Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse areng ja arvuti". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, hariduspsevanem, televiisor, nooruki, jälg, tehnoloogia, tundide, uuringus, vanuserühm, mobiiltelefon, kooliõpilaste, tervisekäitumise, skoor, väheliikuvpsevanemate, teismelise, enesestmõistetav, suhtlusportaalid, kultuuripärand, ülekaalulised, tundides, õppekava, kaotama, infotehnoloogia, reaalsus, arvutimäng, koguni, õpetavaktiivsuseks. Sellekohaselt on tervise huvides vajalik mõõdukas või suur kehaline koormus iga päev vähemalt 60 minutit. Õpilaste enesehinnangust selgus, et sellele nõudele vastas vaid 21% 11–15-aastastest poistest ja 18% tüdrukutest (Aasvee jt 2008: 37). Tallinna koolide 15- aastaste õpilaste uuringust selgus, et 26% poeglapsi ja ligi kolmandik tütarlapsi on kehaliselt aktiivsed vaid kooli kehalise kasvatuse tundides (Kruusvall, Tomson 2004: 75). Seega oleks nende tundide arvu suurendamine nädalas oluline abinõu õpilaste liikumisaktiivsuse tõstmisel. Mujal maailmas tehtud uuringud (Haug jt 2009: 63) näitavad, et suurendades kehalist 8 aktiivsust nädalas kahelt tunnilt kolmele või neljale, paranevad õppeaasta jooksul õpilaste kehalised võimed, väheneb ülekaal ja suureneb motivatsioon liikuda (Armstrong, Mechelen 2000: 97)
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS......
........................................... 2.2 7-9-aastased................................................................................................................... 2.3 10-12-aastased............................................................................................................... 2.4 13-15-aastased............................................................................................................... 1. Lapsevanemad ja hooldajad Internet toob laste ja noorteni fantastilised võimalused avastamiseks, üksteisega ühenduses olemiseks ja loominguks. Siiski kaasnevad interneti kasutamisega ka riskid. Tegemist on avatud aknaga, mille taga laiuv maailm kuulub täiskasvanuile ja sisaldab paljutki sellist, mis lastele ei sobi. Kuidas saavad vanemad abistada oma lapsi nende riskide vähendamisel? Lihtsat vastust sellele küsimusele ei ole olemas - riskid on erinevad ja need sõltuvad lapse vanusest ja arvutioskustest.
Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu
Tallinna Tehnikagümnaasium Meedia roll õpilaste elus Uurimustöö Juhendaja: Taimi Svarpstin Koostajad: Kevin Tõkke, Jürgen Vilt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Meie uurimistööks oli ,,Meedia roll õpilaste elus". Uurimustöö eesmärgiks oli uurida õpilaste suhtumist meediasse, ning uurida, milline meedia vorm on õpilaste seas kõige populaarsem. Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused. Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele. Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada: · 1.-3. klassini 15
väldivad televisiooni mõju, olles kursis ühiskonnas toimuvaga mõne muu meediakanali (ajalehed, Internet) kaudu, või siis erakud, kellele ei lähe korda ühiskonnas toimuv ja selle kajastamine TV-s. (Televisiooni ajalugu.) Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud? Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud).
Tartu Ülikool Gaythel Kukk Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
Soovisin teada saada, kui head suhted on meie kooli õpilastel vanematega. Uurimuse meeodiks on kirjalik küsitlus, kus õpilased vastavad erinevatele küsimustele. See meetod tagab hea ülevaate, analüüsimisvõime ning võrreldavuse. Küsitlesin Keila Kooli 12-18- aastaseid õpilasi. Uurisin noortelt, millised on nende suhted vanematega ja kuidas nad lahendavad probleeme perekonnas. 5.1 Uurimisobjekt Uuritavateks olid Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 72 õpilast 30 poissi ja 42 tüdrukut 6. , 10. ja 12. klassist. 6. klassist oli 6 poissi ja 12 tüdrukut, 10. klassist vastas küsimustele 13 tüdrukut ja 9 poissi. 12. klassist osales 17 poissi ja 15 tüdrukut. Uuritav objekt oli Keila Kooli õpilaste suhted vanematega. Tahtsin teada saada, kui probleemsed on suhted meie kooli õpilastel vanematega. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 10 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 5.2 Ülevaade uuringu tulemustest
UNICEF UNICEF(ÜRO Lastefond)- loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon. 1953. aastal muutus UNICEF iseseisvate õigustega ÜRO allasutuseks, mille eesmärgiks on pikemaajaliste arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine.UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. loodi ÜRO Peaassamblee 1. istungjärgul, 11. detsembril kui ÜRO 1946 hädaabiorganisatsioon 1950 UNICEF saab ÜRO mandaadi hakata ellu viima pikemaajalisi arenguprogramme 1953 hädaabiorganisatsioonist saab autonoomsete õigustega ÜRO fond 1965 UNICEF saab Nobeli rahupreemia 1976 UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator 1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee 1999 valiti esimesed Ees
Eestis on selleks loodud netipolitseiniku ametikoht. Kooliõpilaste hinnangul peaks küberkiusamise vähendamiseks olema koolis enam interneti turvalisuse alaseid tunde, mis peaksid alguse saama juba nooremates klassides. Koolid peaksid õpetama sotsiaalseid oskusi, konflikti lahendamist ja harima õpilasi seadustest tulenevate piirangute osas ning edendama viisakust ka internetikeskkonnas (Kuusk, 2010). Samuti peaks noortele nii koolis kui kodus selgitama, et internet ei ole anonüümne, ja küberkiusamisest jääb asitõend koos IP aadressiga. Seega on neid lihtne uurida ja neist tuleb kohe teada anda, kas lapsevanemale või netipolitseile. Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamiseks käivitati e projekt "Targalt internetis", mida toetab Euroopa Komisjoni programm "Safer Internet" (turvalisem internet), millega on ühinenud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra, Island ja Venemaa (Papp, Ü)
Teises ja kolmandas kooliastmes lisandub õppekavva palju aineid, aineõpetajatel on rohkesti uusi õpilasi ja neid uusi on tal võimatu kohe mitmekülgselt tundma õppida, sh nende annetes orienteeruda. Varjatud anne jääb mõnikord avastamata ka seetõttu, et ei õpita tundma õpilase n-ö lage, vaid piirdutakse sellega, et laps sooritab ainekavas nõutud ja kõigile ühesugused ülesanded hästi ja nii õpetaja kui ka lapsevanem on rahul. Jääb aga teadmata, milleks laps veel võimeline on, ehk suudab ta lahendada hoopis keerukamaid ja raskemaid ülesandeid (ibid). Niisugune olukord on sagedane esimestes klassides ning eriti tüüpiline matemaatiliste annetega laste puhul. Õpetajal on palju tegemist lastega, kes kooli tulles ei tunne 11 numbreidki, ning nad ei tule selle peale, et keegi lastest valdab juba esimeste klasside ainekava
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde,
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. KLASSIDELE 3
arengut ning leidnud väljenduse näiteks täiskasvanuhariduses. Eestis oli koduõppel 2006/7 aastal vanemate soovil 79 last, tervislikel 1057 last 07/08 vanemate soovil 90, tervislikel 988 08/09 vanemate soovil 96, tervislikel 571 09/10 vanemate soovil 71, haiglaõppel 605 Ameerikas oli koduõppel 2002/2003 hinnaguliselt 2,2% kõikidest kooliõpilastest, Kahe viimase kümnendi jooksul on kodus õpetatud laste arv suurenenud aastas 7-15% 6. SLAID Lainemine Tehnoloogia areng, mis ühelt poolt võimaldab lastele ja lapsevanematele parema juurdepääsu infole enam ei ole kool ainuke teadmiste allikas ning teisalt annab lapsevanematele järjest rohkem võimaluse töötada kodus. Seega on vanemad oma ajakasutuselt järjest vähem piiratud ning neil on vabadus tegelda oma lapse harimisega. Ühiskonnas kasvav üleilmastmine ja sellest tekkiv individualiseerumine
peab kogema", sest selliseid võib leida tihti online"Postimees" alumisest osast. Olen märganud, et see on veidi rõhuv, sest osa neidusid tunnevad muret selle üle, et on juba nii vanad(alaealised), aga ei ole vahekorras olnud. Seda on eriti näha noortefoorumites. Mõne lapsevanema jaoks võib olla ebamugav rääkida oma noorukiga sellistel teemadel, seetõttu otsivad lapsed vastuseid Internetist. Peale selle, et Internet pakub vastuseid erinevatele küsimustele, on ka see kergesti sõltuvust tekitav. Kui noorel on raskusi suhtlemisel reaalses elus, on tal võimalus luua Interneti avarustes endale soovitud isik, seal saab ta olla kes iganes ja isegi anonüümne. Kui tema igapäevased toimetused hakkavad seetõttu jääma unarusse, on tegemist juba probleemiga, ning sellest võõrutamine saab olema raskem, kui koduaresti määramine.
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Internet on muutunud meie elus asendamatuks osaks. Seal saame teha kõike, mis eluks vajalik: sisseosteid ja tööd, suhelda inimestega ning lugeda kõige värskemaid uudised kogu maailmast. See kõik on väga meeliköitev ja lihtne, kuid internetil on ka oma teine pool, mis ei ole sugugi nii lilleline ja ilus. Ülemaailmset võrku võiks võrrelda suure linna tänavaga. Inimesed jalutavad üksteisest mööda, mõtteis mida õhtul selga panna, kuhu viib järgmine
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
poolalasti fotot. Modelle aga ei otsita tavaliselt suhtlusportaalidest," manitseb Baum neide mõistlikkusele. Poistehimuline kurjategija mängib Baumi sõnul tihti ohvri huvidele esinetakse samaealise ja samasoolisena, tihti ei varjatagi oma identiteeti. Ohvriks valitud poisile mängitakse ühiste huvidega sõpra, kellega soovitakse kuhugi koos minna või kaarte- mänge vahetada. Mida vanem peaks märkama? Anni Vaher ja Anu Baum rõhutavad, et kui lapsevanem märkab võsukese käitumises muutusi, ei tohi sellesse kergelt suhtuda. Õigel ajal vestlemine võib kõige hullemast päästa. "Närviline ja ebakindel olek, huvi langus ümbritseva vastu, võõrandumine sõpradest- hobidest. Üheks märgiks võib olla, kui alaealine üritab iga hinna eest varjata arvutiekraani pilti. Näiteks suletakse brauseriaken kiiresti, kui keegi juhuslikult arvutist möödub ja küsimustele reageeritakse agressiivselt," loetleb Baum ohumärke.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
............................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 11 2. LISA: KÜSITLUSE ANKEEDI NÄIDIS............................................................................................. 12 Sissejuhatus Tehnika areng on muutnud arvuti ning interneti meie jaoks üsna tavaliseks vahendiks, mille kaudu saab suhelda ja informatsiooni otsida peaaegu ilma piiranguteta. Internet on saanud meie elu suureks kontrollijaks, mida tõestab ka Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis 5.-8. klassides läbiviidud uuring, milles õpilased vastasid küsimusele, mis juhtub elus siis, kui internet kaob, järgmiselt: Mina suren siis lihtsalt ära! Appi, ma ei saa enam oma sõpradega suhelda! Mu telefoniarve oleks hiiglasuur, sest ma vajan sõpru! Jään lolliks! Ma ei saaks ju siis enam online'is mängida ja mu head seisud lähevad kaduma! Kust ma muusikat siis saan kuulata ja filme vaadata
Kuna tegu on väga usaldusliku ülesandega, on panused seda suuremad. Rahulolu ja hea töökliima saavutamiseks peab õpetaja oma lastesse igati optimistlikult suhtuma. Sarve (Sarv 2008: 177-186) järgi liigitub optimistlike ja ettevõtlike õpetajate järel veel kolm gruppi: enesekriitilised, stressitundlikud ja pessimistid. Usun, et mentaalselt ükski viimasest nimetatud kolmest tegelikult lapsi juhendama pigem ei sobiks. Lisaks heale õpetajale märkis Riismaa oma läbiviidud uuringus (Riismaa 2012), et lisaks heale õpetajale on laste koolirõõmu allikaks veel ka teised kooliõpilased, õpetajate hoolivus, head suhted ja huvipakkuv tegevus. Niisamuti on see paralleel ilmselt lasteaiale kantav. Õnnelik täiskasvanu elab kauem, on tervem, produktiivsem on paremates suhetes(Lyubormirsky,King,Diner 2005), julgen väita, et meie töökliima peegeldas kenasti just neid väiteid.Kasvatuse sihiks oli laste õnnelikkus ja lapsevanemate rahulolu.
gete vaimsete võimetega, nagu ka väga tugeva vaimse alaarenguga inimesi (IQ tulemused jaotuvad normaaljaotuse ehk Gaussi kõvera kohaselt). Eesti laste vaimsete võimete kohta on tehtud mitu ulatuslikku uurin- gut. Esimese, 1933. aastal alanud ja üle 12 000 Eesti koolilapse vaimsete võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
tunnist vaid siis, kui võib kindel olla igapäevases tunnivälises harjutamises. Liikumine soodustab lapse motoorset ja füüsilist arengut, sellele lisaks toetab kogu õppimist ja arengut. Liikumine mõjutav ka lapse minapildi ja eneseväärikustunde tugevnemist. Kehalise kasvatuse ainekava 1.peatükk 1.6 kohaselt lasub kooli juhtkonnal ja õpetajatel vastutus õpilassõbralike ja ohutute harjutuspaikade loomise/tagamise eest nii kehalise kasvatuse tundide kui ka klassiväliste spordiürituste tarbeks. (RT I, 2002) Programmis ettenähtud materjali läbivõtmise põhivormiks on kehalise kasvatuse tund, millest olenevadki õppeprotsessi sisu ja tulemused. Tunnis kujundatud harjumused ja oskused peavad tagama osavõtu nii klassivälisest sporditööst kui ka eluks vajalike vilumuste ja oskuste omandamise. Kehaline kasvatuse vahendusel omandab õpilane kehaliseks aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused
peaks püsima jääma võimalikult kõrge eani. 3.9 Waldorfkool ja arvuti Noored inimesed ei kannata tänapäeval infopuuduse või vähese visuaalse meedia kasutamise võimaluse all. Arvuti õppeprogrammid ei kuulu algkooli. Nad pidurdavad õpilaste kaasasündinud keelelist ja sotsiaalset pädevust, mida saab arendada ainult kaasinimestega suheldes ja mitte tehnilise aseaine abil. Kesk- ja vanemas astmes seevastu pööratakse moodsa tehnikaga tegelemisele suurt tähelepanu. Tehnoloogia viidi omaette õppeainena sisse juba esimeses Rudolf Steineri rajatud waldorfkoolis, hiljem lisandus mõnedes waldorfkoolides ka arvutiõpetus, seda tunduvalt varem kui tavakoolides. Praegu kuulub arvutioskus tingimatu osana waldorfkooli programmi. 3.10 Elav õppevorm: tsükliõpe Waldorfkoolide üks iseärasusi on näiteks õppetöö korraldamine selliselt, et hommikul kaks esimest tundi on ühe põhiõppeaine tunnid, kus klassiõpetaja õpetab igat ainet mitme nädala
kellegi eest varjata. Kui kõigil on vaba juurdepääs koguinfole, pole privaatsus loomulikult enam võimalik. Kuna info ei kuulu enam kellelegi, võib igaüks seda ka muuta. Järelikult, kui me infot ei kaitse, ei saa me ka olla kindlad selle õiguses. Aga näiteks isiklikud andmed. Nad on kättesaadav paljudele, samas neid ei tohi muuta. Siin abiks tuleb juba riigi poolt sätestatud turvasüsteem. Üldiselt on tänu tehnoloogia pidevale arengule võrdlemisi keeruline täpselt paika panna, kuidas tuleks lahendada turvalisusega seotud probleeme. Selline tegevus juhib aga tähelepanu kõrvale arvuti tegelikult rollilt sellelt, et arvuti on siiski eelkõige inimese abiline. Tavakasutajale ei olegi vaja kõike neid uusi programme, kuna see toob kaasa ainult lisakulutusi. Samas ta ei saa maha jääda, kuna tootjad mõtlevad uusi programme ja võimalusi, mida toetavad ainult kõige uuemad programmid
noo väärtushinnangud peavad ikka samad olema. Väga palju on inimesi, kes internetis kommenteerivad, halvustavad, kiidavad. Paljud teevad seda tõsiselt mõeldes ja mitte halba soovides aga on väga palju inimesi, kes kasutavad internetti ära, anonüümselt halvustavaks ja õelutsemiseks. See näitab inimese kohta juba piisavalt. Lapsed teatavasti hakkavad internetis käima juba päris pisikesest peale. Alustavad mängude mängimisega ja liiguvad sealt edasi. Kõik me teame, et internet on piiritu. Sealt on võimalus kõike saada. Laste väärtushinnangud kujunevad välja ju teda ümbritsevast. Kui ta avab lingi, mida keegi oma facebooki seinal jagab ja selle lingi taga on artikkel pealkirjaga „Strippar Marco peab Eesti palku naeruväärseks: milleks üldse tööle minna?“ ja selle artikli juures on suur pilt, kus üks meesterahvas pool alasti istub avalikus kohas ühe blondide juustega neiu süles, siis mida hakkab arvama sellest väike laps?
Vaegnägija õpilase õpetamise eripära. Maie Oppar AÜ eriped II 08.04.2011 Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õpp
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
annaabi.ee 
