Lawrence kohlbergi moraalse arengu teooria kirjeldus vastsündinu- kuni eelkooliealiste laste põhjal (0)

Talinna Tervishoiu Kõrgkool

õenduse õppetool Õ13 LAWRENCE KOHLBERGI MORAALSE ARENGU TEOORIA KIRJELDUS VASTSÜNDINU- KUNI  EELKOOLIEALISTE LASTE PÕHJAL Rühmatöö terve lapse õenduses Tallinn 2016
Lapse vaimset arengut kirjeldades on oluline anda ülevaade ka terve lapse eakohalistest füüsiliste arengu näitajatest. Teadusharu, mis tegeleb inimkeha mõõtmisega, keskendudes luudele,   lihaskoele   ning   inimese   üleüldisele   suurusele,   on   antropomeetria.   Laste antropomeetrilised mõõtmed kirjeldavad nende üleüldist tervist, toitumust ning kasvu ja arengut lapseea jooksul. (Fryar jt: 2012).  Lapse   kasvu   hindamiseks   on   Maailma   Tervishoiuorganisatsioon   loonud   kasvukõverad, mille järgi saab hinnata lapse arengut. Kui lapse kasvukõver ühtib WHO omaga, kuid mis võib sealjuures pakutud mediaanväärtustest ühe standardhälve võrra erineda, võib pidada lapse arengut normaalseks. Mõõtmisel eristatakse järgnevaid tulemusi: eakohane pikkus, eakohane kaal, kaalu ja pikkuse suhe, eakohane kehamassiindeks (edaspidi BMI).  Järgnevalt   on   kirjeldatud   WHO   (Girls   Growth   ...   2008:29–40)   väärtused   kirjeldamaks tütarlaste   normaalset   füüsilist   arengust   sünnist   kuni   kuuenda   eluaastani,   eraldi   ei   ole esitatud kaalu ja pikkuse suhte näitajat: ● Sünnist kuuenda elukuuni: pikkus 49–66 cm, kehakaal 3–7,3 kg, BMI 13,2–17. ● Kuuendast elukuust teise eluaastani: pikkus 66–86 cm, kehakaal 7,3–11,5 kg, BMI

17– 15,6. ● Teisest eluaastast viienda eluaastani: pikkus 86–110 cm, kehakaal 11,5–18,2 kg,

BMI 15,6–15,4. ● Viiendast eluaastast kuuenda eluaastani: pikkus 110–115 cm (Height-for-age Girls

2007), kehakaal 18,2–20,1 kg (Weight-for-age Girls 2007), BMI 15,4. (BMI-for-

age Girls 2007). Poisslastel on füüsilise arengu näitajad sünnist kuuenda eluaastani järgnevad, siingi ei ole esitatud kaalu ja pikkuse suhte numbrilist väärtust (Boy’s Growth .. 2008: 29–40): ● Sünnist kuuenda elukuuni: pikkus 50–68 cm, kehakaal 3,4–8 kg, BMI 13,2–17,2. ● Kuuendast elukuust teise eluaastani: pikkus 68–88 cm, kehakaal 8–12,2 kg, BMI

17,2– 15,9.

● Teisest eluaastast viienda eluaastani: pikkus 88–110 cm, kehakaal 12,2–18,2 kg, BMI 15,9–15,6. ● Viiendast eluaastast kuuenda eluaastani: pikkus 110–116 cm (Height-for-age Boys

2007), kehakaal 18,2–20,1 kg (Wight-for-age Boys 2007), BMI 15,6–15,8 (BMI-

for-age Boys 2007).

2

Lisaks   on   Maailma   Tervishoiuorganisatsioon   kirjeldanud   motoorseid   oskuseid,   mis peaksid olema nii poiss- kui ka tütarlastel omandatud vähemalt kaheksateistkümnendaks elukuuks (Boy’s Growth ... , Girl’s Growth ... 2008: 41):  ● Oskus istuda ilma toeta (4. –9. elukuu jooksul) ● Seismine (5. –12. elukuu jooksul abiga, 7. –18. elukuu jooksul iseseisvalt) ● Kätel ja põlvedel roomamine (5. –14. elukuu jooksul) ● Kõndimine (6. –14. elukuu jooksul abiga, 8. –18. elukuu jooksul iseseisvalt) Lisaks peaks olema lapsel arenenud kuuendaks eluaastaks peenmotoorika ning oskus saada iseseisvalt hakkama söömise, tualetis käimise ning riietumisega. Samuti peaks ta olema juba võimeline iseseisvalt juhiste järgi tegutsema ning ülesannetele keskenduma. (Lapse areng … 2009).

1958. aastal avaldas Lawrence Kohlberg moraalse arengu teooria, mis tugines suuresti Jean

Piaget’ kognitiivse arengu teooria ainetel. Kohlberg intervjueeris 72 poissi Chicago kesk- ja kõrgklassi peredest. Poisid kuulusid kolme vanusegruppi: 10. eluaastat, 13. eluaastat ning   16.   eluaastat   (Artikkel   lk   2).   Kohlberg   arvas,   et   moraalse   järeldamise   ja intellektuaalse arengu vahel on tugev seos, mistõttu peaks kognitiivse arengu staadiumid olema korrelatsioonis moraalse mõtlemise arenguga. (Butterworth 1994:266). Sarnaselt  Piaget’le  esitas  Kohlberg  lastele   lahendamiseks   erinevaid   dilemmasid.   Üheks nendest oli näide vähki surevast naisest, keda võis päästa vaid üks rohi, milleks oli eriline raadiumi   vorm.   Rohtu   müüs   aga   samas   linnas   elav   keemik,   kes   turustas   seda tootmishinnast 10 korda kallimalt. Naise mees püüdis vajaliku summa kokku laenata, kuid pool summast jäi sellegipoolest puudu. (Butterworth 1994:266). Mees püüdis hinda alla kaubelda või vähemalt luba pool võlast hiljem tasuda, kuid keemik ei nõustunud. Meeleheitestet ajendatuna varastas mees naisele rohu, murdes sisse keemiku poodi.   Kohlberg   küsis   laste   käest,   kas   mees   oleks   pidanud   seda   tegema.   (Butterworth

1994:265-266).

Kohlbergi   moraalse   arengu   teooria   seisnebki   lastega   erinevate   moraalsete   dilemmade lahendamises, kuulates nende lahendusvariante ning arutades laste järelduste põhjendusi. Lahendamist   vajavad   dilemmad   olid   aga   sealjuures   esitatud   eeldusel,   et   mitte   ühelgi

3

küsimusel ei ole õiget vastuvarianti. Kujundamise põhimõtteks oli soov leida kvalitatiivselt erinevaid argumente. (Butterworth 1994:266). Kohlberg   kirjeldas   kokku   kuut   moraalse   arengu   staadiumi   lapseeast   täiskasvanueani, tuginedes erinevatele saadud vastustele. Nendeks staadiumiteks on prekonventsionaalne, konventsionaalne   ning   postkonventsionaalne   arengustaadium.   Igas   staadiumis   on   eraldi välja toodud ka kaks alastaadiumi. (Butterworth 1994:266). Kohlbergi järgi otsustavad lapsed prekonventsionaalse taseme esimeses staadiumis hea või halva teo üle selle tagajärgede järgi. Kui tegevusele järgneb karistus, on järelikult tegevus halb, ning kui tegevusele järgneb tasu, on tegevus hea. Teise staadiumi puhul peetakse heaks aga kõike, mis tegija enda vajadusi rahuldab. (Butterworth 1994:266).  Kuna terve lapse õendus käsitleb ka lapse psühholoogiat, on Kohlbergi moraalse arengu teooria arutamine aktuaalne ja sobib kokku õppeaines käsitletuga. Teooria annab parema mõistmise lapse mõtlemismallidest  erinevates vanustes. Kohlbergi teoorial  on loogiline ülesehitus,   iga   kirjeldatud   staadium   esitab   muutused   lapse   mõtlemises   vastavalt   lapse vanusele. Kui esimeses staadiumis otsustasid lapsed karistuse ja tasu järgi, kas tegevus on hea   või   halb,   siis   hiljem,   teises   staadiumis,   on   selgelt   mõistetav,   et   lapsed   muutuvad isekatemaks. Otsus tegevuse õigsuse kohta väljendub selles, mis tegijale enim kasu tooks ja neid rahuldaks.  Sellegipoolest peaks arvestama, et teooria ei rakendu sajaprotsendiliselt igaühele ja peaks arvestama ka lapse individuaalse omapäraga. Mõni laps on vanusele vaatamata moraalselt küpsem, kui teooria kirjeldab, ning ka vastupidi. Samuti ei pruugi ka mõni täiskasvanud inimene jõuda esimesest paarist tasemest kõrgemale, seega tuleb moraalse arengu taset määrata ikkagi indiviidipõhiselt, mitte ainult vanuse põhjel.  Praktikas on Kohlbergi teooria kasulik kõikidele inimestele, kes puutuvad kokku lastega. Moraalse   arengu  verstapostide  tundmisest   on kasu  nii  lasteaiaõpetajatel  kui  ka  näiteks terviseõdedel, kuid kindlasti ka lapsevanematel ning ka teistel pereliikmetel, kes lapsega kokku puutuvad.  Olles teadlik sellest, millise moraalse arengu tasandil on teine inimene, on potentsiaalselt võimalik ka mõista nende otsuste ja tegude motiive ning põhjendatust. Eriti kasulik võib olla moraalse arengu tasemete tundmine juhtudel, kui on tarvis mõista teist inimest, kellega

4

on äärmiselt suur vanusevahe – täiskasvanuna on raske end kujutada ette lapsena ja mõelda nii, nagu mõni eelkooliealine. Sellegipoolest ei tähenda täiskasvanu enda arvamus seda, et lapse mõtted on kindlasti valed, vaid tegu on lihtsalt erinevate arengutasemetega ning laps ei ole veel õppinud teistmoodi mõtlema.  Käesoleva   rühmatöö   kirjutamine   andis   meie   grupile   juurde   teadmisi   laste   nii   laste füüsilisest   kui   ka   psühholoogilisest   arengust,   tutvustades   Lawrence   Kohlbergi   teooriat lapse moraalse arengu kohta. Töö tegemise algul esines takistusi korrektsete teaduspõhiste allikate leidmisega, kuid see probleem sai kiirelt lahendatud.  Kasutatud kirjandus BMI-for-age   Boys.   5   to   19   years   (z-scores).   (2007).   World   Health   Organization.
Switzerland. BMI-for-age   Girls.   5   to   19   years   (z-scores).   (2007).   World   Health   Organization.
Switzerland.

5

Boy’s Growth Record. Your child’s growth from birth to 5 years. (2008). World Health
Organization.   Switzerland. http://www.who.int/childgrowth/training/boys_growth_record.pdf (9.10.16). Butterworth,   G.,   Harris,   M.   (1994).   Arengupsühholoogia   alused.   Tartu:   Tartu   Ülikooli
Kirjastus. Fryar, C, D., Gu, Q., Ogden, C. L. (2012). Anthropometric Reference Data for Children
and Adults: United States, 2007–2010. Vital Health Statistics 11(252).  Girl’s Growth Record. Your child’s growth from birth to 5 years. (2008). World Health
Organization.   Switzerland. http://www.who.int/childgrowth/training/girls_growth_record.pdf (9.10.16).Height - for-age   Boys.   5   to   19   years   (z-scores).   (2007).   World   Health   Organization.
Switzerland. Height - for-age   Girls.   5   to   19   years   (z-scores).   (2007).   World   Health   Organization.
Switzerland. Lapse   areng.   Mänguealise   lapse   tervisest.   (2009).   Eesti   Haigekassa.   Tallinn.
https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Celsius_lapse-areng_netti.pdf (9.10.16).Weight - for-age   Boys.   5   to   10   years   (z-scores).   (2007).   World   Health   Organization.
Switzerland.Weight - for-age   Girls.   5   to   10   years   (z-scores).   (2007).   World   Health   Organization.
Switzerland. 

6

Document Outline

Lawrence kohlbergi moraalse arengu teooria kirjeldus vastsündinu- kuni eelkooliealiste laste põhjal