Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eluaasta, häälik, elukuu, aastaste, lauseid, lauset, logopeed, ilmuvad, eakaaslaste, neljanda, veisson, cowie, viitavad, oleviku, meelsasti, kikas, kaheksanda, mõnd, paiku, omandab, mõningaid, laused, vestlust, eluaastal, kasutamisel, hallap, padrik, juttu, eelne, suhtlemine, lühikese, avastama, häälemäng, varieerima, kordab, foneemid, ütlemaväljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele. On vaja ära
Rääkimine on kõne arengus olulisim ning siin on määravaks oskus kasutada keelt suhtluses. Kuna lapsevanem on tähtsaim isik lapse elus, on just temal kõige suurem osa lapse emakeele ja suhtlusoskuse arendamisel. Laste kõne areng on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kõne arengu etaapid: Laps koogab (6. nädal, teisel 3.-4. elukuul) Teises neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahuolu väljendavaid häälitusi – ta koogab. Lapse füüsilise küpsetamise kiirusest ning on individuaalseid erinev: mõnel lapsel algab see 6.nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Koogamisel on kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälistuste abil teistega kontakti luua. Hakkab lalisema (4.-6. elukuuselt) Neljakuuselt hakatakse lalisema – kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma
Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on jutustamine: kõrvallausete moodustamine, mis saab alguse kolmanda eluaasta lõpus. Kõne arendamine kolme esimese eluaasta kestel on hädavajalik nii suhtlemiseks laste ja täiskasvanutega kui ka lapse psüühiliste protsesside täisväärtuslikuks arendamiseks. Laps omab kõnevõimet üksnes sotsiaalses keskkonnas. Tema ülesanne on avastada keele sõnavara ja grammatikareeglid, mida räägivad ümbritsevad täiskasvanud või vanemad lapsed. Reeglid ehk grammatika ongi see, mis annab keelele selle ebatavalise jõu, sest võimaldab
Esimese asjana tasub kontrollida, kas laps üldse kuuleb. Sosista lapse selja taga – kas ta reageerib? 3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru. Kui räägib vaid pudistades või vaid omas keeles, konsulteeri logopeediga. Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub. Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on
valitakse z^ anriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemsihuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi(häälikupikkuse eristamine, sönade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevusega seostatult; 5) Mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; 2) saab aru kuuldu sisust ja oskab sellele sobivalt reageerida; 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi pöhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
lilli")*. Koostööprintsiibi ehk kooperatiivsusprintsiibiga: kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kõige kasulikuma asja, mis ta suudab, ning teeb seda kõige abivalmimal moel, rääkides nii tõele vastavat, informatiivset, asjakohast ja arusaadavat juttu kui võimalik. Koostööprintsiip kõlab: tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel nõuab vestluse eesmärk või suund. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest
joosta kiiresti, kõndida iseseisvalt trepist üles ja alla. Füüsiline areng · 1 kuul õpib laps tõstma pead. · 2 kuul hoiab pead ja rindkeret. · 4-5 kuul istub toega. · 6-7 kuul istub toe najal. · 8-9 kuul seisab toe najal ja roomab. Kõne areng · Kõne areng esimesel eluaastal- Vastsündinu on aktiivselt valmis looma seoseid ümbritseva maailmaga. Pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks hakkab laps aru saama temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21
laste tajude, tajukujutluste ja praktilise tegevuse baasil. Kõne arengu perioodid · Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi nagu kuulmisprobleemideta lapsed. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua
olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning nende juttu pidevalt parandada. *Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele omandamisel erilist rolli, sest lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, mida ta veel kasutada ei oska. Lapsed moodustavad ka selliseid lauseid, mida nad kunagi kuulnud ei ole, näiteks telegrammistiilis rääkimine. *Kognitiivne teooria. Kognitiivse ehk tunnetusliku teooria kohaselt arvatakse, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele (keelelisele) arengule. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab. Näiteks omandatakse kergesti sõnade mitmus (sõnalõpp d), sest sõnade erinev tähendus (üks või mitu asja) on vaadeldav. *Sotsiaalse interaktsiooni teooria
Kolmandal eluaastal suureneb lapse arusaamine kõnest ja kujuneb õige grammatika. Laps mõistab täiskavanu kõnet hoopis enam, kui ta ise on võimeline väljendama. Maimik räägib palju- ka iseenda ja mänguasjadega. Lapse hääldamine on veel pehme ja nii mõnigi laps ei häälda kõiki häälikuid õigesti, eriti kaashäälikud R, K, L, S). 3 Lapse laused muutuvad pikemaks, ta kasutab 3-4-sõnalisi lauseid. Lausetes esineb veel grammatilisi vigu. Laps hakkab kasutama mitmust ning sõnade erinevaid vorme. Laps hakkab huvi tundma täiskasvanu poolt jutustatud muinasjuttude ja jutukeste vastu. Maimiku kõnesse ilmub palju küsimusi- lisaks mis- küsimusele hakkab laps küsima:"Kus?","Miks?","Millal?". Hakkab tarvitama grammatilisi vorme, KOLMEAASTANE LAPS Kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi ja saab aru jutu sisust,
Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, eriti dialoogi repligid. Olulist rolli mängivad kõnega kaasnevad paralingvistlised vahendid ja sitiuatsioon, milles kõne aset leiab. Samuti intonatsioon. Kasutatakse palju sõnakordusi ja asesõnu. Millised on peamised kõne funktsioonid? Milleks on see teadmine õpetajale vajalik?
seda lugedagi tema esimeseks sõnaks. 1,5 aasta vanuselt hakkab laps ütlema esimesi sõnu. Mõnel puhul juhtub see ka juba varasemas eas. Laps mõistab juba rohkem, kui ta räägib ja hakkab jäljendama loomahääli. Esimesed sõnad ei ole kohe kindlasti täpsed – nt „aitäh“ asendub sõnaga „täh“ ja „koer“ sõnaga „aua“. Selleks, et sõnavara rikastada, ei ole vaja pikkade lausega ja järjepidevalt rääkida. Lastele meeldivad pigem kordused, kus ühte ja sama tegevust ja lauset korratakse. Kodus on väga hea kasutada ka liisu-salme (patsu-patsu kooki) ning lapse tegevuste kommenteerimine (see on sokk, paneme sokid jalga, sokid on nüüd jalas). 2 aastase lapse sõnavaras on tavaliselt juba 50 või rohkem sõna. Ta hakkab juba moodustama kahe sõnalisi lauseid. Selles vanuses hakkab lapse sõnavara juba kiiresti kasvama. Lapsevanemana saab last toetada talle palju raamatuid lugedes. Kasutada tuleks ka
opin oma poega, et, kui ta on teine sordi inimene ta peab olema KOiGe parem, KOiGe targem, KOiGe tugevam. aga praegu ma ostan teie firmade aktsiad (hinnad on allanud) Me VOttaMe teie Maa enDaLe. tuhat musi, talupojad:)". (Kommentaar on kirjutatud 2007.a Delfi.ee's ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema · Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma
seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Laps annab koogamisega märku oma tahtmisest suhelda. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilisest küpsemisest (Tulviste, Tulviste 2002:151). Kuskil kuuekuuselt hakkab laps lalisema, tema kõnesse ilmuvad silbitaolised moodustised. Oma esimesed sõnad ütleb laps kuskil 12- kuuselt. 18- 24 kuu vahel ilmub lapse kõnesse kahesõnalause
nt TRT(tort), LEP(leib). (Hallap, Padrik, 2008, 296) Alfabeetiline etapp: foneetiline kirjutamine, aimamisi lugemine. Laps saab aru, et kirjapilt sõltub hääldamisest. Ta tunneb hääliku ja tähe vastavust, tunneb tähti. Ühe sõna hääldamist kuulates on aga mõnikord raske ostustada, kas tuleb valida ühe- või kahekordne, nõrv või tugev täht. Laps kirjutab nii nagu kuuleb ja püüab kirjutada sõnasse kõik tähed. Tunneb enamikku tähti, kuid kuna iga häälik võib algaja lugeja jaoks olla eraldi mäluüikuks, on sõnaline töömälu pikkade sõnade puhul ülekoormatud ega võimalda sõna kokku sünteesida. Samuti ei suuda ta mälus hoida loetud sõnu, mistõttu ta hakkab sõnalõppe ja ka lauset üksikute tähtede ja sõnade toel aimama.(Hallap, Padrik, 2008, 297) Ortograafiline etapp: kujuneb õigekirjareeglitele vastav kirjaoskus ja iseseisev ladus lugemine. Lugemiskiirus kasvab, kuna laps haarab sõnaosi ja lühemaid sõnu tervikuna
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma)
• Ütleb sõnu nagu : mina, meie, teie, kasutab aru lihtsamatest ülekantud tähendustest. mitmust ( autod, koerad, kassid ). • Rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või • Kõne on mõistetav ka võõrastele inimestele . nimetuse järgi. • Kasutab vestluses 2 – 3 sõnalisi lauseid. • Tal on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetustest. 3 aastane – keeleline areng 3 aastane – kognitiivne areng • Kolmeaastane laps orienteerub mõistmisel pigem • Lehitseb raamatut 1 lehe kaupa. sõnajärjele, mistõttu tavapäratu sõnajärjega lauseid • Ehitab enam kui 6 klotsilisi torne. võib laps mõista valesti.
kõnelema õppida. Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid. Kõnevõime sotsiaalne aspekt seisneb selles, et bioloogilised eeldused realiseeritakse ainult kollektiivis. Lapsele on vajalik kõnekeskkond ja eakohane tegevus, mis aktiviseerib suhtlemist. Kõnevõime realiseerub järgmistel tasanditel: • Retseptiiviie tasand — kõnet ainult (osaliselt) tajutakse. Ilmneb lapsel esimese eluaasta lõpul, hälviklapsel mõnikord mitme aasta vältel. Täiskasvanutel avaldub selline nähtus võõrkeele õppimise algetapil. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes — õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. • Reproduktiivne tasand — võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja
kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e. Esimesel eluaastal Tänu refleksidele (toitmis-, kaitserefleks) on vastsündinu valmis aktiivselt looma seoseid ümbritseva maailmaga. Kuid ilma abita ei ole ta võimeline oma vajadusi rahuldama. Ainult pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks on laps suuteline seisma ja käima ning omandanud aktiivse esemeliste tegevuse. Hakkab aru saama temale suunatud kõnest. Lapse arengu jälgimine ja selle kohta järelduste tegemine on võimalik tuginedes järgmistele valdkondadele: Üldmotoorika Sensoorika ( taju) Emotsionaalne sfäär Kõne Peenmotoorika Kõne areng teisel eluaastal 2 aastased lapsed hoiavad täiskasvanuga suhtlemisel silmsidet. Ta kasutab lühikesi, sageli
jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega kuulata lapse päeva tegemistest ja probleemide puhul aitaksid neid lahendada. Kuna laps suudab vastu võtta palju erinevat infot siis, peab arvestama,et laps võib olla õhtuti pahuram ja väsinum. Kolmel esimesel eluaastal tutvub laps teda ümbritseva maailma asjade ja inimestega valdavalt ühe küsimuse toel: "Mis see on? Lapse kiindumus lähedastesse tugevneb ja saavutab maksimumi teise eluaasta vältel. Laps püüab pälvida täiskasvanu kiitust, kurvastab, kui temaga rahul ei olda. Areneb tunnustustarve, mis saab lapse arengu tähtsaks impulsiks. Laps saab ema juuresolekust tuge ja kindlust, mis lubab tal ümbruse uurimisega tegelda. Nimelt teisel eluaastal kurvastab last lahusolek vanematest või elumuudatus (lastesõim, haigla) kõige enam. Emal-isal ja vanaemal-vanaisal on palju võimalusi toetada last esemete maailma loomisel, kui
Poolteistaastane laps tegutseb lusika, palli, raamatu ja tooliga hoopis teisisti, kui kuus- kaheksakuuene laps vanema vanuse lapse aktiivsus nende esemetega vastab nendele üldkultuurilisele tähendusele. Nii laps õpib tassi suu juurde tõsta, aga temale palju kergem käsitseda tühja või pooltühja tassiga, kui piimatäis tassiga. Natuke rohkem tegevuse vabadust tema omandab mänguasjadega manipuleerides. Kolmanda eluaasta alguseni aineline tegevus on juba kujundatud, vähemalt nende majatarbete suhtes, millist laps kasutab. Ainelised tegevused täienevad. Varases vanuses hakkavad lapsel kujunema teadlikult kontrollitavaid suvaliseid tegevuseid. Need ilmnevad joonistuses, konstrueerimises, loomingutegevuse teistes liikides. Need tegevused nimetatakse suvalisena sellepärast, et nemad tekivad mitte väliste 6
sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu võib lugeda ja jutustada mitmeid kordi. e) lugege luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid, kus on palju kordusi (tii-tii-tihane, vaa-vaa- varblane; midli-madli, kudli-kadli). f) mängige erinevaid sõnamänge (vastandsõnade leidmine, mõistatuste lahendamine, mida ütlesin valesti).
· Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt pintsetina, haarates niiviisi väikesi objekte. · Võtab sinu käest esemeid vastu ja ulatab sulle tagasi. · Teeb lihtsate muusikariistadega (trumm ja tamburiin) järjest rütmilisemaid helisid. · Nimetab õigesti oma põhilised kehaosad. · Kuulab huviga, kuidas teised inimesed omavahel vestlevad. · Sõnavara sisaldab vähemalt 200 sõna. millega ta sageli lühikesi lauseid moodustab. Õppimine Taipab, et ümberolevaid objekte liigutades võib neist rohkem teada saada. Näiteks keerab esemed ümber, et näha, mis teisel pool või sees on. On haaratud kujutlusvõimet kaasavast mängust, mõtleb mänguasju tegelaskujudena kasutades välja lugusid ja etendab stseene. Jälgib sind hoolikalt ja matkib su tegevust, õppides nii uusi oskusi. Lapse teadmisjanu on kustumatu ja
eale (Bishop, 2004). Bishop (2004) toob esile, et raskuste ilmnemine SKAP laste sõna- vara omandamisel on seotud nii artikulatsioonipuuete, semantilise analüüsi raskuste kui ka grammatiliste konstruktsioonide mõistmise ja kasutamise raskustega. Grammatika mõistmise probleemidest tulenevalt jääb lastel osa olulisest informatsioonist sõna kohta omandamata ja seetõttu jääb ka sõna tähendus puudulikuks (Bishop, 2004). Võrreldes eakaaslastega ilmuvad esimesed sõnad SKAP laste kõnesse hiljem (Leonard, 1998). Iseloomulik on sõnatähenduse aluseks olevate kujutluste inertsus ja ebatäpsus. SKAP lapse sõnavara piiratus avaldub ebaühtlaselt ja sõltub sõnaliigist. Esmajoones märgitakse omadus-, määr- ja sidesõnade vähesust, mis lubab järeldada, et puudulikuks jääb objekti- de ja tegevuste iseloomustamine, nende tunnuste ja suhete väljendamine kõnes. Tegusõ- nade puhul on levinud üldise tähendusega sõnade kasutamine
vahenditest. Keel on kokkuleppelise tähendusega märkide süsteem, mis võimaldab meil edasi anda väga mitmekesiseid teateid ja neist aru saada. Keel on struktureeritud ja loov. Enne kui laps ütleb esimese sõna, oskab ta häälikuid ära tunda ja tema häälitsused muutuvad üha srnasemaks häälikutega, mida ta kuuleb. Ta kasutab suhtlemiseks zeste. Umbes üheaastane ütleb laps esimesi sõnu. Teise eluaasta teisel poolel hakkab ta ütlema kahesõnalisi lausungeid. Hoolimata suurtest erinevustest sõnavara ja grammatika omandamisel on 5-6 aastased lapsed keele suures osas omandanud. Mitmed teooriad on püüdnud seletada keele arengut. Mudeldamist, jäljendamist, harjutamist ja valikulist sarrustamist oluliseks pidavad teooriad ei ole enam eriti populaarsed. Uuemad teooriad rõhutavad suhtlemise ning hoidekeele osatähtsust ja lapse enda aktiivsust keele omandmisel
kuuselt oskab omal kombel väljendada pahameelt ja rõõmu; 7 kuuselt hirmu; 10-12 kuuselt kiindumust. Juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (näiteks, kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Laps pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. Kuigi sõnu veel ei ole. Teisel eluaastal: Suured muutused on sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul. Tema
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
Lapse iseloomustusele esitatavad üldnõuded: (a) üldandmed – lapse nimi, sünniaeg ning vanus aastates ja kuudes, lasteaia või rühma tüüp, kus laps käib ning lühiülevaade senisest arengust lasteaias; (b) oskuste ja teadmiste tase erinevates arengu valdkondades. Põhirõhk võiks olla üldoskuste kirjeldusel, samuti tuleks kirjeldada põhjalikumalt lapse kõne arengutaset, mille osas on pädevaim 24 lasteaia logopeed. Probleemsete valdkondade osas tuleks kindlasti lisada konkreetseid näiteid lapse kõnest, tegevusest ja/või sotsiaalsest käitumisest. (c) kokkuvõte – lapse arengu tugevad ja nõrgemad valdkonnad, abi vajadus ja olemus, seni rakendatud tugiteenused ja nende mõju Potentsiaalsetele arenguhälvetele viitavad tunnused lapseeas. Järgmised oskused, mis peaksid lastel olemas olema ning juhul, kui neid ei ole, viitab see potentsiaalselt mõnele arenguhälbele.
näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil.
õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Mina tutvustan eelkooli ealise lapse sotsiaalset ning emotsionaalset arengut. Lapse areng 3-7 eluaastal Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel jõudsalt. Lapse keha muutub saledamaks ja normaalse lihaste arengu puhul muutub kehahoiak üha sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hästi aktiivne ja liikuv. Viiendaks eluaastaks kujuneb välja ka eelistatud käsi- selgub kas laps on parema- või vasakukäeline. Liigutused muutuvad aja möödudes üha stereotüüpsemaks ning ka automaatseteks. (Tankler, M. 29)
oodatakse esimesi sõnu ja samme. Last mõjutavad pärilikkus, kasvutingimused, ümbrus. Kõik lapsed on erinevad. Umbes pooled kõnnivad aastaselt (tavaliselt 9ndast, 10ndast kuni pooleteise aastani). Osa lapsi on loomu poolest ettevaatlikud. Liigne istumine voodis või kärus võib pidurdada roomama, seisma, käima õppimist. Tavaliselt ütleb aastane laps mõne sõna, millel on juba kindel tähendus, pooleteiseselt ütleb paaris sõnalisi lauseid, kuid sugugi mitte alati. Last ei tohi kunagi tema veidi puudulike oskuste pärast halvustada ja mitte kunagi lapse pudikeelega kaasa minna. Kasutab oma uusi oskusi kordamööda (seisab, vaatab lampi, astub, ütleb lamp). Aastane laps saab üldiselt aru käskudest ja keeludest. 1 kuu · reageerib vanemate häälele; jalad on painutatud puusa- ja põlveliigestest, käed küünarliigestest; võib esineda ajutine treemor (värin) jäsemetes ja alalõuas
uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3. RASEDUSKUU 3. raseduskuul loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk. 4. RASEDUSKUU 4. raseduskuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100- grammine ja 16-sentimeetrine. 5. RASEDUSKUU 5. raseduskuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine! 6. RASEDUSKUU 6. raseduskuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt
annaabi.ee 
