Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keeleõppe, resümee, arvavad, tunnevad, uurimust, esmalt, dokumendid, soovitusi, edukaid, viidud, reisimisel, karda, jaoltkeelt teise keelena ja veel üht võõrkeelt. Võõrkeeled ümbritsevad meid praeguses tehnika maailmas peaaegu igal pool, arvutid, erinevad mängud, filmid jne. Praegusel ajastul ei saakski ilmselt ükski inimene ilma võõrkeele oskuseta hakkama. Selles uurimuse püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Samuti pakkus töö autorile huvi teada saada, mida arvavad ja tunnevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased osates erinevaid võõrkeeli. Antud temaatika valik on tingitud sellest, et autorile teadaolevalt ei ole sarnast uurimust Eestis varem tehtud. See tähendab, et teadaolevalt ei ole uuritud Eesti õpilaste vaateid võõrkeeleõppe vajalikkusele ning nende hinnanguid oma võõrkeeleõppe kohta. Antud töös defineeritakse sõna „motivatsioon“ kui innukus ja valimisolek millegi tegemiseks ilma et keegi antud tegevust peale sunniks. Motivatsiooni mõistet on
ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid. Esimeseks põhjuseks oli see, et ma tahan tulevikus ringi reisida, mistõttu pean ise võõrkeeleoskusest lugu. Teiseks põhjuseks aga see, et mind hakkas huvitama, kui oluline on võõrkeele valdamine teistele eakaaslastele Lähte Ühisgümnaasiumis. ---SLAID 3--- Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade LÜG õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele ning saada teada, mida arvavad või tunnevad õpilased osates erinevaid keeli. ---SLAID 4--- Uurimistöö on jaotatud teoreetiliseks ja uurimuslikuks osaks. Teoreetiline osa koosneb ühest peatükist, mis jaguneb kahte alapeatükki, milleks on Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled ja mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt. Esimene alapeatükk jaguneb omakorda kolmeks alapunktiks, milles räägitakse LÜGs õpetatavatest võõrkeeltest, keelte päritolust, kõnelejaskonnast ja ajaloost. Teine alapeatükk jaguneb
LÜG õpilaste vaated võõrkeelte vajalikkusele Autor: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Teema valik Huvi võõrkeelte olulisuse vastu Keeltevajalikkus reisimisel Õpin kahte erinevat võõrkeelt (inglise, vene) Uurimisülesanne Anda ülevaade LÜG-i õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele Teada saada, mida arvavad ja tunnevad LÜG õpilased osates erinevaid võõrkeeli Uurimistöö teoreetiline osa Teoreetiline osa koosneb kahest peatükist: Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt Küsitlus Viidi läbi 10.-12. klassi vahel Eesmärk: 1. Uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte vajalikkusele 2. Võõrkeelte tähtsust inimese elus Olulisemad joonised ja tabelid Joonis 3. 15-19aastaste noormeeste Joonis 4
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid
Keeleeksami teinud eestivenelaste keeleoskus on parem kui ilma keeleeksamita kodakondsuse saanutel. Hästi suhtlevad 49% keeleeksami sooritanutest ja 35% eksamita kodanikuks saanutest. Keskmised oskused on vastavalt 19 ja 28%, veidi oskavad 27 ja 23% ning mitte üldse 5 ja 14%. Vähem kui pooled (45%) Eestis elavatest muulastest peavad oma eesti keele oskust Eestis elamiseks piisavaks (19% "täiesti piisav" ja 26% "üldiselt piisav"). Pisut enam, 53% kõikidest eestivenelastest arvavad, et nende eesti keele oskusest ei piisa Eestis elamiseks (31% arvates on nende keeleoskus "üldiselt ebapiisav" ja 22% muulaste keeleoskus "täiesti ebapiisav"). Kõige kindlamalt tunnevad end pensionärid. 56% üle 60-aastastest peab oma eesti keele oskust piisavaks, et Eestis elada. Kõige kriitilisemad enesehinnangud on 30-39-aastaste vanuserühmas (68 %-l ebapiisav ja 30 %-l piisav eesti keele oskus. Sama poolest paistab silma ka kõige noorem
treeningust, on see omal kohal ka paljude teiste erinevate spordialade puhul. Kuid miks kuulatakse sportimise ajal muusikat? Kas ja kuidas aitab see sportlikule sooritusele kaasa? Käesoleva uurimistöö teema on „Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel“. Teema valimisel oli oluline, et see oleks huvitav nii autorile kui ka laiemale üldsusele. Sarnaseid uuringuid on Eestis teostatud suhteliselt harva, ning analoogset uurimust, mis kirjeldaks selle teema kohaselt just Rapla Ühisgümnaasiumi noori, ei ole varem läbi viidud. Autor peab oluliseks, et lisaks olemasoleva informatsiooni koondamisele annaks uurimustöö ka uut infot ning seda Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel. Uurimistöö koosneb kolmest osast: esimene osa uurib, kas ja kuidas muusika sportimist mõjutab. Selles osas on kogutud taustinformatsiooni juba varasemalt tehtud uuringutest, teadustöödest ja artiklitest
ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord. Kasulik tugimaterjal on ka määruse seletuskiri. Nende koostamiseks kutsus haridus- ja teadusminister kokku töörühma, kuhu kuulusid lisaks haridusametnikele eelkõige nende koolide esindajad, kus praktilise töö või uurimistöö läbiviimise kogemused on üsna pikaajalised, samuti inimesed, kes on ise sellelaadseid töid juhendanud. Käesolev materjal sisaldab nende tunnustatud praktikute poolt kirja pandud soovitusi, juhendmaterjale, näidiseid. Kuna tegemist on elektroonselt kättesaadava materjaliga, siis võimaldab see olla ka avatud uute näidete, soovituslike juhendmaterjalide jm osas. 4 Sisukord Uurimistöö ja praktiline töö kooli õppeprotsessi osana........................................................................... 5
Paide Ühisgümnaasium Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Koostaja: Eveli Tammik, 11B klass Juhendaja: Marje Tänav, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige sellepärast, et ise tegelen jooksmisega suhteliselt regulaarselt ning varem pole seda teemat põhjalikult uuritud. Töö eesmärgiks on anda ülevaade jooksmise mõju erinevatest aspektidest, jooksmise liikidest ja toitumise alustest ning välja uurida jooksmise populaarsus ja teadlikkus toitumisest ja venitusharjutustest ning kõige sage
3.6. Kui levinud probleemiks noored aknet peavad? Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistidest 80% peavad aknet väga levinud probleemiks, seda on näha jooniselt 8. Sellisele järeldusele jõudsid nad visuaalsel vaatlusel. Samuti arvati, et noored ei tunne oma nahka piisavalt ega oska selle eest õigesti hoolt kanda. Veel peetakse akne põhjustajateks vale toitumist, alkoholi ja tubakatooteid. Need noored, kellel endal aknet ei esine, pööravad vähem tähelepanu nahahaigusele ning arvavad, et see ei ole suur probleem. 8% õpilastest vastasid, et akne ei ole levinud ja 3% ei osanud seisukohta võtta. On levinud Ei ole levinud Ei oska öelda Joonis 8. Akne levimine. (Autori koostatud)
............................................11 Kuidas saab kutsesüsteem toetada Sinu kui õppija tegevust?.....11 Kutsetunnistuse saamine.................................................................13 Mida tunnistuse saamiseks teha?.................................................14 Kes maksab?................................................................................14 Võõrkeelte õpe Eestis.......................................................................15 Euroopa keeleõppe raamdokument..............................................15 Kokkuvõte........................................................................................20 1 Sissejuhatus Selles referaadis räägime kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale. Seletame, kuidas käib kooli sisseastumine ja
...................25 Kasutatud allikad......................................................................................................................26 2 Sissejuhatus Kaitseliit on eestlaste elus olnud juba üle 90 aasta, aga jäänud pigem tahaplaanile. Enamik inimesi kahjuks pole Kaitseliidust kuulnudki või kui ongi, siis ainult nime. Minu töö eesmärk oligi uurida Kaitseliidu ajalugu ja teada saada, mida arvavad Kaitseliidust Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased. Uurimuse teostamiseks vajalikud kirjanduslikud allikad sain põhiliselt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogust, kasutasin ka internetiallikaid ja viisin läbi küsitluse gümnaasiumiõpilaste seas. Uurimistöö koosneb järgnevatest osadest: Kaitseliidu ajalugu Kaitseliit tänapäeval Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates.
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
Veel üks oluline tegur, mis üht kuulmislangusega last tavakoolis ootab, on nii õpetajate kui kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Kirjandusest võib lugeda, et arvamusi kuulmislangusega õpilasest on erisuguseid. Näiteks selgus uurimusest ,,Kurdi lapse sotsiaalsed suhted toetavas koolis" (Nunes et.al, 2000), et kurt laps ei saanud klassikaaslastelt märgatavalt halvemaid hinnanguid kui kuuljad kaasõpilased. Seevastu Tvingstedt´i (1993) tulemuste järgi tunnevad tavaklassis õppivad kuulmislangusega lapsed end pigem tõrjutuna. Hoiakuid, eriti siis, kui need on kogemuste alusel kujunenud, on äärmiselt raske muuta (Leppik, 2000). Eestis on veel vähe uuritud õpetajate ja õpilaste hoiakuid kuulmislangusega õpilasse tavakoolis. Mõningatest Eestis ja mujal maailmas läbi viidud uurimustest kajastab antud seminaritöö. Lisaks uurimustele antakse järgnevates peatükkides ülevaade kuulmislangusest ja selle põhjustest
Samuti ei lisata loetellu lühendeid, mille täielikku kirjapilti uurija hinnangul kõik töö lugejad teavad (nt USA). Kui töös kasutatakse vähem kui kümmet lühendit, defineeritakse nad esmakordsel kasutamisel tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis kasutama hakatakse, näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT). Kasutatud lühendite loetelu algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei nummerdata. 6.7. Kasutatud kirjandus Ühtki uurimust ei ole võimalik kirjutada, kui pole kasutatud mingeid lisamaterjale, nagu ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, artikleid, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse vastuseid, suulised mälestusi, intervjuusid jne. Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimus omandab. Kasutatud kirjanduses loetletakse töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikad. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras
Teil on vaja tahvli juures mitteverbaalsel teel anda kirjutatu. Siis üks õpilane "tõlgib" verbaalse mitteverbaalsesse keelde, teised uuesti verbaalsesse. -Kas kõik on selge? Läbiviimine Õpetaja jaotab lipikud pantomiimi teemadega. Üks õpilane läheb tahvli juurde oma lipikuga ja hakkab mitteverbaalsel teel selgitada kirjutatu lipikus. Teised arvavad mis õpilane näitab ja tõlkivad uuesti verbaalsesse. Kordamööda esitatakse pantomiimid. Õpilased demonstreerivad õpisituatsioonis,kuidas väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. -Te olete tublid! Lisa 1. Lipikud Artikli vaba refereering Võõrkeel on suhtlemiseks Tänaseks kuulub võõrkeelteoskus iga inimese põhioskuste hulka. Traditsiooniliselt on keeleoskuseks peetud õpitava keele grammatika (mor foloogia ja süntaksi),
- 1.-3. klassi õpilased järjest arvutit kasutada kõige enam 15 minutit - 4.-7. klassi lapsed 25 minutit - 8.-12. klassi omad kuni 30 minutit. On muidugi absurdne ette kujutada, et keegi sellise ajaga mängitud saaks. Kuid neid norme tuleks võtta kui aega, mille möödudes peab laps tegema väikese pausi kas pilgu kaugusse suunama või korraks köögis käima. Jälgida tuleks, et valgustus oleks sisse lülitatud. Iste olgu ekraanist võimalikult kaugel. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis läbi viidud uurimus näitas, et kahjuks istuvad mõned teismelised tundide kaupa arvuti taga ja mängivad või viidavad aega suhtlusportaalides. Enam pole neil aega isegi rahulikult süüa ega oma hobidega tegelda. Sageli veedavad lapsed arvuti taga tunde. Selle tulemusena muutub laste käitumise vägivaldseks, virtuaalne reaalsus ja tegelik elu võivad sageli sassi minna, silmad väsivad, liikumisvaeguse tagajärjel tekib kõhukinnisus ja isegi hemorroidid. Laps kaotab huvi õppimise vastu, koolis tekivad
Juhendi esimeses peatükis kirjeldatakse õpilasuurimuse olemust ning uurimuse kirjutamisele eelnevaid töölõike. Juhendi teises peatükis on loetletud nõuded õpilasuurimuse ülesehitusele ja konkreetsetele osadele. Kolmandas peatükis kirjeldatakse praktilise töö olemust. Neljandas peatükis on välja toodud nõuded praktilisele tööle ja selle ülesehitusele. Viiendas peatükis vaadeldakse töö vormistamise ning viitamisega seonduvat. Viimastes peatükkides antakse soovitusi töö kaitsmiseks ja tuuakse välja uurimustöö ja praktilise töö hindamisjuhend. 4 1. ÕPILASUURIMUSE KOOSTAMINE 1.1. Õpilasuuriumuse olemus Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö, mis järgib teaduslikule tööle esitatavaid nõudeid ja vastab käesoleva metoodilise juhendi nõuetele
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi.......................................
Raamatukauplus on üks väheseid allesjäänud tõendeid, et inimesed mõtlevad./ J.Seinfeld.17 Õnneks on meil veel palju raamatupoode ja kirjandusteoseid ostetakse, vaatamata sellele, et nad on hinnalised. Rääkimata nende kaubandusasutuste lummavast aurast ja kunstiliselt heal tasemel kujundatud teoseist, mille järele tahaks haarata. Tihti suunab õpetaja õpilasi lugema. Nad loevad ja oskavad loetust kõneleda, aga ei oska selgitada, miks nad midagi arvavad. Nad loevad justkui kellegi teise jaoks. Nii nagu õpilased vajavad lugemiseks aega, vajavad nad ka aega, et arutleda loetu üle. Ei tee halba ka see, kui õpilane saab loetu põhjal kirjutada. Ta ei peaks tegema mitte ümberjutustust, vaid võiks väljendada oma tundeid, kuidas loetu mõjus, mis meeldis ja mis mitte ning miks, kuidas mõjutas väärtushinnanguid. . 17 K. Kask. Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005, lk 62.
õppematerjalidele, abistavatele küsimustele jne. Tulemuseks on uue teadmise konstrueerimine, mis võimaldab järgmisi kogemusi hankida juba uuel teadmiste tasandil. Kogemusõpe on pidev protsess, mille sisendiks on kogemus ja väljundiks uue teadmise konstrukt, mis omakorda viib uue kogemuse hankimiseni jne. 16.1 Raport. Raport on kogemusliku õppimise meetod. Raport aitab keskenduda läbielatule ja seda süsteemselt esitada. Meetod eeldab, et esmalt tuleb hankida kogemus. See võib olla mistahes kogemus: millegi läbielamine, õppekäik, mingi töö tegemine jne. Hiljem kogetut analüüsitakse. Võetakse aeg maha, peatutakse ja mõeldakse, mis see oli, milline tähendus sündmusel õppija jaoks on ja mida sellest õpiti. Raporti meetodi puhul kasutatakse läbikirjutamist. Meetod on kasulik, kuna: aitab õppijal keskenduda kogetule ja seda süsteemselt esitada,
Samas on sõnal ka kitsam tähendus meeshomoseksuaal. 1.3 Homoseksuaalsuse võimalikud põhjused Leidub mitmeid teooriaid erinevate seksuaalsete orientatsioonide põhjuste kohta. Ameerika Lastearstide Akadeemia (The American Academy of Pediatrics) on öelnud, et seksuaalne orientatsioon ei ole tõenäoliselt mõjutatav vaid ühest tegurist, vaid on geneetiliste, hormonaalsete ja keskkondlike tegurite koosmõjul arenev (Frankowski 2004). On läbi viidud palju uuringuid võimalikest geneetilistest, hormonaalsetest, arengulistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest mõjudest seksuaalsele orientatsioonile, kuid ei ole leitud midagi, mis lubaks teadlastel anda ühest vastust (American Psychological Association 2008). Täiskasvanu seksuaalse orientatsiooni tuumast olulise osa moodustavad külgetõmbed ilmnevad tüüpiliselt lapsepõlve keskosa ja varase teismeea vahel (American Psychological Association 2008). 1.3.1 Geneetilised tegurid
Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema
Uurimismeetodina on kasutatud katset, mille käigus tuli täita ankeetküsitlus, selgitamaks , millised on õpilaste teadmised muusikateraapiast. Samuti taheti teada, milliseid emotsioone tekitavad neis erinevad ette mängitud palad. Kõikidele uuringus osalenutele kehtisid samad tingimused. Uurimusest järeldus, et: 1) rohkem kui pooled küsitletutest on varem kuulnud muusikateraapiast, sealhulgas on poiste ja tüdrukute osakaal üsna võrdne; 2) pea kolmveerand vastanuist arvavad, et muusikateraapiaga on võimalik inimesi ravida; 3) umbkaudu pooled vastajad pöörduksid stressi ravimiseks muusikateraapia poole; 4) küsimuses, kus tuli lugude kuulamise järgi kirjutada, millised emotsioonid tekkisid, said rohkem nimetatud rahustavad ning rõõmustavad tunded. Sellest võib järeldada, et õpilased vaevlevad stressi ja pinge käes ning muusika suudab neid rahustada ja veidigi õnnelikumaks muuta.
Kui materjal on ainult Internetis, peavad kõik viidatud artiklid olema disketile salvestatud, kuna artikkel võidakse Internetist kustutada ja siis on töö autoril vajaduse korral viite korrektsust raske tõestada. · Teadustööd: AUTORI NIMI, Eesnimi(nimed). Töö pealkiri kaldkirjas. Teadusasutuse või õppeasutuse nimi. Koht, aastaarv. [Töö liik nurksulgudes]. Näide: TAMMEPÕLD, Mikk. Henri de Toulouse-Lautrec. Tartu Gümnaasium. Tartu, 2000 [Uurimistöö]. · Aruanded, dokumendid jms: dokumendi nimetus. 2001. Ettevõtte nimetus, Linn, 2001. Näide: Klassipäevik. Tartu Gümnaasium, Tartu, 2001. · Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näide: EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. · Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral tuleb leida ise lühendid. Näide: Lühendid EAA Eesti Ajalooarhiiv EKM Eesti Kunstimuuseum ERA Eesti Riigiarhiiv
mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks. Loovtöö korraldamise ja läbiviimise põhimõtted esitatakse kooli õppekava üldosas, kus on kirjeldatakse täpsemalt, kuidas toimub: loovtöö korraldamine; loovtöö teema valimine; õpilaste juhendamine; loovtöö esitlemine; loovtöö hindamine. Juhendmaterjali koostajad Ene Kulderknup ja Inge Raudsepp Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialistid
17 sokid või sussid ning nende pläkerdamine võõraste ükskõiksuse tõttu ajas kopsu veits üle maksa. Seega võtsime kahe tüdrukuga kilesussikorvid kätte ning seisime esimese korruse vahekäigus, jagades võõrastele kilesusse. Kui klassiõed väsisid ära, jäin ma ainsana treppide juurde tõmblema. Siis sattus mulle aga peale Viire, kes kutsus mind koheselt kabinetti ning luges järgmised sõnad peale: "Sinu tegutsemist vaadates arvavad võõrsilt tulevad lapsed, et meie koolis käivad väärakad." Kas koolil on vaim? Kindlapeale. Mida igatsed sellest kooliajast? Igapäevast ümbritsetust oma parimate sõpradega. Laisklevat kulgemist läbi kolme aasta. Turvalist ümbrust enese arendamiseks. Kõiki naerupisaraid :)))) Kas oled koolile midagi andnud, koolilt saanud, mida endale tähtsaks pead? Olen mõnel olümpiaadil esikohti toonud gümnaasiumile, see vist
2) teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus; 3) töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus; 4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus; 5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus; 6) oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus; 7) töö korrektse vormistamise oskus; 8) kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus; 9) töö kaitsmise oskus. Praktilise töö laiem eesmärk on õpilase isikupära, loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine. Praktiline töö koosneb tööst ning selle juurde kuuluvast kirjalikust osast. Mõlemate puhul võib eristada kindlat vormi. 1.2. Töö teema valik Teema valib õpilane iseseisvalt vastavalt oma eelistustele ja huvidele või teemapangast.
Sellest ajendatuna püüdsin uurida valitud inimgruppide hinnanguid. Uurimuse tulemused ei pruugi anda täielikku pilti antud valdkonnast, mis nõuaks pikemaajalist ning põhjalikumat uurimistööd. 3 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli analüüsida õpilaste väärtushinnanguid. Uurimistöö teema pakkus mulle huvi, nimelt huvitas mind, mida tänapäeva noored arvavad üldisemalt koolist, õppimisest, sõpradest, rahast, ajateenimisest ning elamisest väljaspool Eestit. Kooli ja õppimise kontekstis huvitusin hariduse olulisusest. Sõprade teemal soovisin välja selgitada nende tegelikku tähendust, on nad vahendid või eesmärk iseenesest. Assotsiatsioonid raha teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist. Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud
AITÄH! 27 Lisa 2 Ankeedi punktisüsteemi tulemused Maksimum punktide arv 23 Tüdrukute koguarv 34 Poiste koguarv 26 Kõikide tüdrukute punktide kogusumma 441 Kõikide poiste punktide kogusumma 310,5 Keskmine punktisumma 1 tüdruku kohta 12,97 Keskmine punktisumma 1 poisi kohta 11,94 Resümee PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID Aiki Allik 10 a klass Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Kaja Puck Kehakeel on inimese lahutamatu osa, mis on suunatud väljapoole. Kehakeel võib asendada suulist suhtlemist ja annab inimesest usaldusväärset informatsiooni, seega on selle abil võimalik jälgida inimese mõtete ning tegude vastavust st. inimese ausust. Kehakeele abil
Kevadised ja suve alguse pikad põuad on sageli seotud selle kõrgrõhkkonnaga, mis pikaks ajaks stabiliseerudes kujutab endast tõket tsüklonite teel (Raukas 1995: 188). Tuulele avaldavad mõju mäed ja orud ning isegi hoovused. Tuule suund mõjutab õhutemperatuuri ja sademeid. Siinset kliimat mõjutab eelkõige ka Põhja-Atlandi hoovus. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Põhja-Atlandi hoovuse põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ja temperatuuri järske kõikumisi, mis on maksimaalsed sügisel ja talvel. Valitsevate läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv niiske mereline õhumass toob külmal poolaastal endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma
innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust. Puuduvad süsteemsed seosed õpetaja koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Holland). Puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolidestoimuva uurimis- ja arendustöö vahel. Õpetajakoolituse eesmärk õpetaja kui hea teenistuja, ametnik (USA, Belgia) õpetaja kui noorem professor õpetaja kui täisväärtuslik isiksus (keskendub õppijale endale)
Pealkiri. Lisainfo. Kirje koostatakse viidatava allika keeles. Allikad esitatakse autorite tähestikulises järjekorras ilma järjekorranumbrita. Kui allika autor on asutus või organisatsioon, järjestatakse allikas tähestikuliselt vastavalt selle nimetusele. Allikate puhul, kus pole näidatud autorit, paigutatakse see loetellu tähestikulises järjekorras vastavalt pealkirjale. Kui loetelu sisaldab mitte-ladinatähestikulisi allikaid, tuuakse esmalt ära ladinatähestikulised allikad, seejärel teistes tähestikes teosed originaaltranskriptsioonis. Kui loetelus on mitu tööd ühelt autorilt, järjestatakse need ilmumisaja alusel, alustades varasemast. Kui autorilt on samal aastal mitu tööd, siis järjestatakse need pealkirja esitähe alusel ja lisatakse nii tekstisiseses viites kui allikate loetelus aastaarvule järjekorda tähistav väiketäht. Nt: 1999a, 1999b. 3.6.1 Trükised
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunik
annaabi.ee 
