Referaat Lein (Lap s e d ) Tallinn 2006 Sisukord Mida endast kujutab leinamine?.......................................................................... Laste lein.............................................................................................................. Mida laps vajab, et end hästi tunda?................................................................... Lapse lein oleneb:................................................................................................ Milles laste lein avaldub?..................................................................................... Kuidas erinevas vanuses lapsed näevad leina?................................................. Mida saame teha leinas lapse abistamiseks?..................................................... Räägi lapsega surmast...............................................................
Meid lapsi, kõik kes me olime tulnud ,,mamma" matusele , ei võetud surnuaeda kaasa, lihtsal põhjusel, et väljas on väga külm. Kuid ,,mammaga" saime me hüvasti jätta küll, kuna tema kirstu hoiti oma kodus, suures toas lavatsil. Ma eriti hästi ei mäleta, kas meile keegi üldse seletas, miks ta suri! Kuid seda ma mäletan hästi, et ta oli kodus oma voodis hästi pikalt haige, loomulikult oli ta ka juba vana, ta oli 85 aastane. Siis ma veel päris hästi ei saanudki aru, mis see lein on. Lastele öeldi ainult, et joosta ja kilgata ei tohi, et peab olema niikaua tasa, kui kirst ära viiakse. Järgmine surmaga kokkupuude oli siis, kui olin 11.aastane. Minu isa suri ootamatult, ta oli veel noor mees, kõigest 42-ne, kaheteistkümne päeva pärast oleks ta saanud 43. Ma mäletan, et nutsin väga palju ja mitte keegi ei vaevunud mulle seletama, miks ta suri nii varakult. Hiljem sain teada, et ta olevat tuttavate pool vanni uppunud. Sellest kaotusvalust ei
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 LAPSE LEIN Essee Juhendaja: Mõdriku 2013 ,,Kallis, kas Sa oled nüüd haldjas Või tähetäpike taevas? Oled hoopis meie kaitseingel, Jah, ikkagi ingel, see on kindel!"
osanud. Lõpuks, peale täiskasvanute korduvaid küsimusi ja viltuseid pilke määrisin õues salaja nägu lumega et pisaraid imiteerida. Täiskasvanute jaoks oli vaid nutmine leina väljendus ja püüdsin neile seda anda, kuigi tegelikult oli hinges kordades suurem valu igavese kaotuse teadmisest. Ma ka ei saanud aru, miks ma peaksin oma surnu isa suudlema, kui ma ei tahtnud, mul oli hirm , aga sellised olid traditsioonid. Suurim trauma ei olnud matused ise, vaid asjaolu, et mu isa oli paralüüsitud, kui olin üksi kodus, töötas mu ema haiglas ja minu vend oli armees. Mulle ei meeldinud seda matuset pühade ajal, inimesed rääkisid rõõmsalt ja ei tunne mingit kahju. Kõige raske oli aeg, kui kõik lahkusid, ja mu ema ja mina jäime üksi. Ma ei käinud koolis, kellega ei suheldanud ja mui oli ükskõik , mis minu ümber toimus. Olin vanematel viimane laps
omavaheline suhe ja rääkida rahulikult läbi kõik lapsesse puutuvad küsimused. Ei tohiks mingil juhul lõhkuda lapse ümber välja kujunenud tugisüsteemi, kuhu kuuluvad mõlemad vanavanemad, teised lähedased sugulased ja sõbrad. (Vaher, 2008, 42) 1.1.2 Lahutuse põhjustatud tunded Iga laps reageerib vanemate lahutusele oma unikaalsel moel, kuid on välja toodud tunded, mis esinevad lahutusprotsessis osalevatel lastel kõige sagedamini: Kurbus ja viha Ärevus, rahutus ja segadus Süütunne, häbi, piinlikkustunne Hirm tuleviku ees ja hirm teistest erineda Igatsemine teise vanema järele ja hirm olla vanematest eraldatud Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1
Vanemate endi seisund- kui nad ka leinavad 2. Oskamatus ära tunda lapse leinareaktsioone- ei puugi nt kohe üldse reageerida 3. Lapse alahindamine- last peetakse liiga nooreks, et toimunust aru saada 4. Vanemal puudub vahetu seotus surnuga- nt kui lapse klassi- või mängukaaslane sureb siis märgatakse harva, et laps leinab Vanemad näevad laste reaktsioonis käitumise muutust, lapsed ise aga subjektiivseid tegureid nagu psühholoogiline seisund ja kehalised vaevused. Lapse reaktsioon surmale loeb: vanusest(mida vanem seda teadlikum tunnete väljendus), sugust(tüdrukutel rohkem kurbust, poistel rohkem viha ja käitumisprobleeme), küpsusest (varasem kogemus), suhetest (mida rohkem peres räägitakse, seda väiksem on hirm). Leina ajal peaks jätkama sarnast elurutiini nagu varem, nii ei satu laps segadusse, harjumuspärasus aitab säilitada turvatunnet, mille abil kriisiolukorras hakkama saada.
Lapsevanema surma mõju. Üks raskemaid lävepakke perekonna jaoks ongi ilmselt pere liikme kaotus, eriti just lapsevanema surm. Sellel on väga erinevaid effekte inimestele, kuid alati kaasneb lein. Endiselt pööratakse vähe tähelepanu sellest üle saamisele ning selle mõjule laste ja teiste psüühikale. On mitmeid erinevaid aspekte, millest sõltub vanema surma mõju lapsele. Väga olulist rolli mängivad lapse arengu staadiumid ning hoolitsus, mida ta saab pärast surma ning leinaga leppimiseks. Kui laps on juba eas, kus ta mõitsab, et surm on igavene, siis on tal selle võrra raskem. Ta ei
Imiku ja vikelapse kujutlus surmast. Meie ajal on surm tabu. Seda peetaks udsaks ja hirmsaks, ning viiakse enesest vimalikult kaugele, silma alt ra. Hoolimata sellest kuuleb ja mrkab laps surma sna tihti. Oma ksimustele ta enamasti vastust ei saa, sest tpiline tiskasvanulik reageering ksimustele on negatiivne. Ei peeta vajalikuks lapsele surmast rkida. Kuigi tsistest asjadest rkimine valmistab vanematele raskusi, peaksid lapsed saama vastuseid oma ksimustele just emalt-isalt. Pikka aega on uuritud, kuidas laps surma mistab. On leitud, et juba sna varakult tajub laps elu bioloogilisi rtme, niteks une ja rkveloleku, ja peva vaheldumist. Arvatakse, et vaheldumine annab lapsele esimese kogemuse sellest, mida thendab olla olemas ja mitte olla olemas. Imik uurib juba hoolega oma elukeskkonda. Kui ta paneb mngides silmad kinni, siis pole teda olemas, silmi avades tuleb ta siia maailma tagasi. Selles mngus kogeb laps mitmeid surma ja lestusmisega seonduvaid tundeid-hirmu, pinget ja rmu. U
päeval mõistetakse aga agressiivsuse all käitumist, mis on Seega on enamik kriminaalsete täiskasvanute käitumishälbeid alguse suunatud kellegi kahjustamisele. saanud lap- Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusestvõi hirmust tingi- tud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimene on üli- erutunud, tema vereõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, ettepla- neeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, mil-
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Hiljem on selliseid seoseid luua palju raskem. Lapsed armastavad nukke jälgida ja nendega mängida . KUKU! · Istu koos lapsega põrandale. · Võta rätik ja varja sellega oma nägu. · Kui lükkad rätiku eemale ja näitad lapsele oma nägu, ütle: "Kuku!" · Mäng lõppeb tavaliselt suure naeruga ja mida rohkem seda mängida, seda lõbusamaks läheb. · Pane rätik lapsele pähe ja jälgi, kas ta lükkab selle eemale. · Ära unusta kunagi rätikut näo eest ära tõmmates "kuku!" öelda. 22 UURINGUTE ANDMETEL
Indigolapsed on tehnoloogiale orienteeritud lapsed. See näitab selgelt, et oleme muutumas veelgi tehnoloogilisemaks, kui me oleme seda täna. Kuid imestada pole siin midagi, sest kolme- ja neljaaastaselt taipavad need lapsed arvutist rohkem, kui kuuekümne viie aastased. Hakkame juba lähemale jõudma, mida siis tähendab mõiste indigolaps. (Tappe.N.A. 1999: 9-10) Veel mõned omapärad indigolaste kohta: 1. Väga tugev ja järjepidev tahe, nad ei unusta oma soovi või küsimust. 2. Võrdsustunne täiskasvanutega. 3. Ülitundlikkus: nad usuvad ainult seda, mida ütleja ise usub ning mille järgi elab. Leides üles täiskasvanute nõrgad kohad, hakkavad nad nendega manipuleerima. 4. Tugev teadlikkus oma elu eesmärgist. Suutlikkus juba õige noores eas otsustada, mis on vajalik ning mis mitte. 5. Uus sotsiaalne käitumine, etteantud reeglitega mitteleppimine. Soov iseendale reeglid valida või kehtestada.
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellisel juhul võib eeskujuks saada vanaem
Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale, et tal sündis puudega beebi, tuleb ootamatult. Vanemad ootavad perre tervet ja ideaalset last. Vanema ootused purunevad hetkega, ta võib endast välja minna, olla sokis. Reaktsioon on igaühel erinev ja see pole midagi ebatavalist niisuguses seisundis. Lasteaiaõpetajal oleks hea teada vanema reaktsioone ja tundeid, kuna samast perest võib ka mõni vanem laps lasteaias käia, kellega õpetaja puutub kokku igapäevaselt. Teades ja mõistes peres toimuvat on võimalik õpetajal jääda adekvaatseks ja teha koostööd perega. Ühes arusaamisega, et vastsündinuga ei ole kõik korras, valdab vanemat ka ärevus. Ta ei suuda keskenduda, jääb unest ja söögiisust ilma
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
elukoha sobimatust (elamukvartalis puudub lastel mängukoht) ja passiivseks lapse hooletussejätmist (Ibid,15). Iga eelnev definitsioon sisaldab endas nii kahju kui ka vastutust tekitatud kahju eest. Praktiline definitsioon võib varieeruda olenevalt sellest, milline on sekkumise eesmärk. Seepärast ei tohiks üllatada, et politseinikud, meditsiiniõed, arstid ja sotsiaaltöötajad kasutavad erinevaid väärkohtlemise definitsioone, sest nad sekkuvad juhumisse erineval tasandil ja viisil (Gough 2001, 18) Tartu laste tugikeskuse töötajad R. Soonetsi juhtimisel avaldasid 1997. aastal ülevaatliku kogumiku Laste väärkohtlemine. Autorid jagavad laste väärkohtlemise kolme rühma: Lapsele suunatud vägivallateod; Lapse hooletussejätmine ehk lapse vajaduste rahuldamata jätmine; Lapse ülehooldamine. (Soonets, 1997: 92) Nii on väärkohtlemine laiem mõiste kui vägivald, sest näiteks lapse ülehooldamist ei saa tõlgendada kui otsest vägivallategu
Kui need sisse seatakse ja neist kinnipidamine korralikult sisse harjutatakse, seda otsekohe tasakaalukalt, ilma pideva vaidlemiseta kontrollides, siis suudab laps oma kognitiivsete võimete abil aja jooksul õppida selge signaali peale nõutud ülesannet ära tegema, esialgu toetust vajades ja siis ka iseseisvalt. Soovitusi vanematele ole igapäevastes nõudmistes järjekindel; koosta kindel päevakava koos lapsega. Ära unusta, et päevakava lapsele tähendab päevakava ka vanemale; pane päevakava pereliikmetele nähtavale kohale. See võib olla ka piltidena; 11 suulised korraldused lapsele olgu lühikesed, konkreetsed, arusaadavad, aga "emotsioonideta"; ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised; ühtlusta teie kui vanemate ja vanavanemate nõudmised; kiida last kohe, kui ta midagi hästi tegi
Kuid paraku on see nii, et paljud vanemad, kes oma vanemarolli üle järele mõtlevad, tunnevad end tihti saamatuna just sellises olukorras, kui perre on sündinud puudega laps. Tihti nõutakse endalt liiga palju ja seetõttu on raske olevikus elada. Kuid selle väikse lapse jaoks on siiski olulisem, et vanemad ei tunneks ennast lausa süükoorma alla maetuna, vaid üritaks endast anda parimat. Selleks, et rahulolu säilitada peres, tuleb kindlasti kohtumõistmisest loobuda. Kurbus on sügav, kuid kurbuse all on peidus rõõm, mis on veel sügavam. Nii kahju kui see ka pole, siis elu mängib meile vahel vägagi valusaid vingerpusse. See teema on vägagi valus, kui lastearst peab teatama vanematele, et neil sündis perre puudega beebi. Teinekord tuleb see teade vägagi ootamatult ja vanemad ei suuda seda tihti uskuda, sest tegelikult me ju ootame perre tervet ja ideaalset last. Vanemate ootused purunevad hetkega, nad võivad endast välja minna, olla šokis. Muidugi
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
"Ma loon endale sellise maailma, nagu ma vajan". Järelikult elavad selles vanuses lapsed täiskasvanute jaoks ebareaalsetes fantaasiates, näiteks annavad asjadele teise funktsiooni, sõltuvalt sellest, mida need parajasti kujutama peavad. (31.lk) Normaalse psüühilise arenguga lapsed läbivad nende lapselike maailmapiltidega faasid üksteise järel. Viimasesse faasi jõudnuna on laps võimeline aru saama, et tema reaktsioon võib teises inimeses esile kutsuda vastureaktsiooni. Näiteks konfliktides on laps nüüd võimeline oma osa nägema ja vastavalt käituma. Klassikalises mõttes on laps sellega kooliküps. Laps saab aga nimetatud arenguastmed läbida ainult siis, kui vanemad käituvad nendele vastavalt. Nad peavad seega tagama, et iga faas lõpeks ja saaks üle areneda järgmiseks. See ei kulge mingil juhul automaatselt. Uued arengustaadiumi järgnevad ka
Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna. Lein on lapsele sageli tunduvalt traumaatilisem kui täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on
Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna. Lein on lapsele sageli tunduvalt traumaatilisem kui täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on
Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed end suremisest ja surmast väga puudutatuna. Lein on lapsele sageli tunduvalt traumaatilisem kui täiskasvanule. Paljud lapsed ja noorukid muutuvad peale lähedase surma väga passiivseks, ei taha enam koolis käia, õppimisega võib tekkida raskusi, võib esineda enesessetõmbumisi, viha, depressioon, alaealiste kuritegevus, alkoholi vi uimastite kuritarvitamine. Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kom
indiviide, need lapsed ei võistle üksteisega tähelepanu pärast kuigi palju ega pea mänguasju jagama. See, milliseks kujuneb side õdede-vendade vahel, sõltub enamasti sellest, kuidas vanemad oma lapsi kohtlevad. Mõnikord ei kujune õdede-vendade vahel kunagi head suhet, selle asemel tulevad konfliktid armukadeduse pärast. Kui õed ja vennad on täiskasvanueas pidevalt vaenujalal, on selle põhjuseks tavaliselt see, et vanemad on neile lapseeas erineval määral tähelepanu pööranud. Laps, kes tunneb, et teda on vanemate poolt tähelepanu ja armastuse osas ebaõiglaselt koheldud, käitub ta ka vastumeelselt õe või vennaga. Lapsepõlv jääb ning sellest ei saa üle ega ümber. Erinevad tunded võivad seostuda lapsepõlvega, näiteks solvumine. Isa ja tütre suhe on tütre arengus väga oluline, samuti ka isa suhe emaga. Tüdrukud, kes ei ole isaga hästi läbi saanud, neil on ka raskem hiljem toime tulla
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
Raputamine põhjustab ajuaine kahjustusi, ajuveresoonte venitust ja rebenemist, kõvakelmealuseid verevalumeid, verejookse ning närviühenduste kahjustusi. On ka teisi kahjustusi, mis on tingitud aju hapnikupuudusest ja ainevahetuse häiretest. Lapse võimaliku surma põhjuseks raputamise tõttu on ajutursest tingitud koljusisese rõhu tõus. Raputamise tagajärjel ilmnevad kolm peamist vigastust: silma võrkkesta verevalumid, koljusisene verevalum ning ajuturse. Välised trauma tunnused võivad olla koljumurd, roidemurrud, toruluude murrud ja verevalumid keha eri piirkondades. 10 Lapsel võib kohe peale raputamist esineda hingamishäireid, söömishäireid, oksendamist, krampe, uimasust, teadvusetust, ärrituvust, aga raputamine võib lõppeda ka surmaga. Ajukahjustus tekitab ka funktsionaalseid häireid, millest tulenevalt võivad lapsel aastaid
ETTEKANNE RAAMATUST ,,TARK LAPSEVANEM" 2 SISSEJUHATUS Thomas Gordoni raamatus ,,Tark lapsevanem" lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Oma raamatus püüab ta vastata järgmistele küsimustele, mis läbivad terve raamatu keskset teemat: · Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? · Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? · Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? 3 1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITATA Vanemaid süüdistatakse n
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
