Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laps waldorflasteaias". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
waldorf, eluaasta, lasteaed, mänguasjad, hirsjärvi, huttunen, eelkoolieas, jäljendamine, soans, pedagoog, loomisega, akadeemik, emalik, armastab, lastelt, otsest, laulavad, tegeledes, wilkinson, väikelaps, fritz, kokkupuude, maailmaga, vormimine, tutvumine, aimab, vendade, toetub, kuuleb, kõigepealt, suhtlemisega, liikuda, väitnud, põhjapanevaSeejuures ei pruugi ega pea Steiner-pedagoogika olema nn klassikalise mudeli ainus alternatiiv (Betlem 2006) ALLIKAD · Batlem, J. (2006) Steinerpedagoogika tuleb väärtustada.Õpetajate Leht 13.oktoober,37 · Hardorp,D. http://meelespea.eu/waldorfpedagoogika/? sisu=lugemist&SubMenu=mis_on_waldorfpedagoogika 5.oktoober.2010 4 · Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005).Sissejuhatus kasvatusteadusse.Tallinn:AS Medicina 5
Seejuures ei pruugi ega pea Steiner-pedagoogika olema nn klassikalise mudeli ainus alternatiiv (Betlem 2006) ALLIKAD · Batlem, J. (2006) Steinerpedagoogika tuleb väärtustada.Õpetajate Leht 13.oktoober,37 · Hardorp,D. http://meelespea.eu/waldorfpedagoogika/? sisu=lugemist&SubMenu=mis_on_waldorfpedagoogika 5.oktoober.2010 4 · Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005).Sissejuhatus kasvatusteadusse.Tallinn:AS Medicina 5
LASTEAIA EETILINE KESKKOND Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõigustega . Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Iga suhte aluseks on suhtlemine. Eetika põhialustest tulenevalt peaksid teisele inimesele suunatud teguviisid alati olema võimalikult põhjendatud ja õigustatud. Teisi öeldes kasvatuses tuleb tegutseda eetiliselt õigesti (Hirjsärvi, Huttunen, 2005: 70). Sõnu „moraal” ja „eetika” kasutatakse tihtipeale läbisegi. Kasvatusaruteludes tavaliselt väga täpselt ei eristata, kas räägitakse kasvatuse eetika- või moraaliküsimustest (neid sõnu kasutatakse sünonüümidena). Eetika jaguneb normatiivseks (praktiline või traditsiooniline eetika, mis on norme ja juhiseid andev praktilise elu õpetus) ja analüütiliseks eetikaks (teoreetiline, teaduslik eetika või moraalifilosoofia)
ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele (Butterworth, Harris, 2002, 195). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis 4 sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar, 1997, 18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit „ludistlik sümbol” ehk teisisõnu „mänguline sümbol”, milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise
lahknemine. (Ugaste 2005:158; Saar 1997:20). Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga tähtsaks ja oluliseks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997:20-21). Võgotski (1978) järgi on mäng alati sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust. Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut,
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Laps annab koo
kaugemaid piire (Butterworth, Harris 2002: 194-195). Lev Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja kätte, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng
mäng (samas:14). Elkonin rõhutab mõtete, et 2-3 aastastel lastel on suhteliselt väikesed nõudmised asendusesemele. Üks ja sama ese võib asendada väga erinevaid asju. Mõnikord vahetab asendusese korduvalt oma tähendust. Mängija jaoks pole oluline sarnasus eseme ja asenduseseme värvi, vormi, suuruse jt omaduste vahel. Sageli lapsed oma mängudes lihtsalt nimetavad puuduvaid esemeid või tegevusi (Saar 1997:147). D. Elkonin järeldab, et laps õpib eelkoolieas jooksul sõnaga kui nimetusega vabalt ümber käima. Sõna hakkab üha enam lülituma esemetega tegutsemisse, milles sõna esineb kui esemega tegutsemise või nähtuse mudel (samas:150). Mängu arengu aspektid Elkonin toob esile laste mängu arenguga järgmised aspektid: · Mängus väljendab laps oma kogemusi (imiteerib). · Mäng on vahend teadmiste hankimiseks ja juurutamiseks (kogemuse põhjus). · Mäng on mõttetegevus
Smith 2008:227). Võgotski peab lapse mängu oluliseks sotsiaalselt aktsepteeritud ja oodatud käitumise arendajaks. Ta kirjutab: ,,Mängus ületab laps oma tegelikku vanust ja oma igapäevast käitumist- mängus on laps iseendast peajagu pikem" (Niilo, Kikas 2005: 132). Mänguga seondub vajaduste muutmine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Laps areneb ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks(Saar 1997:21). JEAN PIAGET Piaget mängust Piaget (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Ta leidis, et
Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Pedagoogikateadlane Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 – 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 – 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Isa, kes käitub poja silme all mehele vääritult, alandab sellega mehelikkuse algeid oma pojas. Mida vanemaks poiss saab, seda tõsisemaid nõudmisi esitab ta isa käitumisele, seda rangemalt analüüsib tema mõtteid. Kuna isa on
inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Tema õpetusviisi mõte seisneb selles, et stimuleerida lapse iseõppimist, enesearendamist ja enesekasvatust, suurendada tema iseseisvust ohututel võimalustel. 3 Waldorf- ehk steinerpedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika seisukohast on inimene hingelisele ja kehalisele lisaks ka vaimne olend.
................. 13 6Kokkuvõte........................................................................................................... 15 7Kasutatud allikad................................................................................................ 16 1. 2 1 Sissejuhatus Autor valis selle teema sellepärast, kuna tema jaoks oli see tundmatu teema. Ta ei teadnud selle kohta mitte midagi, peale selle, et sellise nimega nagu Waldorf on olemas koolid ja lasteaiad. Nii tekkis temal tahtmine saada sellel teemal rohkem teadmisi. Töö eesmärk on: 1. Saada teada, mis on waldorfpedagoogika 2. Millised on waldorfkoolid ja lasteaiad 3. Kust tuli selline nimi nagu waldorfpedagoogika 4. Kuidas käib nendes koolides ja lasteaedades õppimine Teema kuulub pedagoogika valdkonda Eesmärkide täitmiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: 1
jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39). 3 KASUTATUD KIRJANDUS Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timostsuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed: Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus nr 87, 29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011) 4
vaja seda juba kunstlikult õppida. Allikad: Alushariduse õppekava 2008. Muusikaõpetus, Eesti Haridusministeerium Kikas, E 2008. Rmt. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. TÜ Kirjastus Kuivits, M., Jukk, T 2005. Rmt. Mäng ja pillimäng - Õpetajaraamat Mellov, Z. 1999. Rmt. Rütmika loov liikumine. Koolibri Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt: Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex Pullerits, M., Jukk, T. 2007. Mängime muusikat. Avatud Meele Instituudi kursus 7
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arengueta
sotsiaalses mõttes. Kuna kogukondades toimivad ka lasteaiad ja koolid, antakse jätkusuutlikkust edasi ka oma hariduses. Kuna Euroopa ökokülade liikumise ja nende haridusasutuste näol on olemas praktilisi ja elulisi näiteid selle kohta, kuidas inimgruppidel on ühiselt võimalik ressursi- ja energiasäästlikult toimida, on ökokülade koolid ja lasteaiad headeks näideteks, kuidas õpetada jätkusuutlikkust eelkoolieas ka Eestis. Kuivõrd laste esmased tarbimisharjumused, loodusalased väärtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning ka käitumisharjumused looduses kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk ongi seetõttu luua lasteaiaõpetajatele jätkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: 1
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoog BA KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Essee Juhendaja: dots. Tiiu Kuurme Tallinn 2015 KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada.
eripedagoogika AÜ iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus.
kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka mõistetav, et kasvatust uuritakse kõige paremini läbi antropoloogia. Kasvatus on inimese muutmine paremaks ja tublimaks. Kasvatuse läbiviimiseks püstitatakse eesmärke,
Lapsel peab tekkima tunne, et tema on tegevuse eesmärgi püstitaja ja teostaja. Täiskasvanu tuleb oma soovitustega tegevuse valikul appi äärmisel vajadusel või siis, kui lapsel pole iseseisva töö oskusi veel välja kujunenud. Maria Montessori tõestas korduvalt, et tuleb uskuda lapse võimesse end ise arendada, aga see saab toimuda talle loodud arengut soodustavas keskkonnas. Täiskasvanu on vahelüliks ümbruse ja lapse vahel. (Kikas 2002, 33). Maria Montessori on teadaolevalt ainuke pedagoog, kes on töötanud välja nii laiaulatusliku õppevahendite kogumi, mis vastab lapse vajadustele imikueast kuni puberteedini (Kikas 2002, 33). 12 Nende vahendite ülesanne on kasvatada arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust, vastutustunnet ja abivalmidust, arendada motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust
Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on jutustamine: kõrvallausete moodustamine, mis saab alguse kolmanda eluaasta lõpus. Kõne arendamine kolme esimese eluaasta kestel on hädavajalik nii suhtlemiseks laste ja täiskasvanutega kui ka lapse psüühiliste protsesside täisväärtuslikuks arendamiseks. Laps omab kõnevõimet üksnes sotsiaalses keskkonnas. Tema ülesanne on avastada keele sõnavara ja grammatikareeglid, mida räägivad ümbritsevad täiskasvanud või vanemad lapsed. Reeglid ehk grammatika ongi see, mis annab keelele selle ebatavalise jõu, sest võimaldab
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates
Miks laps ei ole väike täiskasvanu? Kuigi lapsed võivad vahel üllatada meid oma nutikusega ning õpetada vahel hoopis täiskasvanuid, õpetades oma vanemaid kuidas elu nautida, kuidas elada hetkes, kuidas olla vähem diskrimineeriv või kuidas jääda iseendaks, siis tegelikult ei saa lapsi pidada täiskasvanutega samaväärseks. Lapseiga on kõigest üks periood täiskasvanuks saamisel, mille käigus arenevad nii keha kui ka aju. Täiskasvanud mõistavad juba maailmas toimuvat, suudavad iseseisvalt hakkama saada, suudavad mõelda loogiliselt ning mõista kuidas, mis ja miks asjad on nii nagu nad on. Lapsed on ka poliitiliselt võimetud, neil ei ole antud veel kõiki õigusi, seega peavad nad toetuma oma vanematele. Kuna lapsed on väga paljudes asjades sõltuvuses just täiskasvanutest, siis on nende kohustus tuvastada ohud ning asjaolud, mis võivad olla kahjulikud lapse võimele kasvada ja areneda heas tervislikus seisundis. Väga oluline on se
järele. Tahaksime ju kõik, et meie tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on Barbara Hobsonile ja David Morganile toetudes isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja
Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides. 1 12 ELAMISTOIMINGUD 1.1 Turvalisus Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel. Eelkoolieas muutuvad lapsed aktiivseks ja uudishimulikuks, seepärast kodus on olemas nii palju õnnetusi kukkumisi, tulega ja keeva veega põletamist, mürgitusjuhtumeid. Vanemad peavad jälgida, et laps oleks kaitstud. Koolieelikut ei ole soovitatav panna magama mitme korruselisele voodile. Laste jalanõud oleksid libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas. Väga oluline on last (korduvalt) õpetada ohte tundma ning isikliku eeskujuga kasvatada turvalise käitumise harjumusi. 1.2 Suhtlemine
Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning eriti sobivad on laste endi valmistatud mänguasjad. Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. Sajandil on J-J
seotud tegevused. Sensomotoorne mäng. Laps võib leida uusi lahendusi asjade omavaheliseks – juhuslikud kombinatsioonid (nt. Vajutavad juhuslikult nupule) Tahtlikud kombinatsioonid – ilnevad siis, kui uus käitumine on kaalutletult ühildatud ning mängus ilmnevad uued suunad – harjutamismäng soodustab kognitiivset arengut. Harjutamismäng on seotud jooksmisega, ronimisega, hüppamisega e. Kogu keha haarav liikumine. Ilmneb esimise eluaasta lõpul Laps õpib tundma oma füüsilisi võimeid, kuidas tegutseda enda kontrolli all. Smith HM mõjutavad tegurid: 1) ruumi suurus 2) Eelnevate võimaluste puudumine KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD I Õppimisteooria, kõneorgani teooria, kognitiivne teooria ning sotsiaalse interaktsiooni teooria. Õppimisteooria: lapsed „õpivad“ keelt kasutama operantse tingimuse kaudu. Ta arvates, sarrustatakse laste teatuid kindlaid häälestusi.
jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes. Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv
Fonoloogilistest raskustest esineb düsleksikutel sageli probleeme verbaalse lähimälu piiratusega ja fonoloogilise teadlikkusega. Raskusi on tabelite lugemisel, üldtuntud järjendite, nagu näiteks kalendriaasta kuude nimetuste omandamine, mitmesilbliste sõnade kordamisel ja lugemise ja õigekirja spetsiifilised häired. Neil lastel on eriti raskusi sõnade kõlaga; nad teevd vigu kui püüavad seostada foneemi sss grafeemiga s. Eelkoolieas on neil olnud raskusi riimi ja alliteratsiooniga. Näib, nagu neil lastel oleks sõnamängude faas vahele jäänud. Hilisemas eas võib olla raskusi sõna hääldamisel. On võimalik, et düsleksikutest lapsed on kõne varajases arengustaadiumis olnud sõnade kordamises lihtsalt väga tõhusad, ja see segab hiljem lugemise omandamist. Peetakse oluliseks tuvastada düsleksia või mõne muu keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende õppimist
kleepimine, kopeerimine, ettejoonistatud kontuurkujundite värvimine, joonte vedamine läbi labürintide, õmblemine, heegeldamine, kudumine, naelte löömine, kruvikeerajaga kruvimine jne. Vaimupuudega lapse motoorika areng võib hilineda seoses tema hilisema üldise küpsemisega. Täiskasvanud, kes lapse abitust näevad, sekkuvad liiga tihti ja aitavad last, selle asemel et teda ise proovima ergutada. Praktiliselt kõik lapsed õpivad kõne valdama eelkoolieas. Paljudel vaimupuudega lastel aga on puudulik kõne ja mõned ei õpi kunagi rääkima. Nende tarvis on olemas alternatiivsed 14 kommunikatsiooniviisid, mis nimetatakse viipekommunikatsiooniks. Viipekommunikatsioon kiirendab võimalikku kõnearengut. Keel aitab ajus esile kutsuda ettekujutusi varem kogetust. Põhiline on proovida võimalikult vara mingi suhtlemisviis sisse seada
Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineerides võime kasvatust mõista kui praktilist, inimesele omast tegevust. Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest. Kasvatust saab mõista ka interaktsioonina vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatamine on alati ka eesmärgipärane tegevus (Hirsijärvi & Huttunen 2005). Alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel
Kumpas, A. 2000. Varajane muusikakasvatus laulu- ja mängukoolis väikelapse arendajana. Muldma, M. 2007. Muusikaõpetus esimeses ja teises kooliastmes. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Muldma, M. 2008. Muusikaline kasvatus. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas Päts, R. 1975. Mudilaste musikaalsuse arendamise põhialused. Päts, R. 2010. Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis. Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt. Henno. K. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Turnau, E. 1998. Muusikaõpetus. 8
annaabi.ee 
