Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde,
............................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 11 2. LISA: KÜSITLUSE ANKEEDI NÄIDIS............................................................................................. 12 Sissejuhatus Tehnika areng on muutnud arvuti ning interneti meie jaoks üsna tavaliseks vahendiks, mille kaudu saab suhelda ja informatsiooni otsida peaaegu ilma piiranguteta. Internet on saanud meie elu suureks kontrollijaks, mida tõestab ka Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis 5.-8. klassides läbiviidud uuring, milles õpilased vastasid küsimusele, mis juhtub elus siis, kui internet kaob, järgmiselt: Mina suren siis lihtsalt ära! Appi, ma ei saa enam oma sõpradega suhelda! Mu telefoniarve oleks hiiglasuur, sest ma vajan sõpru! Jään lolliks! Ma ei saaks ju siis enam online'is mängida ja mu head seisud lähevad kaduma! Kust ma muusikat siis saan kuulata ja filme vaadata
Tallinna Tehnikagümnaasium Meedia roll õpilaste elus Uurimustöö Juhendaja: Taimi Svarpstin Koostajad: Kevin Tõkke, Jürgen Vilt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Meie uurimistööks oli ,,Meedia roll õpilaste elus". Uurimustöö eesmärgiks oli uurida õpilaste suhtumist meediasse, ning uurida, milline meedia vorm on õpilaste seas kõige populaarsem. Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused. Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele. Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada: · 1.-3. klassini 15
info saamiseks kasutab Internetti 6 poissi. Kolm poissi tegelevad blogimisega. Üks poiss lisas, et vaatab Internetis pornot. Mängimisega tegeleb 3 tüdrukut. Kõik tüdrukud suhtlevad neti kaudu. Info hankimiseks kasutab Internetti 5 tüdrukut. Ainult üks tüdruk blogib Internetis. 15 Üldiselt meeldib poistele Internetis rohkem mängida ja tüdrukutele suhelda. 3. Millist veebibrauserit kasutad? Mozilla Firefoxi kasutab 5 poissi. Internet Explorerile on truuks jäänud 6 poissi. Google Chrome kasutab 5 poissi. Operat ja Safarit kasutab üks poiss. Mozilla Firefoxi kasutab 7 tüdrukut. Internet Explorerit kasutab 3 tüdrukut. Google Chrome kasutab 3 tüdrukut. 16 Paljud õpilased kasutavad küll mitut brauserit, aga poised kasutavad rohkem Internet Explorerit ja tüdrukud Mozilla Firefoxi. 4. Mis ajal oled põhiliselt Internetis? Enne kooli ei istu ükski poiss Internetis
aktiivsuseks. Sellekohaselt on tervise huvides vajalik mõõdukas või suur kehaline koormus iga päev vähemalt 60 minutit. Õpilaste enesehinnangust selgus, et sellele nõudele vastas vaid 21% 11–15-aastastest poistest ja 18% tüdrukutest (Aasvee jt 2008: 37). Tallinna koolide 15- aastaste õpilaste uuringust selgus, et 26% poeglapsi ja ligi kolmandik tütarlapsi on kehaliselt aktiivsed vaid kooli kehalise kasvatuse tundides (Kruusvall, Tomson 2004: 75). Seega oleks nende tundide arvu suurendamine nädalas oluline abinõu õpilaste liikumisaktiivsuse tõstmisel. Mujal maailmas tehtud uuringud (Haug jt 2009: 63) näitavad, et suurendades kehalist 8 aktiivsust nädalas kahelt tunnilt kolmele või neljale, paranevad õppeaasta jooksul õpilaste kehalised võimed, väheneb ülekaal ja suureneb motivatsioon liikuda (Armstrong, Mechelen 2000: 97)
7000 000 eksemplari. 1984. aastal hakkas arvutimängude turg konsoolide käest võimu haarama. Arvutimängud pakkusid inimestele võrdset võimalust mängimiseks. Arvutite kasutamine oli sama lihtne nagu konsoolidegi. 1984. aastal toodi avalikkuse ette arvutimäng Commodore 64, mida saatis edu tänu tugevale kampaaniale. Oma aja kohta oli mängul edasiarenenud graafika ning heli. Võrgus mängimine sai inimeste arvates alguse 1993. aastal, kui loodi internet, mis andis tugeva tõuke võrgus mängimisele. Vaatamata sellele algas tegelikult võrgus mängime 1 http://en.wikipedia.org/wiki/Spacewar! juba 1969. aastal. Esimene online game ehk võrgumäng oli ,,Spacewar", mis küll esialgu oli üksikmängija mäng, kuid hiljem programmeeriti see ümber. 1972. aastaks oli võrgusüsteem juba võimeline hostima (host - ühes serveris mängijatele ettenähtud arv) 1000 mängijat.
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud n
poolalasti fotot. Modelle aga ei otsita tavaliselt suhtlusportaalidest," manitseb Baum neide mõistlikkusele. Poistehimuline kurjategija mängib Baumi sõnul tihti ohvri huvidele esinetakse samaealise ja samasoolisena, tihti ei varjatagi oma identiteeti. Ohvriks valitud poisile mängitakse ühiste huvidega sõpra, kellega soovitakse kuhugi koos minna või kaarte- mänge vahetada. Mida vanem peaks märkama? Anni Vaher ja Anu Baum rõhutavad, et kui lapsevanem märkab võsukese käitumises muutusi, ei tohi sellesse kergelt suhtuda. Õigel ajal vestlemine võib kõige hullemast päästa. "Närviline ja ebakindel olek, huvi langus ümbritseva vastu, võõrandumine sõpradest- hobidest. Üheks märgiks võib olla, kui alaealine üritab iga hinna eest varjata arvutiekraani pilti. Näiteks suletakse brauseriaken kiiresti, kui keegi juhuslikult arvutist möödub ja küsimustele reageeritakse agressiivselt," loetleb Baum ohumärke.
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
tunnist vaid siis, kui võib kindel olla igapäevases tunnivälises harjutamises. Liikumine soodustab lapse motoorset ja füüsilist arengut, sellele lisaks toetab kogu õppimist ja arengut. Liikumine mõjutav ka lapse minapildi ja eneseväärikustunde tugevnemist. Kehalise kasvatuse ainekava 1.peatükk 1.6 kohaselt lasub kooli juhtkonnal ja õpetajatel vastutus õpilassõbralike ja ohutute harjutuspaikade loomise/tagamise eest nii kehalise kasvatuse tundide kui ka klassiväliste spordiürituste tarbeks. (RT I, 2002) Programmis ettenähtud materjali läbivõtmise põhivormiks on kehalise kasvatuse tund, millest olenevadki õppeprotsessi sisu ja tulemused. Tunnis kujundatud harjumused ja oskused peavad tagama osavõtu nii klassivälisest sporditööst kui ka eluks vajalike vilumuste ja oskuste omandamise. Kehaline kasvatuse vahendusel omandab õpilane kehaliseks aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused
JÄLGIMINE 10. Kas Sa jälgid käsipalli meedia vahendusel? · Jah · Ei 11. Kui vastasid jah, siis millist meedia allikat kasutad käsipalli jälgimiseks ? · Ajalehed Õhtuleht Postimees Sõnumitooja Midagi muud:................................ · Raadio · Televisoon · Internet hckehra.ee sport.err.ee handball.ee delfi.ee Midagi muud:.................................. 12. Kas Sa käid HC Kehra kodumänge vaatamas? · Jah · Ei 13. Kui jah, siis milliseid mänge käid vaatamas? · Eesti meistrivõistlused · Eesti karikavõistlused · Balti Liiga · Euroopa karikavõistlused · Kehra Cup
REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................
Kuid väide, et koolis kunsti eriti õppida ei saa, on kindlasti tõde ka eesti koolis piiratud aeg, vahendid, loovus, tegevusvabadus. Kunsti tund ei toeta noorte loovuse arengut, seega ei leia loova potentsiaaliga lapsed ennast sellest, et koht selles elus, kuhu nad sündinud on, kuid enese leidmine ja selle väljendamine on demokraatlikus ühiskonnas ääretult olulised. Soome hariduse püsiv probleem nagu Eestiski on praktilistele tegevustele mõeldud liigväike tundide arv, Soomes sooviti lisaks näiteks draamaõpetuse tundi. Kuid kunstiõpetus koolis ja selle arenguvõimalused oleks teema doktoritöö koostamiseks. Soome õpilased kogevad puudust sotsiaalsetest ja suhtlemisoskustest nagu ka motivatsioonist ja konsentratsioonivõimest oma põhihariduses. Harjunen nimetas, et "vähemalt osad õpetajad kannatavad õpilaste halva käitumise ja sotsiaalsete oskuste pärast". Julgen väita, et
1 Küberkuritegevus tõuseb järsult Eksperdid 2009. aasta Maailma Majandusfoorumil Lõuna-Sveitsis Davos' on hoiatanud, et küberkuritegevus hakkab kiirelt ja järsult tõusma. (2) Nad on loonud süsteemi, et maadelda küberkuritegelike grupeeringutega. Nad ütlevad, et online- varguste läbi kaotatakse aastas umbes 1 triljon USA dollarit, rünnakute arv kasvab kiiresti ja liiga paljud inimesed ei tea, kuidas end selle eest kaitsta. (2) Majandusteadlased on öelnud, et Internet on olnud haavatav, kuid kuna see on ühiskonna kesknärvisüsteemi üks osa, siis see mõjutaks tervet majandust. Eelmine aasta nägi ,,rohkem haavatavust, rohkem küberkuritegusid, rohkem halbade eesmärkidega programme kui ei kunagi varem". Üks ekspert lisas, et rohkem kui eelneva viie aastaga kokku.(2) Eksperdid kirjeldasid mitmesuguseid ähvardavaid ohtusid Internetis: Oht nr. 1 Kuriteod See pole enam vandalism, vaid organiseeritud kuritegevus. Oli alguses traditsiooniline
kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ning mõistmise oskust. Kirjandustundides tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste. (Org 2010) Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil. Suurenenud on noorte hulk, kes ei armasta lugeda, ei satu teatrisse ega kinno, nende noorte funktsionaalne kirjaoskus ei võimalda igapäevases elus edukalt toime tulla. (Rebane 2012) Kärt Hellerma sõnul ei ole niisugune olukord ainult noorte hulgas. Ühiskonnas
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE..................................................... 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE................................................................ 9 KASUTATUD KIRJAN
Vaegnägija õpilase õpetamise eripära. Maie Oppar AÜ eriped II 08.04.2011 Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õpp
Millega tegelevad 8. klassi õpilased arvutis olles Uurimus 1 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................3 Sisu......................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................5 Kasutatud kirjandus.................................................................................6 2 Sissejuhatus Töö eesmärk ja hüpotees Meie uurimistöö eesmärk on uurida mida teevad kaheksanda klassi õpilased arvutis olles. Me proovime tõestada et enamus kaheksanda klassi õpilastest
Rakke Gümnaasium ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST. Õpilasuurimus Rakke 2013 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kaasajal on internet peaaegu kõiki eluvaldkondi haarav teenus. Juba Interneti lühiajaline puudumine tekitab probleeme paljudes elutähtsates valdkondades. Inimestel, kellel ei ole ligipääsu internetile või puudub oskus seda kasutada, on paljusid vajalikke teenuseid tegelikult raske kasutada. Ühe aktuaalsemaks muutub ka turvalisuse küsimus, sest mida rohkem sõltume internetist, seda suurem võib olla kahju, mis tekib, kui eiratakse või ei tunta turvanõudeid
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühe
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus............................................................
Teises ja kolmandas kooliastmes lisandub õppekavva palju aineid, aineõpetajatel on rohkesti uusi õpilasi ja neid uusi on tal võimatu kohe mitmekülgselt tundma õppida, sh nende annetes orienteeruda. Varjatud anne jääb mõnikord avastamata ka seetõttu, et ei õpita tundma õpilase n-ö lage, vaid piirdutakse sellega, et laps sooritab ainekavas nõutud ja kõigile ühesugused ülesanded hästi ja nii õpetaja kui ka lapsevanem on rahul. Jääb aga teadmata, milleks laps veel võimeline on, ehk suudab ta lahendada hoopis keerukamaid ja raskemaid ülesandeid (ibid). Niisugune olukord on sagedane esimestes klassides ning eriti tüüpiline matemaatiliste annetega laste puhul. Õpetajal on palju tegemist lastega, kes kooli tulles ei tunne 11 numbreidki, ning nad ei tule selle peale, et keegi lastest valdab juba esimeste klasside ainekava
Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides.
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
UNICEF UNICEF(ÜRO Lastefond)- loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon. 1953. aastal muutus UNICEF iseseisvate õigustega ÜRO allasutuseks, mille eesmärgiks on pikemaajaliste arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine.UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. loodi ÜRO Peaassamblee 1. istungjärgul, 11. detsembril kui ÜRO 1946 hädaabiorganisatsioon 1950 UNICEF saab ÜRO mandaadi hakata ellu viima pikemaajalisi arenguprogramme 1953 hädaabiorganisatsioonist saab autonoomsete õigustega ÜRO fond 1965 UNICEF saab Nobeli rahupreemia 1976 UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator 1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee 1999 valiti esimesed Ees
Alkoholi kahjulikkusest Koostas: Magnus Kalmo Alkohol ja selle mõju Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine. Kuidas tekib sõltuvus? Alkoholisõltuvus on haigus, mis kuulub psühh
Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu
süsteemse tervikuna, mis omakorda kannab endas ohtu kinnise suhtlusringi tekkeks, sest laps kasvab keskmisest liiga erinevas keskkonnas, kus on oma rituaalid, muusika ning kunstiharrastusviisid. Eelkirjeldatu eesmärgiks on kasvatada vaba isiksus, iseseisev mõtleja, otsija, otsustaja, mitte siduda last jäigalt mingi konkreetse maailmatunnetusviisiga. Sellest kõigest tulenevalt võõristavad kõrvalseisjad Waldorf-koolide rahvast. Iga lapsevanem, kes otsustab oma lapse panna kooli, mis lähtub Steiner-pedagoogikast, peaks enne mõtlema hoolikalt, sest lastevanemate roll ning vastutus kooli olemasolu ning püsimise ees on suur. Kooli ja kodu vahel on suur koostöö (lapsevanemaid koolitatakse waldorf-pedagoogika alal; kasvatuse eest vastutavad kodu ja kool ühiselt ning vanemad osalevad nii kooli haldamises kui ka erinevates retkedes), aga kui vanemad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Arvuti meie tavaelus Erli Pärnpuu LM-07 Referaat Juhendaja : Silver Silluta Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................3 Arvuti meie tavaelus......................................................................4 Arvutid koolitöös...........................................................................5 Arvuti kahjulikus...........................................................................6 Kokkuvõte.....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................8 Sissejuhatus Kuna arvuti mängib meie tänapäeva elus suurt rolli, siis tegingi referaadi, teemal arvuti meie tavaelus. Olen ka ise arvuti kasutaja ja tegin väikse kokkuvõtte sellest, kuidas
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. KLASSIDELE 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
