................................................... 9 4. Hoolduspere.....
EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA AJALUGU: 1905- esimene eesti keelene rahvuslik lasteaed Tartus 1920- hakati lasteaia õpetajaid koolitama järjekordselt Tartus K.H.Niggol- esimene Eesti raamat lasteaia kohta J.Käis- üldõpetus lasteaiast 1968- esimene lasteaia programm, kokku 3 programmi. Mängu olulisus/valdkonnad arenesid (ENSV) 1999- esimene taasiseseisvunud õppekava 2002- mitte lasteaiakasvataja, vaid õpetaja 2008- kohustuslikuks läks kõrgharidus
(Rästas, 2000.) Perekonna toetamine peaks alguse saama juba puudega lapse varajases eas, sest ka puudega laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline. Sellega tuleb aga algust teha juba varakult, et mitte õiget aega mööda lasta. Osade lasteaias käivate laste arengusse sekkumine on jäänud hiliseks – lapse valed asendid, käitumismustrid on kinnistunud, puuduvad iseteeninduse harjumused. Seega on lapse arendamise ja õpetamise seisukohast väga oluline leida sobiv koolieelne lasteasutus – erilasteaed või tavalasteaed. (samas, 3.) Iga laps, sealhulgas ka vaimupuudega laps, teeb oma arenguprotsessis läbi samm-sammult kogu inimsoo ajaloolise arenemise tee, tema kehalise ja vaimse arengu, aga selle tee läbimise kiirused on erinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas, 2000.) Oluline on meeles pidada, et vaimupuudega lapsesse suhtutagu alati mitte vanuse, vaid arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamisel on oluline arvestada lapse vanust ja
komplimentide tunnustamine; mängude alustamine, teiste kutsumine; enda kohta positiivse väljatoomine; enesekindlus; sõbrunemine; ebaõigete reeglite ja toimingute vaidlustamine ( ei-ütlemine); enda esitlemine võõrastele; usalduslikkus suhtlemisel vastassugupoolega; ülekohtule reageerimine. McGinnis & Goldstein (2003) antud klassifikatsiooni soovitavad autorid aluseks võtta sotsiaalsete oskuste õppekava koostamisel lasteaias. PROSOTSIAALSED OSKUSED 1.Sotsiaalse käitumise baasoskused: kuulamisoskus; vestlemise oskus; kehtestav käitumine; tänamine; enese tunnustamine; abi küsimine; teene palumine; segavate mõjutuste ignoreerimine. 2. Kooliga (lasteaiaga ) seotud oskused: küsimuste esitamine juhtnööride, instruktsioonide järgimine; raskuste puhul pingutamine; vestlusesse sekkumine. 3. Sõprussuhete loomise oskused:
ja lasteasutuse vahel. 3 Kuna inimlaps on eelkõige sotsiaalne olend, sõltub tema areng väga olulisel määral kasvukeskkonnast, sellest, kas ta on oodatud ja armastatud või mitte, kas tema jaoks leidub täiskasvanu, kes pakub talle nii emotsionaalseid kui tunnetuslikke muljeid ning tunnustab tema edusamme. Seega- et mõista last ja tema käitumist, on meil oluline mõista, milline on tema kasvukeskkond, millised on tema suhted lähedastega ja teinekord tuleb vanematele ka meelde tuletada, milline on vanema roll lapse eakohase arengu toetamisel. Lapse arengut mõjutab kindlasti kõige enam kodu ja vahetu suhtlemine oma perekonnaliikmetega. Kodu "näo" psühholoogilises mõttes kujundavad inimestevahelisd suhted. Lapse arengut mõjutavad mitte üksnes need suhted, milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb.
Mängus saab naerda, karjuda, tõugata, teha teravaid liigutusi, kiiresti joosta. Lapsed ei ole kunagi mängust väsinud, nendel on mugav ja nad on õnnelikud. Mäng soodustab kaitsemehhanismide loomist ning psühho-emotsionaalset lõdvestustumist, mille tulemuseks on positiivsed tunded. Mida rohkem positiivseid emotsioone, seda harmoonilisem ja rõõmsam tundub maailma. Laps tunneb ennast reaalses elus mugavamalt ja enesekindlamalt. Mängu iseloomustavad pinge, rõõm, tugevad emotsioonid ja edu taotlus. Tänu eduelamusele saavutab laps liikumises neid tulemusi, milliseid ta ei saaks teistes olukordades saavutada (Saar 1997). Liikumismäng arendab ja täiustab laste liikumist, tugevdab keha. Liikumismängu abil paraneb lastel hingamine, vereringe ja ainevahetus, arenevad lihased, luud, sidekude, paraneb liigeste liikuvus, eriti seljalihaste. Kuna organism on funktsionaalne tervik, mõjutab mäng ka last psühholoogiliselt ( 2007).
Mina erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud
empiiriline uurimus I ja II tulemused. Bakalaureusetöö lisadeks on läbiviidud uuringu vaatluslehede ning intervjuude näidised, töö valimi tutvustus, empiiriline uurimus II struktureeritud intervjuu näidis ning näidisvastus. Eraldi köitena on bakalaureusetöö lahutamatuks osaks metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks 6-7-aastastele lastele. Töö autor on võtnud kõigis töö osades arvesse Eesti Vabariigi Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning temaatilisi riiklikke arengukavasid ja riikliku väärtusarenduse baasdokumente. Metoodilise materjali koostamisel on kasutatud kolme Euroopa ökokülade (Damanhur, Tamera ja Sieben Linden) kogemusi lastele jätkusuutliku eluviisi õpetamisel. Samuti kasutati kolme Eesti organisatsiooni Rosma waldorflasteaia, Lilleoru ökokogukonna ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühma kogemusi. Metoodilise materjali ülesehituse
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele. Koolieelse las
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
