Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse vaatlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aamat, beebi, riiuli, issi, seelik, linda, seeliku, utab, küsib, tuppa, beebit, annil, poti, lauseid, heigo, panema, joonistama, jookseb, pliiatsi, koera, mähkme, magab, potil, külla, otsima, kummuti, sahtli, põrandale, aknast, riidest, kaka, keeleline, arengupsühholoogia, soph, stats, lapsevaatlus, vaatlusprotokoll, mähkmeid, magamise, lähmeKALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Soovitud isiku kutsumine 3 aastaselt Oskab Lapse vaatlemine tunni aja jooksul Lapse juurde jõudes oli ta natuke nutune, kuna tal on uneaeg. Külmetuse tõttu jäi lasteaiast koju. Tervituseks andsin talle ja tema vennale maiustuse ja tal läks tuju kohe rõõmsamaks. Siis pani ta koridoris oma mänguasjad kokku, asetas õigele kohale ja läks emale näitama, mis ma talle tõin. Edasi suundusime tuppa. Lapse ema oli juba eelnevalt tutvunud minu poolt välja otsitud kriteeriumitega. Seni kuni ta lapsega tegeles märkisin mina üles, mida ta teha oskab, mida mitte. Samuti abistas ema vaadeldava lapse seitsme aastane vend. Kui need valmis, hakkasin vaatlust tegema. Laps mängib klotsidega ja autodega ning laulab samal ajal. Emme küsib, et kas Mattiasel on uus laul, laps vastab eitavalt. Ema palub, et ta kukekese laulu laulaks, aga poiss keeldub ka sellest
Emme laob kaheksast klotsist torni, samal ajal rääkides: ,,Nüüd ehitame suure, suure torni, paneme hästi palju klotse üksteise otsa." Marvo jälgib minuti-paar , mis emme ees teeb ja hakkab ka klotse üksteise otsa laduma, kõneledes: ,,Mina ka, mina ka!" Emme lahkub lapse juurest diivanile tagasi. Marvo suunab küll esialgu pilgu emme poole, kuid jääb ikkagi hoolikalt klotse laduma. Emme lahkub tualetti, Marvo jookseb kohe nuttes järele, ei jää üksinda tuppa. Seisab WC ukse taga, üritades ust avada, ja nutab lahinal, kuni emme lõpuks välja tuleb. Nutt ei lähe kohe üle, emme võtab poisi ja nad lähevad koos käsi pesema. Marvo samal ajal räägib läbi nutuse hääle: ,,Sulla, sulla." Vannitoast väljudes on juba peaaegu rahunenud, annab emmele käe ja suunduvad elutuppa. Marvo istub põrandale ja jääb televiisorit silmitsema, tuli reklaam. Emme lahkub vaikselt Marvo selja tagant kööki. Marvo paneb seda tähele alles siis kui
Oi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Siis saan talveks sukad ma, suveks särgi ilusa. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, tean, et ketrad minule! Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Laudalakas linaluud, taat toob tuppa kangaspuud. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, pika pai teen sinule! Kill-kõll Kill-kõll, kill-kõll! Rautasin rattaid. Kill-kõll, kill-kõll! Kadrivankri rattaid. Vanker veeres varsti teele, all tal valivad rattad need; l äksin Teistre-talu teele, kirra-kõrra kadriteed. Kiisu-Ants Öö tuli oma rahuga, väike poiss läks magama. Ainult Kiisu-Ants ei maga, tema luurab kapi taga.
Vaatlusuuring Loomulik vaatlus Vaadeldav: 1a 5-kuune poiss kodus. Aeg: enne lõunauinakut. Vaatleja: istub lapse ja vanemate magamistoas tugitoolis, kirjutab paberile üles. Täiendav informatsioon: Vaadeldav elab eramajas. Ema-isa käivad tööl ja vajadusel hoiab vanaema. Olemas täiskasvanud vend ja teismeeas õde. Uuritav käitumine: emotsioonide väljendamine Kirjeldus: Kell on 13.00. Laps (edaspidi L) kõnnib toa nurka, hakkab sobrama ajalehtede vahel ja valib välja Antila ajakirja. Otsib üles kõik naised ja joonistab nende näod pastakaga täis, korrutades "tädi, tädi, ..." L heidab pilgu vaatleja(minu) poole, sõnab: "tädi." Ema kutsub ta voodi äärele pildiraamatut vaatama. L kõnnib, heidab pilgu, hakkab protesteerima("ei-ei") ja ulatab emale riiulilt uue raamatu, avab meelepärase pildi. Seal on erinevad loomad, L teab neid nimetada: "Plääks, aua, mää, mu
.................................................................10 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................11 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. Teise ja kolmanda sünnipäeva vahele jääb lapse arengus tundlikkuse periood, kuid maailma asjadest saab ta juba päris hästi aru. Kolme aastane laps on väga uudishimulik ja ta võib küsib kõige uue kohta. Samuti areneb lapsel väga kiiresti motoorika, kujutlusvõime ja tema sisemaailm. Samuti sel perioodil võib lapsel tekkida probleeme tõelisuse ja kujutluse vahel. Selles vanuses on lapsele ülioluline mängida; laps õpib mängu kaudu, kogeb rolle ja lahendab sisemisi konflikte. Kuna laps on juba piisavalt vana siis on vaja, et vanematel jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega
14.02 Laps võtab maast mänguasja, tõuseb püsti ja astub kolm sammu ning kukub käpuli. 14.02 Laps roomab koos mänguasjaga edasi pool meetrit, ronib mänguasja otsa ja paneb suu vastu mänguasja nina. 14.03 Laps tõuseb püsti, võtab mänguasja kätte 14.03 Laps astub paar sammu edasi ja kukub pikali. 14.03 Laps vaatab ringi. 14.04 Laps tõuseb püsti ja vaatab ringi. 14.04 Laps kõnnib ukseavani ja hoiab ennast käe abil uksenajal püsti. 14.04 Laps astub uksest sisse ja läheb teise tuppa. Häälitseb. Laps tuleb tagasi, häälitseb, suunurgad on üles liigutatud. 14.05 Laps vaatab suurte silmadega ,,tudeng 2" ja ,,tudeng 3" poole, häälitseb. Suu jääb lahti. 14.05 Laps hoiab tasakaalu toetudes uksele, seisab kahel jalal. Laps ajab näppe suhu. 14.06 Laps toetub ukse najale, suunurgad üles liigutatud, häälitseb, teeb suuga luristamise hääli. 14.06 Laps teeb teeb spagaati meenutava liigutuse. Laps laseb uksest lahti ja istub maha. 14
Uue materjali esitusel on asendamatud lood ja mängud. Jutukesi jutustades või lugedes kasutab õpetaja mitmekesiseid vahendeid teksti ilmestamiseks. Kasutada saab pilte, käpiknukke, mänguasju. Samuti aitavad kaasa laul, tants ja pantomiim. · Uut teksti, väljendit või sõna võib tutvustada nn "õpetaja abimees", nukk või loom, kes oskab ainult eesti keelt. Näiteks õpetaja alustab uut teemat kahe käpiknuku- ga, kellest üks alati küsib ja teine vastab. · Tegusõnu on mõttekas õppida tegevust imiteerides, liikumis- ja rütmiharjutustega. · Uusi sõnu saab õpetaja tutvustada ja kinnistada mänguga "Mis on puudu?": kahe kuni nelja pildi või eseme nime nimetamise järel eemaldab õpetaja ühe (lapsed võivad silmad sulgeda) ja küsib: Mis on puudu? Puuduva eseme nimetust kordab õpetaja seda otsides: Kus on ... ? · Õpetaja saab kasutada pildi osalist avamist: kaetud pilti avatakse vähehaaval seni,
Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rinna najal tunneb beebi ema tuttavaid südamelööke. Kuigi
et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saapad)“. Vanaema läks juba kööki, et teha teed ja süüa koos saiakastega. Samal ajal koridoris on laps juba soojad riided ära võtnud, nähes mind, palub, et vanaisa teda sülle võtaks (tõstab käed üles). 18.08 Vanaisa võtab ta sülle ja viib suurde tuppa, kus paneb lapse diivanile istuma. Küsib lapse käest, kas ta soovib multikaid veidi vaadata. Laps ei reageeri eriti sellele küsimusele,
söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see oli Riia Milli. Oli. Milli suri pärast väntsutamist, puremist ja Musta kaevas ta korduvalt hauast üles-poisid põletasid kassi ära. XXXIV (401-421) Mäe ja Eespere olid seotud vaid tänu lastele (Liisi viis Joosepile katsikute saia). Mindi jõuluõhtul kiriku, 2 hobusega(104). Liine imestas suure kuuse üle. Koju mindi suure kiiru ja Joosepi kelladega. Koju jõudes alles loeti palvet, kuna Andres peksis naabri Valtut tuppa ronimise ja toidu söömise eest. Alles teisel põhjal võis trallitada, mustlast mängida ja kingsepal silmi torgata(417-421). XXXV (421-442) Kohtuskäimine Pearu koera pärast. Pearu ütles kõrtsis Andresele, et Liisi magatab Joosepit. Andres ei luba Liisil Joosepile minna kui see Oru endale ei võta. Liisi lubab lapse saada, et Joosepiga minna (321-422). Liisi ootab last, Andres laseb ta rukkilõikuselt ära kutsuda ning saadab ta kodust minema. Liisi läheb sauna.
Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi, veel vähem siis, kui Ott hoolega nii Ellit kui Tiinat taga ajama hakkab. Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks. Kui Tiina pärast Sassile tõde räägib, muutuvad Maret ja Sass veelgi murelikumaks ja küüdivad tüdrukud aidast tuppa magama. Elli on aga selleks ajaks juba lootusetult Otti armunud, ei aita enam ei Oskari ega kellegi teise manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside järele ja väidab häbitult, et "Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta, talle ei tehta
Nad olid tol ajal Kõrgoru tehase kahe peale kokku pannud. Hakkas metsaga kauplema, midagi läks nihu ning mees pandi vangi. (Kaks teenrit lükkavad söögisaali ukse seestpoolt pärani lahti. Sealt ilmub proua Sorby, kellega kaks härrat vestlevad. Vähehaaval järgneb neile kogu seltskond, sealhulgas suurärimees Werle. Kõige viimastena tulevad Hjalmar Ekdal ja Gregers Werle.) Sorby palub muusikasaali kohvi serveerida. (Proua Sorby ja mõlemad härrad lähevad teise tuppa ja sealt paremale ära. Pettersen ja abiteener Jensen lähevad sama teed.) Härrad räägivad veel tsipa juttu ning ss naerdes teise tuppa ära. Suurärimees Werlel on piinlik, et neid oli lauas täpselt 13 tükki ning ta loodab, et keegi seda tähele ei pannud. (Koos kõigi ülejäänutega, välja arvatud Hjalmar ja Gregers, paremale taha ära.) Hjalmar oli isa ja poja jutuajamist pealt kuulnud ning leiab, et Gregers ei oleks pidanud teda kutsuma. Gregers leiab aga, et ta pidi teda nägema
); uurib enda peegelpilti Sensoorne areng: laps kohandab oma asendit, et huvipakkuvad objekti näha; on väga tähelepanelik ja jälgib teise lapse tegevusi suurendatud tähelepanelikkusega; keerab end heli poole, mida kuuleb kõrvatasandil; lapsel kujuneb välja lemmikheli, -lõhn vms; liigutab mänguasja käest- kätte, tunneb ära tuttavaid viisijuppe, see rahustab teda Intellektuaalne ja keeleline areng: laps teab mitmete sõnade tähendust (emme, issi, aidaa); tuttava hääle kuulmisel pöörab end kohe selle suunas; mõistab end ümbritsevaid objekte ja teab, mida neilt oodata; häälitseb aktiivselt, kui temaga räägitakse; hakkab matkima ühesilbilisi helisid, hakkab reageerima oma nimele. Lastearst Mai Maser rõhutab oma raamatus ,,Sinu laps", et kui laps kuuekuuselt veel ei istu, ei tohi teda mingil juhul istuma sundida, sest see võib segada lihastiku normaalselt arengut. Imik
- Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde
sünonüüme (kõnnib, longib, sammub, astub). Oskab leida ka iseloomu, käitumist ja hinnangut tähistavaid sõnu (julge, rumal, huvitav). Laps mõistab, et mõnel sõnal võib olla mitu tähendust (nt koor, tee). Ta kasutab õigesti arv- ja järgsõnu (1-5) ning aega väljendavaid nimisõnu (hommik, päev, õhtu, öö). Selles vanuses moodustab laps vajadusel ise sõnu (Ema ostis mulle seeliku. See oli mummudega seelik. Nüüd ma ei leia seda… mummulist seelikut üles), eksides vahel siiski keelenormi vastu (triibukas, muldne). Laps hakkab mõistma ülekantud tähendusega sõnu (värske ajaleht, värske sai, tassi õrv, tooli jalg, seene kübar). 6-aastased 6-aastane laps kasutab vähem ase- ja määrsõnu, sest ta hakkab järjest enam arvestama kuulajat: lapse kõne on vähem situatiivne, st mõistetav kuulajale väljaspool konkreetset situatsiooni. Laps
klassi ja kooli edukaim, aktiivseim ja igas mõttes liidripositsioonil olev õpilane. Selgub ka et paar tüdrukut on tal varasemadt tuttavad. Eevaga on ta kohtunud õpilas konverentsil ja pärast olid nad telefonitsi ühenduses -16. J mõtleb, et kool on lastele välja mõeldud, et noorust pikendada, sest kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15.Kuigi J püüab kõigest väest ema haigushoogude eest päästa. Juhtub ikkagi kodus õnnetus. J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha.
Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised hakkavad koju minema, aga nähes Ekket seal muutub ta vihaseks ja kisub Enekeni sealt minema. Aga Ekke on rõõmus, ta oli saanud päevalt mida ta oli oodanud. Laat hakkab laiali minema, inimesed sõidavad kodudesse, teed on ummistunud loomadest, mida lihunikud
Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised hakkavad koju minema, aga nähes Ekket seal muutub ta vihaseks ja kisub Enekeni sealt minema. Aga Ekke on rõõmus, ta oli saanud päevalt mida ta oli oodanud. Laat hakkab laiali minema, inimesed sõidavad kodudesse, teed on ummistunud loomadest,
lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja kõik mud väikesed asjad on vaja panna väljaspoole lapse käeulatust. Beebi võib need hingamisteedesse tõmmata või alla neelata ja mürgituse saada. Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldus (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib sattuda hingamisteedesse. Oht tekib siis, kui imik pannakse kohe söömise järgselt voodisse ja jäetakse üksi. Maosisalduse hingamisteedesse sissetõmbamise vältimiseks on vajalik hoida
5) Aktiivne ärkvelolek 6) Nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid üksteisest erinevad; · Emotsionaalsus kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga etgutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on (peaks olema kaasasündinud, temperament). · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse. · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Neuroloogiline areng Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest. Esimese eluaasta lõpus 50% ning teise eluaasta lõpus 75%. Esimese küpsusmomendi saavutab aju 3.kuuks. Aju areng lõppeb 21 (kuu?aasta?) lõpuks. Kõige tähtsam aspekt on see, et saavutataks sünnijärgselt eneseregulatsioon. Ülestimuleerimine ei taga ,,kohanemist". Vastsündinu meeleline tundlikkus
enam kuskil sooja kohta. MARGUS (kähku, riideid võttes). Mina lähen, võtan hobuse lahti. PEREMEES. Kui sa hea mees oled! Laota temale siis ka riie peale ja seo londiga kinni! MARGUS. Küll saab! (Õue ära.) PERENAINE. Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära? PEREMEES. Ei olnud meil viga midagi. Ei näinudki teisi. JAANUS. Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis olid ka vanal ruunal jalad! PERENAINE. Meil tahtsid või tuppa tungida! PEREMEES. Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas! VANAEMA (tähtsalt). Nad on kurjad, et ühte sõsarat kirikutulbas peksti! PEREMEES (pealisriideid ära pannes, raskelt). Jah, hirmus see oli, ja veel niisuguse külmaga! Mina küll vaatama ei läinud, aga - eks teised ikka käisid! JAANUS. Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha. Siis timukas lõi... MANN (ema ümbert kinni hoides). Näin, mina pelgan! PERENAINE. Jah, pelga, latseke, pelga pattu! JAANUS
väljenduvad õppimises, inimestel, kes on üle 65 aasta vanad) mäletamises, mõistmises ja võivad viia mälu kaotuse ja isiksuse kõnelises osavuses. See on mandumiseni intellektuaalse ehk vaimse arengu osa. Nende muutustega on tihedalt seotud liigutuste (motoorne areng) ja tundeelu areng. Näiteks beebi mälumahu suurenemine toetab tema arengut. Eraldamisest tekib rahutus siis kui ema läheb ära ja kartus, et ta ei tule tagasi. Mälu on seotud füüsiliste reageeringutega. Näiteks 1 aastane poisile tuleb meelde, et temaga on tõreldud, kui ta lõhkus ära õe klotsidest tehtud 11
Mina küsin --------, täiskasvanu sest....... tibult. Miks jalutas Pille tänaval? Pille abiga lauset lõpetades jalutas tänaval, sest ta tahtis oma kübarat näidata (õpetaja asetab lauale lauseskeemi. Sidendi sest kohapeale asetatakse noop, kuhu on kirjutatud sest). Nüüd küsib tibu sinu käest. Miks läks Pille kübar lendu? Kübar läks lendu, sest.... Milleks hakkas Pille kiiresti jooksma? Pille hakkas kiiresti jooksma, sest... Miks oli Pillel lõpuks hea meel? Pillel oli hea meel, sest... Miks hoidis Pille kübarast kinni? Pille hoidis kübarast kinni, sest..
Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg Osavõtjad: mitte väga palju, nii, et laua ümber ära mahuks Mängu käik: Mängijad on väikese laua ümber ringis. Mängujuht küsib midagi, näiteks "Kes on kõige uudishimulikum?" või "Kes jättis täna hommikul hambad pesemata?" Küsimus küsitud, hakkavad kõik korraga sulge endast eemale puhuma. Kelle ette sulg maandub, see on siis vastavalt kõige uudishimulikum või jättis hambad pesemata. Lastele tasub aga enne mängu meelde tuletada, et tegu on naljaküsimustega ja solvuda ei maksa. KÜLA TELEFON Eesmärgid: arendada kuulamisoskust Vanus: alates 3. eluaastast Osavõtjad: piiramatu arv
Nad veetsid aega mõisa ümbruses ja vaatasid Kremeri karja. Kuid karjas oli sõnn kellele külalised ei meeldind. Kuna kellegil polnud punast värvi asju siis ei tehtud temast välja kuid korraga viskas sõnn ühe inimese seltskonnast õhku. Tahtis sõnn veelkord tõugata kuid sai raske löögi toobripuuga kuklasse. Korraga avastati, et löögi sai Mäeküla peremees iise. Nägu vahakarva, huuled sinised, lamas murul ja ütles eesti keeles: aidake mind tuppa!. Ruttu viidi ta tuppa ja kutsuti tohter. Sõnni lõi puuga aga Mari ja Tõnu nägi seda pealt ning talle sugugi ei meeldinud see. Tõnu piinas leping mis ta oli mõisnikuga teinud ja ei saanud rahu selle pärast. Ka Kremerit häiris see kuidas Prillup käitus tema juuresolekul ja mõtles kuidas talle meelehead teha. Üks õhtu Kremer küsiski: "Ma tahtsin juba ammu küsida: sa tuled ikke nii hapu näoga, tood mul toa tuska täis, - kas sul ehk piimadest enam meelehead ei ole
kunagi ei tohi neid teha vastu tema tahtmist. Näiteks võttes ta põlvele istuma ja anda talle 17 kätte erinevaid mänguasju areneb lapse tasakaalutunne kiiremini, sest ta peab keskenduma kahele asjale korraga. Alates kuuendast kuust peaks aitama lapsel istumist harjutada ja tasakaalutunnet edasi arendada. Näiteks kui panna laps istuma ja tema ümber erinevatesse kohtadesse panna ning lasta tal mängida võtab beebi kätte erinevaid mänguasju ning paneb need tagasi, selle käigus arendab ta oma ülakeha liikumist ja tasakaalutunnet. Selles vanuses võiks harjutada last juba seismise ja kõndimisega, pannes ta kindla toe kõrvale seisma ning julgustada teda seisma. Lisaks võiks panna lapse istuvasse asendisse ning temaga rääkida, samal ajal toas rahulikult ringi liikuda, et laps jõuaks jälgida. See tegevus arendab tema jälgimisvõimet ning aitab kontrollida pea liigutusi. 7
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea
Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot
lähemalt tuttavaks. Me tõime külakosti ka, et viisakad olla.” Eva sellepeale: “ Tere tulemast tagasi! Olen teid näinud siin kandis küll. Kahjuks ma ei saa seda külakosti vastu võtta, kuid siiski suur aitäh Teile, meeldiv tutvuda.” Poiss, kes oli näinud päeval Sofiat, küsis : “ Kas teie tütar on naabruskonnas? Nägin teda enne, kuid ta ei tulnud toast kordagi välja ning me ei saanudki lähemalt tuttavaks.” Eva : “ Tänan teid väga, kuid pean nüüd kahjuks tuppa naasma.” Poisi pere vaatab selle peale imelikult ning pöördub kodupoole. Õhul äratab Sofia tähelepanu kolksud, mis tema aknani jõuavad. Sofia näeb , et see on see sama poiss, keda ta päeval näinud oli. Poiss kirjutab aknale ühe numbri: 917 555 0123 ning palub, et tüdruk talle sõnumineeriks. Sofia: “Tere! Mis su nimi on?” Steve: “Steve.” Kas sa oled koduarestis, et sind kunagi õues näha pole?” Sofia: “ Ei, ma lihtsalt ei saa väljas käija
annaabi.ee 
