Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lähetuse käskkiri". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majutuskulud, käskkiri, saatmine, saadan, sihtkoht, helsinki, päevarahasaabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ja selleks ei ole vaja töötaja nõusolekut juhul, kui lähetuse pikkus ei ületa 30 päeva. Mõlema poole kokkuleppel võib lähetust pikendada. Töötaja võib sellisel juhul lähetusest keelduda, kui ta ei saa lähetuskulude avanssi või tema majutuskulud hüvitatakse alammäärast väiksemas summas. Mitu korda saab töötajat aasta jooksul töölähetusse saata, seda seadus ei sätesta. Rasedat töötajat ning alla kolmeaastast last või puudega last kasvatavat vanemat võib lähetusse saata vaid tema nõusolekul. Alaealise lähetusse saatmiseks on vajalik nii alaealise kui ka lapsevanema või alaealise seadusliku esindaja nõusolek. Kulude hüvitamise üldised alusel
sõidupileti ettetellimise kulud, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi või sõidupiletile tehtud vastava märkuse alusel Lähetusega seotud: majutuskulude alammäär on riigisisesel lähetusel 13 eurot majutuskulude alammäär välislähetusel on 52 eurot ööpäevas majutuskulude ülemmäär riigisisesel lähetusel 77 eurot majutuskulude ülemmäär välislähetusel on 128 eurot ööpäevas Kui majutuskulud on majutuskulude alammäärast väiksemad, võib teenistuja lähetusest keelduda. Ministeeriumi kantsleri ja muu ametiasutuse juhi kehtestatud korras võib lubada välja maksta ka piirmäärast kallima majutuskoha kasutamise kulud, kui puudub võimalus kasutada piirmäärale vastava hinnatasemega majutuskohta. Majutuskulude piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Majutuskulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Kui kulu tõendaval
lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Tööandja peab hüvitama sõidukulud (sh isikliku sõiduauto kasutamisega seotud kulud lähetuses), majutuskulud ja muid mõistlikuse piires lähetuseks vajalikke kulutusi. Välislähetuse puhul päevaraha. Kulud peavad olema tõendatud (dokumentaalselt). Maksuvabastuse rakendamisel on olulised 3 piirmäärad. Välislähetuse puhul hüvitatakse ka reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud. Töölähetusega seotud majutuskulude alammäärad on: riigisisesel lähetusel 200 krooni ööpäevas, välislähetusel 800 krooni ööpäevas.
Töötajal on õigus nõuda lähetusel kantud kulude hüvitamist. Töölepinguseadus keelab kokkulepped, mille kohaselt hüvitatakse tekkinud kulud töötasuga. [3] Hüvitamisele kuuluvad kõik mõistlikud kulud. Sellisteks saab lugeda kulusid, ilma milleta pole tööülesannete täitmine võimalik. Lähetuskulusid hüvitatakse vastavate kulu tõendavate dokumentide alusel, nt bussipilet. Töölähetusse saadetule hüvitatakse: [4] · Sõidukulud lähetuspaika ja tagasi · Majutuskulud · Muud lähetusülesandega seotud kulud, nt sidepidamiskulud tööandjaga, viisa, reisikindlustus Lähetataval on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. [5] Avansi mittesaamisel võib töötaja lähetusest keelduda. See eeldab töötaja ja tööandja mõlemapoolset mõistlikku suhtumist ning üksteisega arvestamist. Avanssi tuleb küsida aegsasti enne lähetusse asumist, et tööandja saaks
alamäär riigisisesel lähetusel 13 eurot ja välislähetusel 52 eurot, ülemäär riigisisesel lähetusel on 77 eurot ja välislähetusel 128 eurot ööpäevas. Ametiasutuse juhi või kantsleri kehtestatud korras võib välja maksta ka piirmäärast kallima majutuskoha kasutamise kulud, kui puudub võimalus kasutada piirmäärale vastava hinnatasemega majutuskoht. Majutuskulude piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Juhul, kui majutuskulud on väiksemad kui selleks ettenähtud alammäär, võib teenistuja lähetusest keelduda. Kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Päevaraha maksmise kord: · Päevara makstakse välislähetuse korral 32 eurot päevas. · Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Xxxx Xxxx LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS Referaat aines MS.0119 Õigusõpetus Juhendaja Reet Nurmla Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Töölähetus ......................................................................................................................... 4 Kulude hüvitamine ja päevaraha ................................................................................... 4 Hüvitiste ja päevaraha maksustamine ........................................................................... 5 Teenistuslähetus ................................................................................................................ 6 Kulude hüvitamine ...................................
.............. Arveldused aruandvate isikutega; lähetused · Aruandvad iskud on ettevõttega töösuhtes · Arvelduste kord (avansside maksmine, aruande esitamine, tasaarveldused) on fikseeritud raamatupidamise siseeeskirjades · Avansse antakse majanduskuludeks, lähetusteks jm.. · Lähetuskulude hüvitamise kord on kirjas valitsuse määruses · Maksuvabad määrad järgmistele kuludele: sõidukulud ja muud kulud, viisavormistamise kindlustuskulud, majutuskulud, päevarahad. Vt konspekt: lähetuskulude hüvitamine. Lähetuskulude hüvitamine www.riigiteataja.ee/akt/13351709 · Välislähetuse päevaraha määr on 22,37-32 eurot · makstav maj.kulu hüvitis Eestis kuni 77 eurot ning välislähetusel kuni 128 eurot ööpäevas; Maksuvaba piirmäära ületav osa, maksustatakse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga · Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ületava osa
igaühel ennast teostada) Töölepingu seadus (võeti vastu 17.detsember 2008.a ja jõustus 1. juulil 2009. aastal) Võlaõigusseadus Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid Kollektiivlepingud (1:300-301; 4:1) Tööõiguse printsiibid on: Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all. Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks.
pikemat tähtaega; 3) ainult töötaja nõusolekul võib töölahetusse saata rasedat ja alla 3-aastast või puudega last kasvatavat vanemat; 4) alaealise lähetamiseks on vajalik nii alaealise kui ka tema seadusliku esindaja (lapsevanema) eelnev nõusolek; 5) tööandja on kohustatud hüvitama töölähetuse kulud ja töötaja võib nõuda kulude hüvitamist enne lähetust. Seadus näeb ette päevaraha maksmise ainult lähetuse korral välisriiki. 11 3.7 Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. 12 4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED
sõidupileti esitamisel Majutuskulud hüvitatakse tasutud arvete alusel(kehtib ID-ga)(100%) Lisakulud (sideteenused,pagasivedu jne.)mis on seotud tööülesannete täitmisega)hüvitatakse maksedokumentide esitamisel kuni 35%ulatuses ettenähtud päevarahast Päevaraha makstakse üldjuhul vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirmäärades.Ühepäevane on lähetus,mis algab ja lõpeb samal kuupäeval.Kui töötajatele on lähetuse ajal kindlustatud tasuta toitlustamine, võib päevaraha määra kuni 70% vähendada Välislähetusega seotud viisa vormistaminse kulud hüvitatakse tasumiskviitungi või koopis esitamisel.Tervise-ja ravimikind. Puudumisel hüvitatakse maksedokumentide alusel vältimatule arstiabile ja sellega seoses kulutused Ettevõtte käskkirjaga määratud isikutele võib ettevõtte kassast anda rahalist avanssi mitmesugusteks pisikuludeks Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulusid 27. Millistel juhtudel ei maksa ravikindlustuse hüvitist
6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Töölähetus Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ( TLS § 20). Töölähetus s.o töötaja tööülesannete täitmiseks saatmine väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ( TLS § 21 lg1). Töölähetusse saatmise piirangud ■Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. ■ Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.
järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem. · Töölähetusse ei ole lubatud saata rasedat ja alaealist. Naist, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme aastast last, võib saata töölähetusse tema nõusolekul. · Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduraha. · Käesoleva paragrahvi 3. lõikes mainitud kompensatsioonide suuruse, maksmise tingimused ja korra kehtestab vabariigi valitsus. · Töölähetuse päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas. 26. PALGAST KINNIPIDAMISTE TEGEMISE KORD Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse,
- alaealist ainult seadusliku esindaja eelneval nõusolekul Riina Vään 9 Töötajal on õigus nõuda mõistliku aja jooksul lähetuskulude katteks ettemaksu ja kui tööandja sellest keeldub, siis on õigus töötajal lähetusest keelduda. Päevaraha - välislähetuses 350 ühepäevasel ja 500 mitmepäevasel. Kui lähetuskohas tagatakse toitlustamine siis võib päevaraha määra vähendada 70 % võrra. Ei ole enam päevaraha riigisisesel lähetusel. Sõidukulud (dokumendi alusel). Majutuskulud (dokumentide alusel) Enam loetletud konkreetseid kululiike, vaid mõistlikud kulud tuleb hüvitada. Millised dokumendid tuleb töölähetuse korral (aruanded) esitada tuleb fikseerida töökorralduse reeglites. KINNIPIDAMISED (TASAARVESTAMINE) Tööandjal on õigus kinni pidada · maksud
Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? ÕA-Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....
põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). 24. Tööandja peab hüvitama töötajale mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesannete täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha (TLS § 40 lg 2). Siseriikliku lähetuse korral töötajale päevaraha ei maksta. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. 25. Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt isikuandmete seadusele. Tuleb vahet teha delikaatsete isikuandmete ja mittedelikaatsete isikuandmete vahel. Kõik töötaja kohta kogutud andmed, mis ei oma enam tähtsust, tuleb hävitada kohe. 26
Karistuseks võivad olla: · noomitus · rahatrahv 10 päevapalka (pole kasulik läheb sots fondi, mitte TA-le) · töölt kõrvaldamine 10 päevaks tasu ei maksta · ametnikud madalamale palgale üleviimine TL võib koheselt lõpetada, kui on toime pandud jäme töökohustuste rikkumine (süüline!) võib olla erinev: TSK-s peaks olema fikseeritud, mida loetakse (nt alkoholijoove, tööluus). Kui T vaidlustab, 70% antakse kohtus õigus põhjuseks valesti vormistatud käskkiri. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus § 11 mis peab olema kirjas: mida võetakse arvesse karistuse määramisel + allakirjutaja käskkirja väljaandmise õigus. Määrata 1 kuu jooksul teadasaamise päevast ja mitte hiljem kui 6 kuud toimepanemise päevast, va kui süütegu avastati inventuuri, revisjoni või audiitorikontrolli käigus aega 1a. 9
ALLUVUSTEOORIA-Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 avalikku kuuluvat õigusharu –kirikuõigus, haldusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus; 3 eraõiguse –pärimisõigus, ühinguõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, võlaõigus, autoriõigus; 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Vastus: Õigusakt – juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis t oob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakt – käitumiseeskiri dokumenteerituna paberkandjal.Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokumenti, mida tähistatakse terminiga õigusakt.Õigusnorm – käitumiseeskiri inimese teadvuses;
kokkuleppel võib lähetus olla ka tähtajatu. Lähetusse saatmiseks on nõusolekut vaja: rasedalt, alla 3- aastast või puudega last kasvatavalt töötajalt, alaealiselt, alaealise lähetusse saatmiseks on vajalik ka tema esindaja nõusolek. Töötajal on õigus nõuda ettemaksu. Töötajal on õigus nõuda järgmiste kulude hüvitamist: sõidukulu, majutuskulu, muud kulud (reisikindlustus, viisa jmt). Töötajale makstakse päevaraha üksnes välislähetuse korral järgmistel tingimustel: lähetuskoht vähemalt 50 km kaugusel töö tegemise kohast, päevaraha alammäär on 22,37 eurot. Kulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse ja kulu tõendavate dokumentide alusel: tööandja hüvitab mõistlikud kulud. Lähetuskulude hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on 4 kuud. 18. Tööandja makstav haigushüvitis: hüvitise maksmise põhjus, suurus, maksmise aeg ja kord
kollektiivlepingu seadus; kollektiivse töötüli lahendamise seadus; töötajate usaldusisiku seadus; ametiühingute seadus; töötervishoiu ja tööohutuse seadus; täiskasvanute koolituse seadus; Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: o ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; o ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; o ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". 1.1.3 Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult 1 oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest 1.1.4 Tööõiguse koht õigussüsteemis TLS määrab tööõiguse asukoha Eesti õigussüsteemis. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS
alles pärast noore lähetusest naasmist. Hüvitised töölähetuse korral Töötajal õigus: nõuda lähetusega kaasnevate kulude hüvitamist vastavalt VÕS §-le 628 lg 2-4 (käsundisaajal õigus nõuda mõistlikke kulutusi), nõuda võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetuse algust, keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud, nõuda välislähetuses lisaks päevaraha, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Välislähetuse kulude hüvitamise korra ja päevaraha alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. 22. Töötasu nõude tasaarvestamine: tööandja tasaarvestatavad nõuded, tasaarvestuse tegemise kord, töötaja nõusolek, tasaarvestuse tegemise piirmäärad (VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, TMS § 132, loengus ja seminaris käsitletud küsimused)
12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus, RT I 1993, 74, 1054 … RT I, 18.03.2011, 1 TMS - Täitemenetluse seadustik, RT I 2005, 27, 198 … RT I, 06.12.2010, 1 TLS - Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35 … RT I, 2010, 22, 108 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse määrus 25.06.2009 nr 110, RT I 2009, 36, 245 TUIS - Töötajate usaldusisiku seadus, 13.12.2006, RT I 2007, 2, 6 … RT I, 2010, 22, 108 Töötasu alammäära kehtestamine, Vabariigi Valitsuse määrus 11.06.2009 nr 90, RT I 2009, 31, 192 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I 1999, 60, 616 … RT RT I, 2010, 22, 108 T KindlS - Töötuskindlustuse seadus, RT I 2001, 59, 359 … RT I, 03.03.2011, 2
ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. 2. Töölähetuse kaasnevate kulude hüvitamine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 24. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust
Stipendiumi makstakse kord kuus töötu soovi alusel tema pangakontole või posti teel. Sõidu ja majutustoetuse saamiseks esitab tööturukoolitusel osaleja iga kuu kohta avalduse. Toetust makstakse koolitaja esitatud osavõtutabeli alusel. Sõidu ja majutustoetust ei maksta päevade eest, mil töötu tööturukoolitusel ei osalenud. Ühes kuus hüvitatakse nii sõidu- kui majutuskulusid kokku kuni 1200 krooni eest. Ühe päeva eest hüvitatakse kas sõidu või majutuskulud. Sõidukulude hüvitamine Sõidukulude arvutamisel arvestatakse lühimat teed töötu elukoha ja koolituskoha vahel. Toetust makstakse läbitud kilomeetrite alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata ning vahemaa 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini. Sõidukulusid hüvitatakse iga läbitud kilomeetri kohta 0.10 eurot, kuid mitte rohkem, kui kuu päevamäär. Kuu päevamäär
Õnnetusjuhtumikindlustuslepingud Õnnetusjuhtumikindlustus pakub kaitset kliendile ja tema lähedastele võimaliku õnnetuse korral. Ergo Kindlustuses saab sõlmida nii individuaalse kui ka perelepingu. Kindlustatu võib olla kindlustusvõtja või kolmas isik, kelle huvides kindlustusleping on sõlmitud. Õnnetusjuhtumikindlustust sõlmides saab valida erinevate hüvitiste vahel. · Ajutise töövõimetuse korral on vastavalt kindlustuslepingule võimalik hüvitisena saada kas päevaraha, haigla päevaraha või valuraha. 11 · Invaliidsushüvitist makstakse juhul, kui kindlustatul tekib õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiv vaimne või füüsiline tervisekahjustus ehk invaliidsus. · Surmahüvitist makstakse pärijatele või soodustatud isiku(te)le juhul, kui kindlustatu on surnud õnnetusjuhtumi tagajärjel kolme aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi
kokku pikemat tähtaega; ainult töötaja nõusolekul võib töölahetusse saata rasedat ja alla 3-aastast või puudega last kasvatavat vanemat; alaealise lähetamiseks on vajalik nii alaealise kui ka tema seadusliku esindaja (lapsevanema) eelnev nõusolek; tööandja on kohustatud hüvitama töölähetuse kulud ja töötaja võib nõuda kulude hüvitamist enne lähetust. Seadus näeb ette päevaraha maksmise ainult lähetuse korral välisriiki. Saladuse hoidmise kohustus (§ 22) tööandjal on õigus määrata, milline teave on käsitletav tootmis- või ärisaladusena; saladuse hoidmise kohustus säilib töötajal ka pärast töölepingu lõppemist ja tööandja ei pea maksma selle eest eritasu; töötaja ja tööandja võivad kokku leppida leppetrahvis, mida tuleb maksta kohustuse rikkumise korral;
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ja sellega seonduvate maksude
......................................................................................................19 4.1 Üldplank ja kirjaplank..........................................................................................19 4.2 Turvaelemendid ...................................................................................................20 5 Dokumendi vormistamine............................................................................................21 5.1 Käskkiri................................................................................................................21 5.1.1 Üldine informatsioon ...................................................................................21 5.1.2 Käskkirja koostamise protseduur.................................................................21 5.1.3 Käskkirja vorming .......................................................................................22 5
saladust või riigisaladust. §64 (1) 30. Millised kulud peab maksuhaldur kolmandatele isikutele hüvitama ja milliseid kulusid on õigus sisse nõuda maksukohustuslaselt? Kolmandale isikule hüvitatakse tema taotlusel käesoleva seaduse §-des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk. Ärakirjade või väljavõtete tegemise eest tasub maksuhaldur talle esitatud arve alusel kuni kolm krooni iga paberilehekülje eest alates 21. leheküljest. Maksuhalduril on õigus nõuda sisse kolmandale isikule kulude hüvitamiseks makstud summa maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane: 1) ei täitnud maksuhalduri korraldust, milles nõuti sellessamas asjas teabe, asjade või dokumentide esitamist või
6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. TÖÖ TEGEMISE KOHT: Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ( TLS § 20). TÖÖLÄHETUS: Töölähetus s.o töötaja tööülesannete täitmiseks saatmine väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ( TLS § 21 lg1). Töölähetusse saatmise piirangud: Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.
kindlaksmääratud töötamiskoha asulat kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta kauem.(2) Töölähetusse ei ole lubatud saata alaealist. Rasedat ja isikut, kes kasvatab üksinda puudega või alla kolmeaastast last, võib saata töölähetusse üksnes tema nõusolekul.(3) Töölähetuse ajaks säilitatakse lähetatule keskmine palk, makstakse päevaraha, tasutakse majutus-, sõidu- ja muud kulud seaduses ettenähtud ulatuses ja korras TÖÖLEPING VÕIDAKSE SÕLMIDA KATSEAJAGA. Katseaja võib töölepingus ette näha töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötaja vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaks tegemiseks. Katseajal on töötajal kõik töötaja õigused ja kohustused. Katseaeg ei või ületada 4 kuud
annaabi.ee 
