Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse arengu verstapostide kirjelamine docx". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jutusta, kaaslast, eakaaslaste, tunnusta, täiskasvanuga, olukordades, meelsasti, seoseid, kuuldud, kone, liisusalme, küsimusi, tegutsemist, mitmuses, tuttava, arvestab, innove, alusharidus, logopeedi, sotsiaalteaduste, valdkond, haridusteaduste, eripedagoogika, logopeedia, õppekava, linnulennult, ütlema, pikemalt, suhtlema, arutle, kordi, tihaneSelles vanuses laste sõnavara areneb Catelli (2000) sõnul kiiresti. Lisandub niipalkju uusi sõnu, et läheb raskeks neid jätkuvalt salvestada. Lapsed hakkavad ka sõnu kombineerima ehk moodustama sõnapaare. Aastasena mõistab laps üsna palju ja on ütlemas oma esimesi sõnu. Kaheaastasena mõistab laps veelgi rohkem ja suudab algeliselt rääkida. Kolmeaastasena on juba laps võimeline aru saama ja rääkima piisavalt, et hakkama saada kõikides teda puudutavates olukordades. Smith ja Cowie (2008: 345) sõnul suureneb lapse sõnavara 18nda ja 21. elukuu vahel 20 sõnast 200 sõnani. Uued sõnad esindavad peamiselt objekte (issi, auto, kass), tegevuste nimetusi (vaatama, kadunud), seisundite nimetusi (punane, armas) ja mõningaid funktsionaalseid sõnu, mis viitavad sündmuste tüübile (seal, rohkem, head aega). Suurem osa nimetustest tähendavad objekte, mida laps suudab kompida (nt mänguasjad, kingad jms)
valitakse z^ anriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemsihuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi(häälikupikkuse eristamine, sönade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevusega seostatult; 5) Mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; 2) saab aru kuuldu sisust ja oskab sellele sobivalt reageerida; 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi pöhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
Kuigi laps toetub ülesandeid lahendades ja tegutsedes mälukujutlusele, on tema mälu siiski veel lühialine, näiteks:Laps oskab kirjeldada, kuidas ta läheb iga päev lasteaeda, kuid ei oska seletada, kuidas ta läheb sõbra juurde, kus takäib harva. 5 aastase lapse mälu ja tähelepanu Lapse taju ja tähelepanu vahelduvad kiiresti, isegi huvipakkuvale tegevusele suudab ta keskenduda pelgalt mõnikümmend minutit. Laps oskab vaadelda, märgata detaile, oliulisi tunnuseid ja seoseid, leiab ja märkab puuduolevaid elemente ning ebakõlasid tuttavaid olukordi ja esemeid kujutavatel piltidel. Sellel vanusel lapsel suureneb võime koondada tähelepanu tehtavale tööle ning eirata kõrvalisi ärritajaid. Nii võib parajasti joonistav laps keelduda, kui teised teda mängima kutsuvad. Kasvab mälu osakaal teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel, laps hakkab intuitiivselt kasutama lihtsamaid meeldejätmise strateegiaid. 6 aastase lapse mälu ja tähelepanu
(Laps avaldab rahulolematust sõltumata sellest, ka ta on tegelikult tõepoolest rahul); Omavoli. (Laps tahab teha kõike ise); Protest mäss. (Laps oleks nagu ümbritsevatega sõjas, nendega püsivas konfliktis); Ei oma väärtust. (Laps hakkab riidlema, keeldub mänguasjadest ja teistest esemetest, mida ta on varem kasutanud); Despotism või armukadedus. (Laps otsib tuhat viisi, kuidas ilmutada oma võimu ümbritsevate üle: suhetes täiskasvanuga, suhetes noorema või vanema õe vennaga). Kolmanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: saab aru, et inimestel võivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid; tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus; väljendab tugevaid emotsioone, oma mina; võib karta tundmatuid ja uusi asju; tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia;
25.02.2018 3 aastane – kognitiivne areng 3 aastane – kognitiivne areng • Kasutab teadlikult • Leiab võrdluse alusel asjades ühiseid ja mänguasjade nuppe ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid, hoobasid ning liikuvaid kasutab info saamiseks keelt. osi. • Rollimängud nukkude, • Tema ettekujutus oma teadmistest ja loomadega. oskustest on ebarealistlik. • Paneb kokku 3 – 4 • Omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi tükilisi puzzlesid. korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning
Suhtlemine eakaaslastega Oskus öelda ja vastu võtta Algatab vestlust eri Teeb eesmärgi Oskavad teha komplimente; abi partneritega erinevatel saavutamiseks koostööd. komplimente. pakkumine; vabandamine; teemadel; tajub, mida Sõbraga suhtleb vabamalt Aitavad meelsasti, kui on kaaslaste eest seismine; teised teavad ja mis on kui võõraga. abi vaja. osalemine ühises neile uus. Tegevustest võtavad kõik tegevuses, osalemine osa.
ettenäidatud küsimustele mis? kes? ● Jälgib teisi lapsi, tegevustest. kus? mida teeb? ühe- või tegutseb nendega ● Tegutseb lühiajaliselt kahesõnalise ütlusega. kõrvuti. ilma täiskasvanu ● Kasutab suheldes mitte- ● Suhtleb nii laste kui osaluseta. verbaalseid vahendeid ka täiskasvanuga. ● Saab aru lihtsatest (osutamist) koos ● Õpib mängima ja korraldustest ja täidab sõnadega. tegutsema omaette. neid. ● Loeb peast või kordab ● Kasutab sõnu ● Jälgib lühemat järele 1-2-realist luuletust. “palun”, “tänan”, “ (teatri)etendust,
kolmesõnaliste lauseteni. Intellektuaalne ja keeleline areng areng võimendavad teineteist: keele keele arenguks on vaja teatud intellektuaalse arengu taste, keeleline areng soodustab aga omakorda vaimset arengut. Suured muutused on ka sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul. · Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal. · Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut. · Kasutab suheldes mitteverbaalseidväljendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega · Vastab täiskasvanu küsimustele ja korraldustele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 1-2sõnalise ütlusega. · Sõnavarasse tulevad sõnad, mis väljendavad ojekte, tegevusi ja tunnuseid, mis
Kolmene laps on sõbrana suuremeelne ja õiglane, praktiline ja aus. [Viide: http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a ja A. Wahlgren ,,Kooskasvamine" ] Mida oskab kolmeaastane laps ? 1. Oskab ise voodit teha 2. Mänguasju kokku korjata 3. Esikus kingi korda seada 4. Saab aru, et inimestel võivad olla tema omadustest erinevad tunded ja emotsioonid 5. Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina. Võib karta tundmatuid ja uusi asju. 6. Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia. 7. Osaleb koos täiskasvanuga ühistegevustes, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti, jagab mõnikord oma asju teistega valdavalt on ta siiski omandihoidja. Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos. 8. Täidab igapäevaelu rutiini 9. Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi
hoides täiskasvanu käest kinni. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak. Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid, joosta kiiresti, kõndida iseseisvalt trepist üles ja alla. Füüsiline areng · 1 kuul õpib laps tõstma pead. · 2 kuul hoiab pead ja rindkeret. · 4-5 kuul istub toega. · 6-7 kuul istub toe najal. · 8-9 kuul seisab toe najal ja roomab. Kõne areng · Kõne areng esimesel eluaastal- Vastsündinu on aktiivselt valmis looma seoseid ümbritseva maailmaga. Pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks hakkab laps aru saama temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid
Tal on raske või lausa võimatu kuulda hoolega sinu kõnet (täpseid häälikuid) või oma lalinat, kui samal ajal mängib teler, raadio või mänguasjade seas on mitmeid laulvaid-kisavaid patareidega mänguasju, mis sageli ja läbisegi häält teevad. Lapsega mängides kommenteeri mängu. Jälgi lapse tähelepanukeset ja räägi just sellest, mida laps parajasti teeb või vaatab. Vaadake koos lapsega raamatuid. Jälgi, mida laps vaatab, jutusta sellest, vaata raamatut lapse tempos. Kui laps jätab ühe lehe vahele või liigub tagasi eelmisele lehele, siis tee seda, mine temaga kaasa, jutusta sellest, mis teda parajasti huvitab. Õpimotivatsioon ja püsivus langevad oluliselt, kui püüame mängu või raamatu vaatamise ajal väikelapse tähelepanu sageli suunata, hoida või juhtida. Sõnade mõistmisest rääkimiseni läheb aega. Ole kannatlik, ole eeskujuks! Ära utsita last sõnu ütlema või oma öeldut kordama
Laps ja tema arengu etappid Kuna teema on valitud lasteaias siis räägib ka minu kontspekt 3-7 aastastest lastest. Kõige kiiremini areneb laps just 3-7 aastaselt. Iga aasta õpib laps midagi uut. On kaks erinevat arengu viisi. Vaimne areng ja kehaline areng ja sotsiaalne areng. Lapse arengut kindlasti mõjutab tema vanemad ja keskkond. Kolmeaastane laps: Kehaline areng: · viskab täiskasvanule palli, lööb seisvat palli jalaga; · kasutab mitmesuguseid (töö)vahendeid: liivakühvlit, pliiatsit, kriiti jm; · asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa; · hoiab õigesti pliiatsit, lusikat. Vaimne areng: · leiab samasuguse eseme vormi (ring, ovaal, ruut, ristkülik, kolmnurk, hulknurk) ja värvi (punane, oran, kollane, roheline, sinine, lilla, must, valge) alusel; · joonistab järele vertikaalse, horisontaalse joone, ringi, risti
arengusuundadele. Õpilast suunatakse: väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist; olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama; tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi; mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektor seoseid ning toimimist; mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides; mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja selles osalemisesse. Kultuuriline identiteet. Keele ja kirjanduse kui rahvuskultuuri kandjate toel kujuneb õpilastes arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele erikujudest (nt Mulgi, Võru, Setu, Kihnu murre).
· Loob kujutlusvõime abil lihtsamaid lookesi. Mäletab asju. mida te eile koos tegite. ja võib meenutada ka varem toimunud põnevaid sündmusi. Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand · Eneseteadvus on selgelt välja arenenud ja laps on oma valduste ja personaalruumi suhtes kaitsev. · On kogu päeva ilma püksi pissimata või kakamata. · Võib mõne lapsega sõlmida suurema sõpruse. · Käitub uutes olukordades ja võõraste inimestega kindlamalt. · On perekonnas kehtivate reeglite suhtes leplikum ja sõnakuulelikuni, jonnihood jäävad harvaks. Lapsele meeldib otsustada, mida süüa või selga panna. · On teiste inimeste tunnetest teadlikum ja püüab kurba või õnnetut last lohutada ja aidata. Kehalise aktiivsuse areng Viieteistkümendast elukuust kolmanda eluaastani arenevad lapse kehalised võimed
2011). Kui primaarse alakõnega lapsed jõuavad alakõne III astmele (enamasti koolieas), suudavad nad igapäevaselt suhelda, kuid probleemid avalduvad pigem kõneloome kõrgematel tasanditel (tekstide loome ja mõistmine, keerukamad lausemallid) ja kirjaliku kõne omandamisel. Koolis võib primaarse alakõnega lapsel olla probleeme õpikutekstide mõistmisel, õpetaja sõnalistest juhistest arusaamisel, oma teadmiste väljendamisel. SKAP laste jutustused on eakaaslaste omast tunduvalt lühemad, raskused ilmnevad sobiva sõnavara kasutamisel, sõnadest lausungite moodustamisel (süntaktilised oskused), asesõnade kasutamisel, ajalist seost ning vormilist sidusust väljendavate vahendite kasutamisel (Soodla jt, 2010; Botting, 2002). SKAP laste erinevus võrreldes eakohase arenguga lastega seisneb ka selles, et SKAP lapsed ei esita oma jutustustes tihti tegelaste eesmärke, motiive ega tee tekstist järeldusi (Stadler, Ward, 2005). Erinevad
laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks suhtlusviisiks on praktilised operatsioonid esemetag, millele lisandub kõnekate. Isikulise kontakti osakaal suureneb, kuid veelgi kiiremini areneb tegevuslik suhtlemine, mis nõuab lausete kasutamist. Situatsiooniväline-tunnetuslik: 3 - 4,5-5,5 a. Laps ootab suhtlemisest täiskasvanuga tunnustust, tähelepanu ja koostööd. On hinnangute suhtes väga tundlikud. Täiskasvanu on teadmiste allikas ning peavad vastama küsimustele: Mis see on? Kuidas teha? Miks see on niisugune?. Peamine suhtlemisviis on kõne, hakkavad kujunema sidusa kõne alged. Situatsiooniväline-isikuline: hakkab arenema kuuendal eluaastal. lapse huviorbiiti satuvad sotsiaalsed suhted, tähtsad on isikulised suhtlemismotiivid. laps kõneleb iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu elu-olu vastu
teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Kuna grupipoolne hinnang on lapsele nüüd eriti tähtis, siis püüab ta hoiduda tegudest, niis kutsuvad esile eakaaslaste negatiivse hinnangu
lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vähemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja
korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine, oma välimuse ja õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA MEIE suhetel: kontakt ja koostegevus täiskasvanuga (pedagoogiga), koostegevus klassikaaslastega, osalemine õpitud süzeemängudes ja dramatiseeringutes. 3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega. 3.1.5. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA
arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0–1 a) – emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga, • väikelapse iga (1–3 a) – esemeline tegevus, • koolieelne iga (3–7 a) – rollimäng 2.Varajase sekkumise mõiste, eesmärgid ja põhimõtted. Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist
edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust ▪ usk oleneb erinevatest allikatest saadud infost: tegelikud kogemused – kuidas varasemates sarnastes olukordades on läinud? ◦ Väga tähtis, millele omistab nii laps kui ka teised (vanemad, õpetajad) edu/ebaedu põhjuseid – kas lapse püsivatele omadustele (kõige halvem variant, sest annab tunde, et ei olegi lootust paremaks), muutuvatele omadustele (motivatsioon, pingutus) või välistele teguritele kaudsed kogemused – kuidas teised (eriti samavanused) saavad sarnaste ül hakkama
Võimalus väljendada ühte ja sama mõtet erinevalt ongi kinnituseks, et keelendi tähendus ja mõte on kõneaktis küll seotud, kuid siiski eri nähtused. Suhtlemiseks ei piisa lause koostamise oskusest ja lause tähenduse mõistmisest, vaja on õppida väljendama ja mõistma mõtet. Seosed sõnade vahel: Edukas sõnaotsing kõnelemisel on võimalik juhul, kui sõnavara on inimese mälus süstematiseerunud ja seostunud. Peamisteks seoste liikideks peetakse paradigmaatilisi ja süntagmaatilisi seoseid. Paradigmaks nimetatakse sellist keeleüksuste rühma, mille liikmetel on mingi ühine (või ühised) semantiline tunnus (funktsioon) ja mis on mingi teise tunnuse poolest üksteisele vastandatud. Paradigmasse kuuluvad keelendid on üksteisega asendatavad, kuid mitte lineaarselt seostatavad. Nt paradigmasse mööbel kuuluvad mööbliesemete nimetused. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajudes
Kaitsepidurdus tabab VAA lapsi kiiremini, st keskendumisvõime langeb järsult väsimuse korras ning aju läheb "lukku" (a la öösiti eksamiks õppimine, raske pingutus: loed materjali aga mitte midagi sellest kasu pole). Signaalsüsteemilt üleminek aeglane: mille alusel psüühika oma tegevust alustab. I süsteem on sisuliselt seotud keskkonna ja lapse emotsioonidega, tähelepanu pöördub just keskkonnast tulevale stiimulile, laps tegeleb meelsasti sellega, mis emotsionaalselt meeldiv tundub. Tegevus on suuresti teiste poolt suunatud. Kuskil 7ea paiku toimub rõhuasetuse muutus II süsteemile: laps järjest enam tegutseb iseenda seesmise suunatuse järgi, otsmikusagara roll käitumise suunamisel. See ka iga, mil toimuvad esimesed arusaamad metatunnetusest, oskused küll suhteliselt algelised. VAA puhul ei toimu rõhuasetuse muutus antud vanuses, raskema VAA puhul jääbki keskkond
vabalt tegutseda) Eriksoni järgi: initsiatiiv vs süütunde kujunemine (4-6 a). Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida, teada saada, ise teha. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Laps tahab ja julgeb tegutseda. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Laps on arg, kohmetu, pinges, suhtleb eakaaslastega vähe, ei julge algatada suhtlemist täiskasvanuga. 2-5-aastased esitavad väga palju küsimusi (sh miks-küsimusi). Oluline on täiskasvanu valmisolek vastamiseks. Ideaalis peaksid kõik küsimused saama vastused, kui mitte kohe, siis võimalusel hiljem. Initsiatiivi märgid (Eriksoni järgi): Aktiivsus, laps liigub palju ruumis Liidriomadused Süütunde märgid: Kohmetus Ei algata suhtlemist täiskasvanuga Vähene seltsivus eakaaslastega Üldine pingul- ja valvelolek
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
... 22 KUKU! ............................................................................................................................... 22 HELIDE MAAILM .............................................................................................................. 23 ERINEVAD MATERJALID ................................................................................................ 23 Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada................................................................................................................. 23 VÄIKESED ASJAD ........................................................................................................... 23 KUS ON MINU NINAKE? .................................................................................................. 24 PANE PART PRÄÄKSUMA ............................................................................................
See ei puuduta ainult süžee pilte, vaid see muudab raskemaks üldse lapse orienteerumise ümbritsevas maailmas. Kui satub võõrasse ümbrusse, ei pruugi selles orienteeruda, ei saa aru, mis olukord on, ei oska süstemaatiliselt vaadelda ümbrust, ei suuda olulist üles leida, mis ütleks, mis ümbrusega parajasti tegemist on. Mida tõsisema VAA lastega on tegemist, seda enam pööratakse tähelepanu sellele, et õpetada lapsi toime tulema erinevates olukordades. Ja neid olukordi ka ära tundma. Kui on tegemist nt lõunastamisega, siis seda saab teha erinevates situatsioonides, erinevas ümbruses. Mis on need, mille alusel otsustada, mis olukord see on, mis selles keskkonnas teha saab. Kas see on kodu, restoran. Mis on need olulised tunnused, mille alusel otsustada. Selleks on vaja uurida. Tavaarenguga lastele see nii keeruline ei ole, suhteliselt kiiresti leiavad vihjed keskkonnast üle. Võõras keskkonnas süstemaatiliselt uurivad ümbrust ja saavad
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE ARENGU PRETANAALNE PERIOOD Referaat Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu..................................................................
juhendamise kogemuse kaudu Peamised mõisted - Sensomotoorne, preoperatsionalane, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide periood; postformaalne mõtlemine - Representatsioon, skeem, assimilatsioon j akohandamine - Harjutamisemeetod - Sotsiaalne areng John Bowlby seotusteooria - Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist tegelikult ei pea olema ema ega naisterahvas aga laps eelistab harjumust o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk - Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod
Lapsega manipuleerimine: - Lapse sundimine kui laps vanema tahtmist ei täida, siis ta ei saa endale meelepärast (nt korista mängusajad ära, muidu õue ei saa) - Lapsele valetamine algul lubatakse midagi, millest hiljem keeldutakse - Erinevate käitumisviiside kasutamine karjumine, hirmutamine - Armastuse väljendamine (kui täidad vanema soovi, siis oled armastatud) - Laps on objekt teeb seda, mida käsitakse. Pole vääriline partner Lapse suhtlemine täiskasvanuga (M.Lissina suhtlemisteooria) Lapse suhtlemine algab tema esimesel eluaastal emotsionaalsete kontaktidena. Väga aktiivselt areneb mitteverbaalne suhtlemine teisel eluaastal koos kõnega. Teise eluaasta lõpul ja kolmandal eluaastal saavutab ülekaalu verbaalne suhtlemine. Suhtlemise areng kujuneb kahes liinis: täiskasvanu-laps, laps-laps. Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M
Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstraktset mõtlemist (kuidas mõistab erinevate nähtuste seoseid jne). Lastel probleemide alged on suure tüenäosusuega näha, ilmnevad juba lasteaia eas 2. LOENG Igaühel on õigus haridusele (ütleb põhiseadus). Nii ka erivajadustega lastel. Kas nt alusharidus või gümnaasiumi või peale seda hariuds käib sinna alla? Enamsti räägitakse siiski selles punktis alusharidusele. Siin probleem: et alusharidus peaks olema kõigile kättesaadav , siis on ikkagi sadu lapsi, kes ootavad lasteaiajärjekorras. ET reaalsus on siiski teine.
olukorras reageerimiseks (Campos et al., 2000) Lahutusoleku rahutus Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu Harry Harlow (1905-1981) Kiindumuse aluseks on psühholoogiline turvatunne Katse: kaks asendusema John Bowlby seotusteooria Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) o Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise kiindumussuhte kvaliteedi mõõtmiseks
Kui isa kurdab, et teismelinepoeg ei austa teda piisavalt,ja pole rahul poja enesekontrolliga, võiks ta meelde tuletada nooruki väikelapsepõlve. Siis katkestas isa ise lapse töö ilma igasuguse lugupidamiseta; lapse eneseväärikus ei võinudki areneda.Pidev võrdlemine teistega suurendab keskmisest saamatuma lapse suutmatustunnet veelgi. *Hirmusi peetakse lapsepõlve loomulikuks osaks. Hirmust kui arenguhäirest räägime siis, kui laps tunneb paanilist hirmu teatud olukordades ja on kaotanud arusaama ümbritsevast. Mingi kogemus minevikust või arvamus muutub lapse kujutluses nii koloriitseks, et ajapikku kujunebki sellest foobia. Niisuguseid hirme esineb rohkem lastel, kes on täiskasvanu külge klammerdunud, kes ei pürgi iseseisvuse poole. Aidata saab last ainult teda elu loomulikesse nähtustesse pühendades, tema huvi ümbritseva vastu julgustades. *Valetamine on tegelikult samuti loomulikult arenguteelt kõrvale kaldunud lapse viis suunata oma energiat
annaabi.ee 
