Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mänguasja, häälitseb, diivan, tudeng, diivani, kukub, najal, näpu, istuli, mänguasjad, maas, suunurgad, mänguasjade, tool, roomab, suhu, tops, laseb, vaatlus, puur, toetub, hoides, keerab, astub, puuri, refleks, suust, jänes, viskab, najale, mänguasi, jänese, katsub, istuva, suuteline, motoorne, arengupsühholoogia, korter, naissoost, pikali-9. elukuu. 22.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KAHEKSANDAL ELUKUUL Üldliigutuslik areng: laps saavutab istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli; kõhuli olles läheb neljakäpukile ja tagasi lükates end kätega; istub kindlamalt keskasendis, kuid seljaosa on veel veidi kumer (tasakaalustamiseks toetub aeg- ajalt kätele); laps läheb istumisasendist ise küljele ja tuleb tagasi istuma; seisab toetatud püsiasendis, võib rullida varbaid; toe najal üritab end tõmmata esmalt põlvili ja siis püsti, kuid tagasi ei oska tulla; viib keharaskust ühelt jalalt teisele; mängib istudes kasutades aktiivselt mõlemat kätt; hakkab asjade haaramisel kasutama nn. pintsetihaaret s.o. eseme haaramine 2-3 sõrme abil (pöial puudutab nimetissõrme); lööb asju kokku, hoides neid mõlemas käes; plaksutab käsi; lehvitab. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps võib olla emotsionaalselt ebastabiilne (naermine vaheldub nutuga).
Selili asendis püüab pead tõsta. Istub toeta lühikest aega. Haarab esemeid ühe käega ..Reageerib oma nimele ja laliseb. Lapse areng 7-9 elukuul 7- kuune. Roomamise algus, Püüab end lükata neljakäpukile .Pöörab end vabalt seljalt kõhule ja tagasi , ning püüab tulla üle külje istuma. Laps suudab istuda lühiajaliselt keskasendis. 8-kuune-Istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli saavutamine. Läheb neljakäpukile ja tagasi, istub kindlalt.toe najal tõmbab end püsti ja seisab. Plaksutab käsi ,lehvitab. 9.kuune-Käib käpuli tuleb ise istuma, tõuseb püsti, võib teha külgsamme. Klopsib mänguasju kokku, loobib ja vaatab kuhu see kukub .plaksutab ja lehvitab. Lapse areng 10-12 elukuul 10-kuune-Neljakäpukile, istuma, püsti, liigub tugede najal. Joob tassist, oskab asjast kastist välja võtta, ütleb esimesi sõnu. 11. kuune- liigub kiirelt neljakäpukil, istub kindlalt, liigub toe najal , seisab iseseisvalt lühikest aega
Vahepeal siputab jalgadega hoogsalt ja mõmiseb. 10.25 Vaatab ikka huviga kaamerat ja üritab seda nagu kaugelt õhust haarata. Õde ilmub nähtavale ja teeb suus keelega häält, Karl vaatab tema poole ja naeratab. Õde võtab ta sülle ja paneb tagasi oma tekile, seekord selili. Keili raputab kõristit Karli kõhu kohal, aga Karl vaatab hoopis kaamerat täiesti liikumatult, mis nüüd natuke lähemale toodi, korraks naeratab. Õde asetab kõristi Karli kõhule. 10.28 Kõristi kukub maha, õde ja vaatleja seisavad Karli juures püsti ja räägivad, Karl vaatab, kust hääled tulevad ja on väga uudishimuliku näoga. Pilk on kinnistunud vaatlejale, kes on peaaegu, et selja taga. Et paremini näha, keerab laps ennast kõhuli ja vaatab uudistava pilguga vaatlejat. Korraks keerab pea ära ja siis vaatab uuesti, naeratab. Siis siputab jalgu ja naeratab uuesti, imeb oma sõrmi ja ikka vaatab vaatlejat
1-kuune laps peaks kõhuli olles tõstma ja keerama natuke pead. 2-kuune peaks ühe käega haarama teist kätt. Kõhuli lamades tõstab ja hoiab pead. Jälgib silmadega liikuvaid esemeid. 3-kuune laps selili olles hoiab pead keskjoonel, kuid pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Üritab haarata esemeid, millest on kerge kinni haarata. Istuli tõustes hoiab kindlalt pead. Energiliselt siputab käsi ja jalgu. 4-kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja. Enne 6 kuuseks saamist peaks laps suutma pöörata end seljalt kõhule. Kõhuli olles peaks laps suutma käte abil oma ülakeha üles tõsta. Haarab käeulatusest kaugemal olevaid esemeid ja
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal aja
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi tasakaalus · Tunneb täpselt ära igapäevase objekte. · Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone. · Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone.
Hetkel, kui laps kooliuksest sisse astub, väheneb teie kui lapsevanema kontroll tema elu üle järsult. Standardeid kehtestavad nüüd õpetajad ja koolikeskkond ning lapse edusamme mõõdetakse neid paika pandud normidega kõrvutades. Lapsele, kes on maast madalast piiridega harjunud, tundub koolis nõutavate reeglite järjekindel järgimine loomulikuna. Maharahunemiseks ja ööunele sättimiseks peaks piisama poolest tunnist. Selle ajaga peaks jõudma vajaduse korral vannis käia, mänguasjad ja riided ära panna, hommikused asjad välja otsida ja ka õhtujuttu ära kuulata. Vanemad peaksid õhtujutu aja pühaks kuulutama, selleks ajaks ei tohiks muid asju planeerida. 10- 12- aastane koolilaps Ta mõtleb ja käitub juba peaaegu nagu täiskasvanu. Selles vanuses suudab laps arutleda ja iseseisvalt järeldusi teha, emotsioone kontrollida ning isiklike vajaduste rahuldamise eest hoolt kanda. Samas ei saa temalt oodata täiskasvanulikku käitumist.
(väiksele sõrmele) Andis sinule, andis minule, nämm-nämm-nämm! KIISUKÕDI Miilu-maalu, miisu, kus on meie kiisu? (ringita näpuga lapse peopesal) Trepist üles, trepist üles, (kõnni sõrmedega mööda lapse kätt õla poole) trepi alla peitu! (kõdita lapse kaenlaalust) SILE TEE Laps istub põlvedel. Sile tee, sile tee, sile tee, (kõiguta põlvi paremale-vasakule) künklik tee, künklik tee, (hüpita põlvedel) auk! (aja põlved kergelt laiali, nii et laps kukub "auku") TII-TII, TIHANE Tii-tii, tihane, vaa-vaa, varblane, (lapse ja oma käed vaheldumisi, käeseljad õrnalt kinni, liiguta rütmis üles-alla) hüppas üle oa-aia, kargas üle kapsaaia. (sama) Läks lendu vurr!!! (käed lahti üles, liiguta sõrmi nagu tiibu) Alates 3. eluaastast MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD PIMESIKK Eesmärgid: arendada kompimismeelt ja kuulmistaju Osavõtjad: kogu rühm (10-20 mängijat) Vahendid: sall
11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4
(keedetija söödi ära - üleloomulikkus, jõud) Antiikaeg ellu jäid tugevamad. Lapsi viidi metsa. Matuseid polnud. Leiutati preservatiiv, kuna ei tahetud lapsi ,,hävitada". Ülikud planeerisid perre 2-3 last. Ristiusu tulekuga tuli uus arusaam laste hinged on puhtad, et teda päästa. Kuni 17.sajandini suri enne esimest eluaastat 1/3 lastest. Keskajal tekkis matuserituaal alates 7-aastastele lastele (piisavalt suur kaotus). Lapsi kasvatati nagu väikesi täiskasvanuid (riided, mänguasjad, nt male) 1545 kirjutas T. Phaire esimese pediaatriõpiku (lastel on teised haigused) 1632 Komensky ,,Ema kool". Keelati alla 12-aastaste laste abiellumine ja leiti vajadust haridusele. Hakati tähtsustama hingeelu. 16-17.saj hakkas toimuma üleminek tööstusühiskonnale (varem põllumajanduslik, iga pere majandas end ise ja oli suunatud elatusvahendite tootmisele). Inimeste elukeskkond koondub linna
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis?
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise
pehmes sängis teki all. Uni tuleb Uni tuleb, unel rutt, uni nagu muinasjutt, kuldset krooni kannab pääs, maimu maiustoidud käes. Uni tuleb üle aia, üle lagendiku laia, langeb lapse laugele, kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti, viivukese vagusasti, siis sa homme vara virgud, vara virgud, suureks sirgud. Õhtu õõtsub meie õue Õhtu õõtsub meie õue, Ullile toob une põue, Tiiu tugitoolis tukub, jalast kingakene kukub. Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma -- Tiiukene kingast ilma! VARANE KULDNOKK Õhus tundub kevadet Vastlapäev on möödas ju -- käes on sumbund paastukuu. Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid,
Kui Maik suutnud ja lapselapsele appi tõttas. millalgi ootamatult koju tuli, oli ta enamasti paha tujus ja rea- Kuid ka vanaema, Heike ema, polnud Melanie kisamisest geeris Melanie nutule veelgi tigedamalt kui ema. Nii mõnigi kuigi vaimustatud. Enamasti pani ta Melanie tema ripptooli, kord lõi ta last ning ähvardas ka Heiket. andis talle mõned mänguasjad kätte ning oli rõõmus, kui Melanie lõpuks vait jäi. Melanie koges juba esimesel eluaastal, et teda ei armas- tata, ja õppis tundma vägivalda. Lapsel ei tekkinud Melanie õppis väga varakult tundma abitust, meelehei- usaldust teda ümbritsevate inimeste vastu. Kuna
◦ kõige pealt õpib laps suhtlema teistega ja siis suudab selle suhtluse üle kanda ka sisekõneks (egotsentriliseks kõneks) ◦ lähima arengu tsoon – erinevus selle vahel, kuidas inimene saaks üksi probleemi lahendamisega hakkama ja kuidas saaks hakkama kellegi teise abiga Kaasaeg ja Piaget' teooria ◦ Sensomotoorne faas: ◦ imikud tajuvad küll objektide püsivust (Bower 1971) ▪ nt pandi kardina taha kaks mänguasja, kui kardin eest tõmmati ja seal ainult üks mänguasi oli, oli laps üllatunud (vaatas pikemalt kui juhul, kui mänguasjade arv samaks jäeti) ◦ Baillargeoni (1991) – imikud eristavad nähtamatust ja haihtumist ▪ nt kaks mängujänest, üks pikkade, teine lühikeste kõrvadega, pandi majas liikuma, pikka oli aknast näha, lühikest polnud, kui pikk välja tuli teiselt poolt, siis lapsed polnud
..jookse...jookse, kallis Adeele...mu armas Ada...jookse! Kardinad, muusika (vali, lausa rangelt dramaatiline) veel ei lange ära, vaid mängib paar minutit. Siis saabub fantastiline lõpuakord, mängu kulminatsioon ja kogu lava tuled kustuvad on saabunud vaheaeg. VAHEAEG IV vaatus Alexa on isa talus, oma kodus ja mängib iseendaga kaarte. Kostab koputus uksele. Alexa: Ah? Mida? Koputatakse taas Alexa: Heidab kaardid käest ja läheb ust avama Tulen, tulen, juba tulen! Ukse avanedes kukub Marc sisse, kuid Alexa jõuab tast enne kinni haarata, et poiss põrandale ei vajuks. Alexa: Issake, Marc! Isa! Issi! Tule kähku! Marc tuli koju! Ja tal on väga paha olla! Isa! Isaaaaaa! Eino: Torisevalt No mis sa kisad, laps! Mis juhtus? Alexa: Marc jõudis koju! Eino: Aa, see hulkur! No siis ma tagasi ahju pääle! Alexa: Ei! Tal on väga halb olla! No vaata ometi! Isa! Alexa variseb Marci raskuse all põrandale istuli Alexa: Nuuksub ja silitab venna pead Oh issake, mis küll sinuga juhtus
Vajalikud vahendid: pall Ettevalmistus: jagunemine võistkondadeks, rivistumine kolonnidesse Mängu kirjeldus: Meeskonnad hoiavad üksteise puusast kinni, olles ise kolonnides. Meeskonnad hakkavad märguande peale liikuma (pidev puude ees oleva mängijaga on kohustuslik ehk uss ei tohi katki minna!) Meeskond peab torbikute vahelt liikuma ühel jalal hüpates. Esimesel mängijal on pall, mida ei tohi ära kaotada ning peab jalaga koguaeg kaasa vedama (ESIMENE MÄNGIJA VÕIB MÕLEMA JALAGA MAAS OLLA, SEST PEAB PALLI KAASA VEDAMA). Võidab meeskond, kes läbib raja esimesena. Häbiplekk Mängijate arv: 10+ Mängu eesmärk: Kiiruse ja reaktsiooni arendamine, üksteise tundmaõppimine. Mänguks vajalikud vahendid: Pall Mängijate paiknemine väljakul: Mängijad on üksteise kõrval ringis. Mängu reeglid: Kõik on seljaga ringi keskele. Üks inimene viskab palli õhku ning hüüab kellegi nime, see kelle nimi hüütakse peab palli kinni püüdma. Kui ta palli kinni ei püüa siis
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Staadiumi esimene aste: Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kompetentsus kujundite, keele ja teiste sümbolite arusaamisel suhteliselt väike. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Eeloperatsionaalne periood - 2-7 eluaastat - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).
- 4. klass). 6 tüdrukut istuvad võrdsete vahedega korvpalliväljaku keskringi joonel näoga ringi sisse. Nende selja taga seisavad poisid, ringi keskel on “söötja” poiss minikorvpalliga. Stardikäskluse peale hakkab ta söötma palli vastupäeva kaaslastele, kes seisava tüdrukute selja taga. Võistleja, kes on saanud “söötjalt” palli, söödab selle talle tagasi ja jookseb päripäeva ringi ümber kaaslaste, oma kohale jõudes jääb ootama uut söötu. Kui pall kukub maha, loetakse sööt toimunuks, kui selle annab “söötjale” tagasi võistleja, kellele sööt oli mõeldud. Võistlus kestab 1 minuti, mille jooksul loetakse ära “söötja” poolt antud söödud. Seejärel sooritavad sama harjutuse 1 minuti jooksul tüdrukud ja paremusjärjestuse selgitamiseks liidetakse poiste ja tüdrukute tulemused. Vead: 1. “söötja” ei sööda järjest igale võistlejale ja ei tee seda vastupäeva 2
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarna
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
vett. (Muhu) · Seitsmemagajapäev (27.juuni) arvati, et kui sel päeval sajab, siis sajab veel 7 nädalat, mõnel pool jälle, et sajab 7 või 40 päeva. JUULI - HEINAKUU, JAKOBIKUU, KARUSEKUU · Heinamaarjapäev (02.07.) on üks paljudest maarjapäevadest. Tehti õitsituld, aga ei soovitatud teha heina muidu lööb pikne heinakuhja põlema. Selle päevaga on seotud heinailmade ennustused (jaanipäeva, heinamaarjapäeva ja jaagupipäeva järgi.) Kui peale heinamaarjapäeva kukub veel kägu, siis on oodata pikka ja sooja sügist. · Seitsmevennapäev (10. 07.) Tavaliselt sel päeval sajab vihma. Väiksemgi paus vihmasadude vahel andvat lootust ka kuivematele ilmadele. Pärnu-Jaagupis hoiatati: ,,kui see päev satub reedesele päevale, on oodata palju piksekahjustusi." · Mareta-ehk karusepäev (13. juuli) Ilmaennustused on sarnased seitsmevennapäevaga. Kui maretapäeval sajab, siis sajab veel 7 nädalat. ,,Kui karusepäeval sajab, aga niipälju veel
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle eest et ta tema tütrele Enekenile oli saatnud armastuskirju mida talle meeldis ikka aeg ajalt välja mõelda
Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle eest et ta tema tütrele Enekenile oli saatnud armastuskirju mida talle meeldis ikka aeg ajalt välja mõelda.
Järelikult kordamine (õppimisel), mis sünnitab tarkust, on ka ise hea, hooletus aga, mis sünnitab õnnetust, on ka ise halb. Järelikult peitub 1. vanasõna taga soovitus, et õppides on ikka vaja korrata, 2. vanasõna taga aga hoiatus: "ära ole hooletu!" Või veel näide eeldus-järeldusstruktuuriga (nn. implikatiivsetest) vanasõnadest: Kes kannatab (st. on kannatlik), see kaua elab ja Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kaua elada on ilmselt hea, auku kukkuda ilmselt paha. Kuna kaua elamine öeldakse tulenevat kannatlikkusest, on järelikult ka kannatlikkus hea; kuna "aukukukkumise" põhjuseks on "augukaevamine", st. pahatahtlikud sepitsused teiste vastu, siis järelikult on ka augukaevamine paha. Järelikult soovitab 1. vanasõna kaude: "ole kannatlik!" ja 2. vanasõna hoiatab kaude: "ära tee teistele paha!" Kui vanasõna ongi juba oma välisvormilt imperatiivne, siis laseb ta enamasti arendada selliseid
annaabi.ee 
