Tänapäeva maailmahirmud (1)

Sarnased õppematerjalid

43

doc

Foobiad uurimistöö

Minu uurimistöö eesmärgiks on tutvuda erinevate foobiatega. Huvitav on uurida ka erinevaid ravimise võimalusi. Uurimistöö käigus tahan teada saada, kas Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel on foobiaid, kuidas foobiatega toime tullakse ning millist raviviisi kasutatakse. Uurimistöös püstitan hüpoteesi, et Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel ei ole enamasti suuri foobiaid, vaid on erinevaid hirme, mis ei anna foobia mõõtu välja. Valisin selle teema, sest mul endalgi on üks suur hirm ­ ma kardan väikseid suletuid ruume. Tahan teada, kas see liigitub juba foobiate alla või on lihtsalt hirm. Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks loen läbi erialaseid raamatuid, tutvun internetis leiduva materjaliga. Koostan Google Docsis küsimustiku (vt Lisa 1) ja viin gümnasistide hulgas läbi küsitluse. Küsitluse toimetan kohele meili ja Facebooki teel. Teen intervjuu psühhoterapeudiga. Uurimistöö esimeses peatükis räägin ma foobiast

Psühholoogia

19

pdf

Uurimistöö - Foobia tänapäeva ühiskonnas

...................................... 16 RESÜMEE .............................................................................................17 SUMMARY.............................................................................................18 LISA. Intervjuu küsimused................................................................................................. 19 3 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on ,,Foobia tänapäeva ühiskonnas". Töö eesmärk on suurendada inimeste teadmisi foobia valdkonnas. Peamiseks uurimisülesandeks on vaadelda foobiaid ja seda mõne foobia all kannatava inimese silmade läbi. Antud teema on oluline, sest inimesed peaksid rohkem teadma sellest, mis neid ohustab ja ümbritseb. Sisupeatükkides on lähemalt käsitletud foobia tunnuseid, tekkepõhjuseid, ravi ning hirmude klassifikatsiooni. Teoreetiliste allikatena on kasutatud üheksat allikat, millest neli on internetiallikad

Psühholoogia

26

docx

Psühholoogia 11. klassi arvestuse materjal

mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 ­ 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees. Teine võimalus on, et tekib hirm, et elu on ära raisatud. Mõeldakse sellele, mis oleks võinud saada. Pilet 11. E. Fromm. Neofreudist. Tema isiksuse käsitlus tugineb erinevatel vajadustel. On viite liiki põhivajadusi. Neid saab rahuldada positiivselt või negatiivselt.  1) Suhtlemisvajadus. Positiivne ­ erinevad armastusliigid. Negatiivne ­ läbi allutamise, valitsemine. 2) Vajadus muutuda, areneda. Positiivne ­ loovtegevus. Negatiivne ­ hävitamine. 3) Vajadus kindluse, juurte järele

Ülevaade psühholoogiast

49

docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

Oma raamatus annab piiramine üksnes ühe paradigma - antud juhul sotsiaalpedagoogika Hämäläinen avara, ent suhteliselt üldise ülevaate sotsiaalpedagoogika -esindajatega. Samuti on sotsiaalpedagoogika-alaste artiklite hulk olemusest, arenguloost ja peamistest teooriatest selle kodu-maal - selles ajakirjas heaks indikaatoriks, kuivõrd aktuaalne on sotsiaalpe- Saksamaal. Avara ajaloolise tausta avamise kõrval on selles raamatus dagoogika mõiste tänapäeva saksa pedagoogikas. Kolmandaks omavad jäänud vähe ruumi küsimusele, mil määral ja kuidas aitab see ajakirjad teatud üldisi eeliseid monograafiate ees (ehkki monograafiate teoreetiline materjal tõepoolest kaasa aktuaalsete sotsiaalpedagoogiliste tähtsust teaduse arenguloos oleks väär alahinnata). Nimelt võimaldavad probleemide lahendamisele

Sotsioloogia

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

sigaretist põhjustatud põletusjäljed; paranemisjärgus vigastused pärast pikemaajalist koolist või kodust eemalolemist; püksirihmapandla, elektrijuhtme ja rusikanukkide kujulised vigastused; aastaajale mittekohane riietus, mis võib peita vigastusi käsivartel ja jalgadel; raskusi käimise või istumisega; raskusi söömisega. (SA Eesti lastefond. Vägivald ja laps.) 2. LAPS JA PEREKOND 2.1 Suhted vanematega Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on tänapäeva üha kiirenevas elu tempos muutunud. Varem kujutasid vanemad endast vaieldamatuid autoriteete. Lastelt nõuti sõnakuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aga aasta-aastalt kasvanud. Perekond peaks siiski olema hoolitsuse, turvalisuse ja elu jätkuvuse kohaks. Perekonna loodud inimsuhted kujutavad endast tänapäevalgi kõige pikaajalisemaid suhteid, kuna kiiresti muutuvas ühiskonnas kõik muud suhted lühenevad. Kestvad

Ühiskond

50

doc

Psühholoogia eksami materjal

kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3) Sotsiaalsus ­ Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4) Meelekindlus/teadlikkus ­ See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5) Neurootilisus ­ See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. Need viis omaduste gruppi on tänapäeva isiksusejoonte teooria number üks, mis moodustab kokku "Suure viisiku". Need saadi samuti faktoranalüüsi meetodil. Neid faktoreid on kontrollitud erinevates kultuurides. Selgub, et need ei ole sõltuvad keelest, religioonist, ühiskonnast. Need ilmnevad ja tulevad välja kõikides kultuurides. Nende faktorite põhjal on loodud ka tänapäeval isiksuse küsimustikud, mis neid viit faktorit mõõdavad. Sellel kõige moodsamal ja uuemal teoorial on ka mõned küsimärgid

Psühholoogia

83

docx

Psühhopatoloogia

- Kõnnioskus - Kõne areng – oskab nimetada objekte, 3. eluaastaks kasutab lühilauseid - Tavaliselt õpitakse enne ütlema ei Arengulised verstapostid Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Hea ja halb eralduvad üksteisest Keele ja kognitsiooni areng Seksuaalne areng - Sooidentiteet ja soorollid Potitreening Vanemlikud väljakutsed - Piiride seadmine  - Lapse arenev vabadus - Autoritaarne vs liberaalne - Võitlus vanemate tähelepanu eest - Hirmud Eelkooliiga Arengulised verstapostid Keele ja kognitsiooni areng - Sõnad saavad kindlama tähenduse - Egotsetnraalsus ja vähene empaatia - Sümboole mõtlemine Emotsionaalses ja sotsiaalne areng - Ärevusega toimetulek (õpitakse vanematelt) - Armastus, kurbus, kadedus, armukadedus - Areneb oskus jagada Rivaalitsemine Mäng - Hakkab eralduma fantaasia ja reaalsus Kujuteldavad kaaslased Keskmine kooliiga

Psühhomeetria

524

doc

Arengupsühholoogia

..................................................................................................238 Lisa 6......................................................................................................................239 Lapse arengu tabel..............................................................................................239 Lisa 7......................................................................................................................247 Artikkel Laste hirmud........................................................................................247 Lisa 8......................................................................................................................252 Artikkel Hüperkineetilised ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäired laseeas.............252 Lisa 9......................................................................................................................255 Artikkel Murdeiga...................................

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (1)