Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver. Kurgja talumuuseum Kurgja Talumuuseuis saab tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga, lisaks tema poolt rajatud talu eluoluga. Tänaseni karjakasvatusega tegeleva talumuuseumi juures saad uudistada veiseid , lambaid ja hobuseid, lisaks restaureeritud vanu taluhooneid nagu karjalaut, ait, veski ja rehi. Saad ka ise proovida talutöid ja tutvuda vanade kommetega- traditsioonilisteks üritusteks on saanud Talutööde päev, Sügis talus, Jõulud talus jne. Mart Saare majamuuseum Mart Saare Majamuuseum asub Soomaa rahvuspargi serval. Helilooja Mart Saare esivanemad asusid siia sooservale elama juba 19. sajandi esimesel veerandil. 1830. aastate paiku anti neile perekonnanimeks Saar. Metsavahi pojana sündinud helilooja veetis siin oma lapsepõlve. 1932
Mõisa peahoone. Mõisa peahoone talvel. Mõisa peahoone välisuks on varaklassitsistliku kujundusega ja pärineb 1800. aastate alguse juurdeehitusest. Peahoone tagaküljel malmist valatud rõdukonsoolid, mis pärinevad arvatavasti Peterburi tehasest ja on hoonele lisatud 19.saj lõpuveerandil. Ümmargune tornilaadne aednikumaja peahoone ligidal, mida ka õunaaiaks on nimetatud, on erakordne meie mõisates. Mõisa ait. Mõisa tall. Mõisa kelder, ehitatud 1936. Mõisa kelder seest. Mõisa meierei. Vesiveski. Vesiveski varemed. Piirdemüürid. Väravapostid. Mõisa peahoone seest. 4. KASUTATUD ALLIKAD: · http://www.mois.ee/voru/vanaantsla.shtml · http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/vana- antsla-moisa-park/ · http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=705
Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi seminare konverentse, pidusid jne. Samuti saab seal ööbida. Mõisa viimane omanik Friedrich von Berg (18451938) oli tuntud sordiaretaja. 19. sajandi lõpul aretas ta kohalikele oludele väga sobiva rukkisordi Sangaste. Friedrich von Berg oli ka Liivimaa üks esimesi autoomanikke ning autonduse eestvedaja Lõuna Eestis. Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Sangaste kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Sangaste valla territooriumile. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal;
1815. aastal päris krahv Münnichi tütar Maria Ernestina von Nolcken Mooste, Luunja, Kaagvere ja Vana- Kastre mõisad. Abielust maanõunik vabahärra parun Axel Gustav Friedrich von Nolckeniga oli parunessil neli last. Rootsi õuetallmeistri poeg Axel von Nolcken pärines nimekast Rootsis elutsevast Nolckenite suguvõsast, millele oli 1747. aastal omistatud vabahärra seisus. Abielludes krahvinna Münnichiga sai Nolckenist 1788. aastal Venemaa alam ning 1797. aastal kanti ta Liivimaa aadlimatriklisse. Nolckenite vanimast pojast, kreisisaadik parun Georg Johann Friedrich von Nolckenist kujunes Liivimaa Rüütelkonnas konservatiivide mõjuvõimas liider, kes astus 1842. aastal Peterburis rüütelkonna esindajana välja baltisaksa aadli õiguste piiramise vastu. Ehkki Georg von Nolckenile kuulus 1817. aastast küll Luunja 3
Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest. Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile. Nierodtile kuulus peale Särevere veel ümbruskonna külad: Taikse, Raukla, Mäeküla. Lisaks ostis ta veel Rikassare talu koos veskiga. 1613. aastal ostis ta Vilita ja Enniste küla, 1625. aastal Põikva küla
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt, kuid sellegi poolest on mõi
Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei. Park: Mõisa juurde kuulub 19. sajandi esimesel veerandil kujundatud inglise stiilis park. Selle põhiosa rajajaks peetakse A. G. von Nolckenit. Pargiaasad vahelduvad puudesaludega, kuhu on istutatud omavahel kontraste moodustavaid puudegruppe. Iga aasa äär on kujundatud eri liiki puudegruppidega. Park on liigirikas, seal kasvab 57 taksonit puid ja põõsaid. Põhipuuliigid on tamm, pärn ja kuusk. Koht kultuuris: 15
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS IMKATS-skeem: I(teosega seotud inimesed): Timotheus Von Bock Keisri hull, tõtträäkiv aadlik. Teose vapper revolutsiooniliste ideede kandja, kes jääb oma põhimõtetele niivõrd kindlaks, et ei tagane neist isegi pärast Schlüsselburgi kindlusvanglasse sattumist. 1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on
külastajatele 2011. aasta suvel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. Arhitektuur Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja historistlik loss sai viie aasta ehitustöö tulemusena valmis aastal 1885. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid
Keila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist. Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud. 3 Sangaste mõisa ajaloost Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarhitektuuri esinduslikemaid näiteid. Los
Palmse Eesti Vabariigi alguseni. Praegune Palmse härrastemaja valmis lõplikult 1730. aastaks. Kõrvalhooned, Ilumäele ehitati kabel, Oruveskile vesiveski. Peahoonetagust iluaeda hakati rajama 1738. aastal. 18. sajandi keskpaigaks oli Palmsest saanud juba tõeline barokkansambel, kus leidus ligi paarkümmend ehitist. 18. sajandi lõpul, kui viinapõletamisest sai mõisnike peamisi tuluallikaid, ehitati uus viinaköök, samuti rajati nuumhärgade tall, sest kujutas ju viinapõletamisest jääv praak väärt loomasööta. Võsul alustas tööd telliselööv, kus hakati tegema ka katusekive. 1817. aastal sai Palmse mõisnikuks Carl Magnus von der Pahlen, keda tuntakse eelkõige Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkubernerina ning Tartu ülikooli kuraatorina. Temagi aeg oli ehitustegevuse poolest viljakas: valmisid valitsejamaja ja suur sauna- ehk supelhoone, Ilumäele ehitati uus kabel. 19
vabanemiseks soojustati puistevillaga maja pööning. Vähemal määral on tehtud fassaadi hooldamist. Osaliselt on tehtud vahelagede remonti. Räpina mõisa vesiveski Vesiveski üldseisund on rahuldav. Hoone on ehitatud 18. sajandi lõpul. Räpina mõisa vesiveski on kahekorruseline, massiivne krohvitud kivihoone. Kaetud on veski poolkelpkatusega, mille kelba ja räästa all on laiad krohvikarniisid. Aknad on erineva suuruse ja kujuga. Katusekorrusel on suur vintskap kottide tõstmiseks kotilaele. Säilinud on originaaluksi ja mitmeid detaile mis väärtustavad üldkujundust (Muinsuskaitseamet). Räpina mõisa tall-tõllakuur Hoone on heas seisukorras. Hiljuti lõppesid restaureerimistööd. Tall-tõllakuur rekonstrueeriti eesmärgiga muuta see loomemajanduskeskuseks (Räpina vald. 2012). Hoone on ehitatud 19-nda
Legendid SUUR LIIKLUS VAJAB RAUDTEED Enne oli raudtee Tallinn- Keila- Paldiski. Läänemaa ja Harjumaa mõisnikud tahtsid, et tehtaks raudtee ka Haapsalusse. Siis tahetigi ehitada Keila- Kloostri- Haapsalu raudtee. Sellega ei olnud aga suurem osa nõus. Taheti ehitada Keila- Kloostri- Munalaskme- Haapsalu raudtee. 3 Kuid siis saatis Riisipere mõisnik riigivalitsusele palvekirja, et siin on liiga suur liiklemine ja siit peab raudtee läbi viima. Siis tulidki revidendid vaatama, kui suur siin liiklemine on. Seks ajaks ajas mõisnik kõik Riisipere ümbruse inimesed kokku, küll härgadega, küll jala. Inimesed pidi käima mööda teed. Revidendid nägid siis, et siin on väga suur liiklemine ja siit peab raudtee läbi ehistama. Selle jutustuse kuulsin mina oma emalt
Gottlieb von Stryki alustatud uue elumaja ehitamine ei jõudnud lõpule tema eluajal. Ta oli mõelnud, et tema noor abikaasa Helene peab seal pärast tema surma oma lesepõlve. Uus maja valmis alles 1847. aastal. See ongi tänaseni säilinud mõisahoone (nüüdne koolimaja) kaunis Kõpu pargis. Alexander-Otto ostis 25. augustil 1865 kihelkonnakohtunik Wilhelm von Wahli käest Sürgavere mõisast juurde kogu Metsküla. Selle maa väärtus oli 211 taalrit ehk 28 716 rubla. Vastavalt Liivimaa valitsuse patendile anti see 19. novembril 1871 Suure-Kõpu mõisale. Nii sai viimane suure hulga maid juurde. Suure-Kõpu suuruseks oli 1919. aastal 10 843 ha mõisamaad ja 7 948 ha talupoegade käsutuses olevat maad. Viimane mõisaomanik oli Alfred-Georg-Alexander von Stryk. Ta oli maapäeva saadik. Tema abikaasa oli Anna Baronesse Stael von Holstein. Sellest abielust sündis 5 last: 3 tütart (Anne-Marie-Jenny-Aleke; Birgitte-Jenny-Anna; Doreothea-Jenny-Anna-Ida)
samuti kaunis piirdeaed. Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest.Kõrvalhooned on jaotataud mitmesse põhigruppi. Viljandi maantee äärde jääb lauda- ja tallikompleks, samuti kuivati ja ait. Suure-jaani suunas paiknevad aida- ja laokompleks. Otse peahoone kõrval asub barokne nn vana proua maja, mis oli varem peahoone. Pargi servas tiigi kaldal on viinavabrik ja nuumhärgade tall. Kogu kompleksi piirab suurejooneline kivimüür. Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal Eesti Aleksandri Põllutöökeskkool, mis toodi Olustverre üle Kõo mõisast. Tänapäeval kannab kool nimetust Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool.
kuuluv kivikalme, kust on saadud juhuleide. Kalmet pole arheoloogiliselt uuritud. Edise mõisakompleksi põhjaküljel asub teeäärses kivivares väikeselohuline kultusekivi. Sellised kultusekivid pärinevad arheoloogide hinnangul juba I aastatuhande teisest poolest enne meie aega. Mõned väikeselohulised kultusekivid leiduvad veel Edise küla lõunapoolses osas. Kuna arheoloogid ei ole selles piirkonnas inspekteerimist teostanud on kultusekivid esialgu arvele võtmata. Edise asundusest Veski talu põldudelt leiti 1938. aastal kümndmisel juhuleidunakäevõrusid ja noatupe osasid. Kuskilt Jõhvi ümbruskonnast (toenäoliselt Edise piirkonnast) leiti 1930. aastatel juhuleiuna käevõru, pintsett, 3 sõrmust ja 2 noakatkendit. Ilmselt kunagisest kalmest. /Andmed Ajaloo Instituudi arheoloogiliste leidude arhiivi kartoteegist/ Edise mõisa maalt on leitud (leiuaeg teadmata) vähemalt 525 hõbemündist koosnev
sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad. Olid levinud väikeste ruutudega aknad. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785. Üks väheseid enamvähem terviklikult säilinud mõisa ansambleid Eestis.9 Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid oli
Põhilised koormised talupoegadel mõisa ees oli teokoormis ,kümnis Mõisal avanesid uued võimalused raha saamiseks peale raharendile üleminekut. Saadi rendiraha ning tänu sellele oli raha rohkem mille eest osta. Olustvere mõis Mõis rajati juba Orduaja lõpul. Olustvere saksakeelne nimetus on olnud Ollustfer. 16. sajandil kuulus Olustvere mõis Schillingite aadliperekonnale. Sajandi lõpul omandas mõisa Nicolaus Eismont, kes oli mõisnik 1598. aastani. Siis sai Olustvere omanikuks Tartu piiskopi Johann Blankenfeldi sugulane Franz Blankenfeld ja tema abikaasa Catharina Orgies. 1624. aastal läänistati Viljandi lossilään, mille koosseisu Olustvere kuulus, krahv Jakob De la Gardiele (1583–1652). Peagi panditi mõis Valentin Schillingile, kes oli omanik 1640. aastal. Pandilepingu lõppedes siirdus mõis De la Gardie´dele tagasi. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Turismimajandusalused Loodushuviliste täiskasvanute grupp Koostaja: Kaie Aavik 2013 Sissejuhatus: Tutvustada Narvast pärit loodushuviliste gruppile Mulgimaad. Tööeesmärk: Koolitöö koostamine ning endalegi informatsiooni mulgimaa kohta koguda ning huvitavat teada saada. Kasutatud meetodid: Omalooming ja interneti leheküljed. Sihtrühm: Värskes õhus viibimine, roheline mõtteviis, õhtusöök mulgi päraselt. Maakonna üldtutvustus: Lipp Vapp Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 2
Ohtu Mõis OHTU PÄRIS ALGUS Millal, kuis on kerkinud siia selline arhitektuuriansambel, mõisasüda, mis võinuks vabalt paikneda kuskil hoopis kaugel, Taanis või Schleswigis või Pommeris? 1973. aastal ilmunud ENE 5.köide ütleb Ohtu kohta nii: Ohtu asunduse kohal oli varem suur küla (Taani Hindamisraamat 1241: Heukael) mis Poola Rootsi sõdade ajal tühjenes; samasse 17. saj. algul rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Taani Hindamisraamatu järgi oli too 20 adramaa suurune küla läänistatud kellelegi Marwarile, kelle omanduses oli ka lähedaipaiknev Nahkjala küla. 1314 aastal ostis küla Hinricus de Lode käest Tallinna raehärra Johannes Masche, kes selle ka kohe edasi müüs. Ordu ajal kuulus Ohtu ala Keila mõisa kulna vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan III selle Nils Jönsson Krämerile (+1623) läänistas. 23.6.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N.J.Krämeri lesele Magdalenale päriseks. Järgmiseks valdaj
olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aedniku maja, juustukoda, meierei, masinarehi ja väike laut ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed. Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977
Poeg Johann(1646-1712) astus Rootsi ja hiljem ka Taani Sõjaväeteenistusse. 1684.aastal läks ta erru ning temast sai Kopenhaagenis laevamaakler ja hiljem reeder 1673.aastal Johann abiellus, Ambsterdamis Kornelia Swensiga 19. Mail 1674. Aastal sündis Stade linnas poeg Peter, kellest hiljem tuntud admiral Venemaal. Heimtali nimest Esimesed teated mõisast pärinevad 1528. aastast. Mõis kandis siis Lenseni nime. On teisigi nimesid, mille all see valdus vanemais dokumentides esineb, nagu Agende ja Kurvitz. 1684. aastal kirjelduses esineb Agende veel külana, kus elas muuseas Curitz Jach Cubias. Viimase või tema järglaste järgi on nähtavasti pärast mõisastamist 18.sajandil hakanud uut mõisat nimetama Kurvitsa mõisaks. Mõisal oli 18.sajandi lõpul kaks karjamõisat Marna ja Peetri. Pärnu Alammaakohtu 14.jaanuaril 1793.aasta otsusega nimetati Kurvitsa mõis ametlikul ümber Heimtaliks.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool PM1 Kõpu Põhikool. Referaat. Koostaja:Taivo Vaine Juhendaja: Rein Schihalejev Olustvere 2010 Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu. Esimese teated Suure-Kõpu mõisa kohta pärinevad 1487. Aastast, kui see kuulus Womar von Uexküllile. Kompleksi keskus oli sellel ajal Mõisaküla külas, mis asub mõned kilomeetrid eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587. Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800. aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina Usakovale. 1804. Aastal os
Eesti Maaülikool Kukruse mõisapark ja polaarmõis Lõputöö Koostaja: Toomas Jaup Juhendaja: Mari Nõmmela Tartu 2017 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1.1Peahoone........................................................................................................ 3 1.2Von Tollid........................................................................................................ 4 1.3Mõisapark....................................................................................................... 5 1.4Hoone restaureerimine................................................................................... 6 1.5Ait................................................................................................................... 7 1.6Kuivati.......................................
aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes Kotkemäel, asub kettaedadega ümbritsetud mälestussammas, mille lasi Alexander von der Pahlen püstitada 1863. aastal oma isa mälestuseks. Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen oli Balti Raudtee Seltsi president. Tema eestvõttel rajati 1870. aastal avatud Tallinn-Peterburi raudtee, mis elavdas märgatavalt Tallinna ja Põhja-Eesti majanduselu. 1863. aastal Alexander von der Pahleni poolt Tsaari-Vene võimudele esitatud raudtee ehitamise taotlus kinnitati pärast viie aasta pikkusi ponnistusi 1868. aastal. Sellele järgnenud kahe aasta jooksul ehitati raudtee reaalselt ka valmis.22
Referaat Sangaste loss Juhendaja: Koostas: 12. klass Sangaste mõisa ajalugu Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof- Karijärve juures Karula k
Keila Kool Referaat Keila-Joa mõis Krister Klement 12a 2009 Sissejuhatus 1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Eesti aladel kokku u
KEHRA GÜMNAASIUM JOOSEP HEIN VIII B klass ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljateistkümmet küla. Valla maa-alal oli mitu
aastal aga H. L. v Löwenstern suri ning m õisamaad (v.a. võlgade katteks läinud metsatükk) koguväärtuses 110 000 banko ja 25 000 hõberubla läks üle tema pojale Eduard v. Löwensternile (H. Wistinghausen Quellenzur Gescichte der Rittergüter Estlands e'm 18. und 19. Jahrhundert (17721889) HannoverD öhren 1975.) Omanikud kasutasid peamõisana Alaveret, seega jäi Pikva viimasest majanduslikult ja juriidiliselt s õltuva kõrvalmõisa staatusesse. Seoses mitut laadi valdus õiguslike küsimuste ja keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere koos Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern Sternburgide aadliperekonnale. J ättes siinkohal puudutamata Alavere mõisaga seotud küsimused, 5 märgime ära just sellesse aega langeva Pikva iseseisvumise. 1849. aastal, t äpselt 18. oktoobril 1849 määrati Pikva omaette päranditombuna Charlotte Baron v. Belowile ja tema lastele (Pikva tollaseks
Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Tallinn-Lelle- Viljandi
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS Inimesed Timotheus Von Bock- keisri hull, satub Schlüssengerbi vanglasse, kuid jääb oma põhimõtetele kindlaks, kannab revolutsioonilisi ideid. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa. Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Katharina von Bock( Eeva Mättik) lihtne talutüdruk, Timotheus von Bocki naine. Elsy Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine. Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Ungru loss (mõis) Referaat Õpilane: Haapsalu 2011 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................... 3 Ungru loss (mõis) selle asutamisest tänapäevani ........................................... 4 Ungru mõisast 19.sajandi algul....................................................................... 5 Kokkuvõte ...................................................................................................... 6 Kasutatud materjal ......................................................................................... 7 Lisad ............................................................................................................... 8 Referaat räägib Ungru lossist ja selle mõisast, millel on väga palju omanikke olnud. Selle omanik algul oli Gorris Herkel, kelle poja, Reinhold Herkeli tütar abiellus 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
