Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laste kasvatamine nõuab õiglustunnet ja rahulikku meelt.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jonni, igava, kasvatamine, rahulikku, meelt, silmis, lapsevanematele, pingi, kuulama, autoriteeti, kardab, korrektne, küsimusi, kompleksid, kartused, pettumused, sundida, toimivad, lauset, kana, pissib, enesehinnang, lähedasedEsimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi
Laps tundis sedagi, et niipea, kui ta hakkab rahulikult oma Laps, kelle soove ei mõisteta ripp-toolis mängima, muutub see inimlik kontakt Melanie hakkas roomama umbes aastasena ja esimesed iseseisvad olematuks. Seega õppis Melanie, et rahulikku ja sammud astus 18-kuuselt. Melanie ise ei olnud asjade Kuidas laps sellise sõbralikku mängimist käristatakse kontakti kaotamisega käiguga ilmselgelt sugugi rahul. Soov lähemalt tundma saab tõmma- (ema ja vanaema olid rõõmsad, et viimaks on rahu õppida teda ümbritsevat elu tärkas tal juba kaheksa-üheksa- majas, ning hakkasid tegelema oma asjadega). Nii oligi ta kuuselt
mitte asju koristada). Labiilsus. On tõusnud afektiivsus (hirmu periood, näeb unes koletisi). Selles eas on kalduvus naljategemisele (huumor võib täiskasvanule isegi arusaamatu olla). Väga tähtis täiskasvanu roll. Südametunnistusele pannakse alus 4-5 aastaselt , hiljem ei saa. Laps identifitseerib end vanemate inimestega Põhilistele kõlbluse kategooriatele tuleb alus alla panna. Psühhosomaatilised häired (nina urgitsemine, kehaosade tõmblemine j.t.) Sellised lapsed vajavad rahulikku ja heatahtlikku kodu. Unehäired, halvad unenäod- kui perekonnas on pinged. LAPSE KURITARVITAMINE sundmõtted, mida lapsele varakult sisendakse ja mis hiljem rikuvad inimese elu 12 sisendust, sundmõttet Alleni järgi Ära ole. Sind ei ole vaja (emal, isal, vanaemal jne isegi kui ühel vanematest) Ära ole sina. Ma ei taha, et sa oled selline(see võib soovimatu soost, vihatakse mingeid tuntumaid iseloomujooni eriit lahutuste korral. Võib välja
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS
koolist puudumise, saadud märkuse ja kodutööde tegemata jätmise eest. Karistused on sageli liiga ranged ja seetõttu hakkavad lapsed petma ja valetama. Sageli kasutavad vanemad karistusena seda, mida nad ise lapsepõlves enim kartsid, endale teadvustamata, et nende lapse jaoks on see karistus samuti hirmuäratav. (Ibid, 42-43) 2.3. Kodu lapse toetajana Lastekasvatuses on olulisel kohal eeskuju ja läbi selle kasvatamine. Peredes, kus on olemas armastus, inimlik hoolimine ja heatahtlik huvi üksteise tegemiste vastu, ei saa kasvada lapsed, kellele pakub lõbu loomade piinamine (Vei, 2002, 225) Tegelikult vajab väikelaps atmosfääri, mille iseloomustamiseks sobivad kõige paremini sellised sõnad nagu turvalisus, rahuldatus, mõnus viibimine eakohastes tingimustes. Tal peaks olema õigus enesestmõistetavalt rahuldatud vajadustega "paradiisliku" faasi läbielamisele, sest alles sellisest
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
16 10. Ärge jutustage neile, kes nad on või mis neist edaspidi saab. Nad teavad ise paremini. Las nad otsustavad ise, mis neid huvitab. Ärge sundige neid perekondliku kutsetöö või äritegevusega tegelema ainult sellepärast, et seda on teinud mitmed põlvkonnad. Sellest lapsest ei saa teiste jälgedes käijat. Mõningaid nõuandeid ka lapsevanematele. Üks põhilisi nõuandeid oleks see, et rääkige. Uuringud indigolastega näitavad, et lapsevanem ei saa käituda võimukalt. Indigolastega tuleb läbi arutada kõik neisse puutuvad küsimused. Ei tohi öelda, et ,,Vastus on EI!" Miks? Need lapsed lihtsalt ei aktsepteeri sellist vastust.kui väidate talle, et ta ei tohi sellist asja küsida, siis see laps läheb lihtsalt läheb välja ja leiab vastuse sealt. Nende sellisele
Kasvamise kui nähtuse tunnusjooned (Wilenius): Kasvamine on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasvamine ei ole võimalik ilma keskkonnast saadava materiaalse ja vaimse toetuseta. Kasvamine toimub aeglaselt ja seetõttu jaotatakse arenguperioodideks. Kasvamine on mitmetahuline füüsiline, vaimne jne. Kasvamise käigus saab inimese oma kasvuprotsessi vähehaaval teadlikuks. Millal on inimene kasvatatav? Kuna kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvatamine jõudmaks teatavale iseseisma toimetuleku saavutamine elus, siis peaks kasvatusega olema teatud kasvatusiga täiskasvanud küpsuseni jõudmine iseseiva toimetuleku saavutamine oma iseseisvas elus. Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi.
Suhted teiste perekonnaliikmetega · ISA o Isaga suheldes õpib tüdruk ennast kui tulevast naist väärtustama. Isapoolne tunnustamine ja tähelepanu mõjutavad tüdruku arusaamist iseendast tüdruku ja naisena. Kui isa suhtub tütresse armastavalt ja positiivselt, saab tüdruk teadmise, et ta on hinnatud ja väärtuslik. Ta mõistab et on isa silmis midagi väärt ja tajub, et on seda teiste meeste arvateski. o Tüdruk, kes mängueas ei ole oma isale tähtis olnud, kes on isa meelest valest soost või keda isa töö või karjääri tõttu pole märganud, põeb hiljem ebakindlust oma naiselikkuse suhtes. See võib takistada tal loomast terveid suhteid vastassoo esindajatega.
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olemas vastav sõna si
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Kui mingi organ ei funktsioneeri korralikult, siis võib ta inimesele pidevalt mingisuguseid signaale saata. Ühte tüüpi haigetel võib esineda sarnaseid unenägusid. 3) Meeleseisundite üleerutatus Mingite keemiliste ainete tagajärjel (alkohol, narkootikumid) inimese organid võivad jõuda sellisesse seisundisse, kus nähakse hallutsinatsioone. Meeleseisundite üleerutatus võib põhjustada mingeid unenägusid. 4) Psüühilised tegurid Freudi silmis on need kõige olulisemad. Neid ta uurib kõige rohkem. Sellist unenägu tõlgendades võime me jõuda mingite märkamisteni, mis võivad abiks olla. Tõlgendamise puhul raskused algavad sellest, et iga unenäo element võib olla konkreetne mälestus. Teine põhjus on see, et iga unenäoelement võib olla ka sümbol. Freud märkas unenägude uurimisel, et põhiliselt egoistlikud ja seksuaalsed impulsid unenägudes tihtipeale muutuvad sümboliteks. Näiteks arvab ta, et toast tuppa
kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad! Self-conciousness- eneseteadvus Self- concept- mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast Self- knowledge- teadmine iseendast, teadmine enda kohta ..... personal identity- personaalne identiteet, minu unikaalsus independent self- sõltumatu mina, mi na ise .... Mina- kontseptsioon Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena. Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina sotsiaalne mina psühholoogiline mina Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras
Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem. Paleoliitikumis sünnitas naine keskmiselt 8 last, paljud neist surid imikueas. - "Vana aeg" o Vana Sumer tekkis u 3500 a eKr vanadel sumerlastel valitsesid nii polüandria kui polügüünia. Urugandina lõpetas polüandria, võttis
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
selle tähtsusest; · arendada oskust täiskasvanute ja eakaaslastega viisakalt käituda, kujundada tur- valise käitumise harjumusi; · anda võimalus koguda muljeid ümbritsevatest asjadest, nähtustest ja nende oma- dustest; · arendada peenmotoorikat (käelised tegevused, näpumängud); · tutvustada lapsi eesti kultuuritraditsioonidega; 2) arendada keelelisi ja vaimseid oskusi ning äratada huvi eesti keele vastu: · õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla; · arendada oskust tähelepanelikult kuulata ja mõista eestikeelset kõnet tuttavates olukordades; · julgustada vajaduse ja võimaluse korral kasutama eestikeelseid väljendeid; · sisendada usku oma keelevõimekusse; · arendada õiget hääldust ja intonatsiooni; · tutvustada uut sõnavara õppekavas ette nähtud teemade raames; · harjutada uue sõnavara kasutamist töölehtedel kujutatut kirjeldades ning nende põhjal vesteldes;
nii juhtimise, õpetamise kui korrahoidmise eesmärkidest lähtuvalt. söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende suhteid klassiga ning panevad aluse toimivale ühtsustundele. Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3
Depressiivsete vanemate lastest saavad omakorda depressiivsed täiskasvanud. Võimalik, et lapsevanem armastas oma võsukest kõigest südamest, kuid depressioon võttis temalt elujõu ja võime lapsega tegelda. Vahel on laps soovimatu ning teda ei armastata või teeb vanemad kalgiks stressirohke kodune olukord. Sageli tunnevad end armastusest ilmajäetuna just alkohoolikute lapsed. Kauane alkoholi kuritarvitamine annab lapsevanematele ränga hoobi ning võib pärssida nende võimet moodustada oma lastega lähedasi sidemeid. Täiskasvanuna kannatavad paljud alkohoolikute lapsed selle varajase lähedusepuuduse tagajärgede all. Niisiis võib laps tunnetada juba oma esimestel eluaastatel mitmesuguseid kaotusi. Need kaotused põhjustavad peamiselt kolme liiki probleeme, mis võivad jätkuda läbi kogu täiskasvanupõlve:
Nende alade väljatoomine aitab ka paremini iseennast mõista. Johari akna alade proportsioone mõjutavad 2 protsessi: tagasiside ja eneseavamine. Tagasiside suurendab endale teadaolevat ala. See on vajalik nii juhtidele kui alluvatele. Juhi jaoks on oluline suhelda inimestega nii, et nad julgeksid temaga jagada oma tööga seotud mõtteid ja tundeid. Kui me oleme teisega loonud teatavad pinnapealsed suhted, siis edasi mängib olulist rolli eneseavamine. Eneseavamine teeb meid teiste silmis meeldivamaks ning aitab kaasa suhte püsimisele. Tavaliselt avatakse end enam nendele inimestele, kes meile meeldivad ja keda me usaldame. Samas meeldivad meile enam ka need inimesed, kes väljendavad enam oma mõtteid ja tundeid. Endaavamine ja teise avamise soodustamine (kuulamine ja vastamine) aitavad kaasa nii suhte kulgemisele kui ka selle püsimisele. Selleks on 3 põhjust (Collins & Miller, 1994): 1. Me avame end neile, kes meile meeldivad 2. Meile meeldivad need, kes avavad end meile 3
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Näit: aistav (inimene), mõtlev funktsioon (võõras), tunnetav (veetlev), intuitiivne (kestvad suhted). Domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon. VI Isiksuse tüübid: Ekstravertne orientatsioon: - Mõtlemise funktsioon – elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav funktsioon on tõrjutud. - Tunnetav funktsioon – emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise funktsioon tõrjutud. - Aistav funktsioon – sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne funktsioon tõrjutud. - Intuitiivne funktsioon – järelduste tegemine sisetunde järgi. Muutlik. Kreatiivne. Ideede vool. Alateadvus. Aistav funktsioon tõrjutud. Introvertne orientatsioon: - Mõtlemise f. Privaatsuse vajadus. Teoreetiline, vaimne,
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
D: Sina ei usu ja teised ammugi mitte... Umbes nii, et parem mitte vaevata oma pead, las kõik läheb isevoolu, aga meie usume sellesse, et keegi on parem kui meie, palju ettevalmistunum ja teeb kõik meie eest ära. Milleks töötada kui võib mitte töötada? 14 A: See pole päris nii. Me ei tea neist asjust. Oleme midagi kuulnud kuid keegi ei usu, sest neid ei saa näidata. D: Saab ikka. Ainult igaüks peab seda kiirgama seestpoolt ja mitte kuulama, mida räägivad teised. Maalased õpetavad end järgima mõisteid, arvamusi või infot, mis on esitletud teiste poolt. Oleme endale öelnud, et me sünnime, elame ja sureme. Miks? Kes on nii otsustanud? A: Jumal. D: Ei. Meie oleme otsustanud. Oleme loonud Maatriksisse mõttevormi-energia, mille- ga oleme muidugi ise end sidunud, seda enam, et seome sellega lapsi, selgitades neile kõike teaduslikult. Oleme end programmeerinud. Aga ütle, et sa ei taha sellega ühi-
annaabi.ee 
