botaanilist koostist ja lagunemisastet kogu läbilõike ulatusese. Kännususe uurimiseks rajatakse proovipunktide juurde prooviplatsid arvestusega 2 platsi 100 ha kohta, kuid vähemalt 3 platsi uuringuala kohta. Kännususe prooviplatsi suurus on 100×1 m või 50×2 m, sellel tehakse 100 määrangut kogu turbalasundi läbilõike ulatuses. Laboratoorsete tööde hulka kuulub turba üldtehniline analüüs (botaaniline koostis, tuhasus, happesus, lagunemisaste protsentides ja looduslik niiskus), kütteväärtuse ja raskemetallide ning radioaktiivsete elementide (Cd, Cr, Pb, Ni Hg, Th, U, Sr) sisalduse määramine. Laboratooriumis määratava protsentuaalse lagunemisatme ja väliolukorras kasutatava von Posti skaala omavaheline seos on järgmine: humifikatsiooniklassile H1 vastab lagunemisaste kuni 10%, H2 - 11-15%, H3 - 16-25%, H4 - 26-30%, H5 - 31-35%, H6 - 36-40%, H7 - 41-45%, H8 - 46-50%, H9 - 51-55%, H10 - üle 55%. Kaasnevate
Rabaturba alumised kihid koosnevad peamiselt puu-sfagmuniturbast. Siirdesoo korral on turbalasundi alumiseks kihiks (0,5-1m) puu-pilliroo ja puu-villpea, osaliselt aga ka tarna- sfagnumiturvas. Märealadel on turbalasundi alumistes kihtides madalsoo puu-rohu ja osaliselt puuturvas. Rabalasund (2784ha) hõlmab soostiku kesksemad alad. [], [] Soostiku kitsas põhjaosas levib peamiselt madalsoo tarnaturvas. Ülemises 1-2m paksuses kihis on lagunemisaste 10-15%, kuid 3-4m sügavusel on lagunemisaste juba 25-40%. Veel sügavamal on lagunemisaste 45-50%. Veelahkme alal soostiku keskel on isegi 60-65%. [] Muraka soostiku turvas on enamasti vesine, selle kännusus väike. Kännukiht paikneb peamiselt 2-3m sügavusel, raba ja siirdesoo turvaste piiril. [] Tabel 1 Muraka soostiku turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1992) Põhinäitajad Passiivne reservvaru
Veel tundlikuma valguse suhtes on hõbebromiid. Fotomaterjalide valmistamiseks kantakse pimedas filmilindile väga väikeste hõbebromiidikristallide suspensioon zelatiinilahuses. Hõbebromiidi kristallivõres paiknevad järjestikku hõbe-ja bromiidioonid. Säritamisel toimuvad protsesse võib lihtsustatult kujutada järgmiselt. Kui fotoaparaati katik on avatud ning filmile langeb valgus, siis hõbebromiid laguneb. Hõbebromiidi lagunemisaste sõltub valgustamisest: mida eredam on valgus ja mida kauem valgustatakse, seda rohkem kristalle laguneb. Fotografeerimisel tekib väga lühiajaliselt valgustusajast tingituna hõbedat nii vähe, et see ei põhjusta filmi märgatavat tumenemist, kuid zelatiinikiht jääb fotografeeritud eseme varjatud kujutis. Selle nähtavaks muutmiseks tuleb film ilmutada redutseerijate lahuses. Ilmutamisel saadakse negatiiv, mis on aga valgustundlik, sest selles on lagunemata hõbebromiidikristalle
Lõimisevalem ja mulla uurimissügavus Kui mulla uurimissügavus on kaardil tähistamata, uuriti Turvastunud metsamuldadel tähistatakse mitmekihilise muld 1m sügavuseni: kõdu korral viimane kiht turbana: Näide: sl t2 kõduhorisondi tüsedus turba lagunemisaste Üle ja alla 1m uurimissügavuse korral on kaardile 2-5 1 +t2 20 turbahorisondi tüsedus märgitud tegelik uurimissügavus cm-tes th 5 Näide: l 160 r4ls 70 t3 130 toorhuumusliku horisondi tüsedus Kui mulla lõimis uuritud sügavuses muutub, näidatakse 0 kõduhorisont puudub
.). b) Vastavalt loomaliigile: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne. c) Vastavalt säilitusajast ja tingimustest: värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. Käärinud sõnnik on parem erinevad kultuurid taluvad seda paremini, lagunemisprotsess on juba alanud. Käärinud sõnnik jagatakse vastavalt sellele, kui palju on ta käärinud, e. lagunemisastme järgi. Sõnniku koostis ja massi kadu vastavalt lagunemisastmele: Sõnniku lagunemisaste N% P% Massi kadu % Värske 0,52 0,14 - + Poolkäärinud 0,60 0,17 29,0 Käärinud 0,66 0,19 47,2 Kõdusõnnik 0,73 0,21 62,4 2 II VÄETISED Allapanu tähtsamaiks kvaliteedinäitajaks loetakse tema toiteainete sisaldust ja
Siirdesoomuld on lühiaegne vaheaste madalsoomuldade toitelisuse halvenemisest juhtuval rabastumisel. Soomullad jaotatakse turbalasundi tüseduse ja turba lagunemisastme järgi, arvestatakse ka turba botaanilist koostist. Soomullad on oluliseks mageveevarude säilitaja ning seepärast on suured pinnad kaitse all. Põllu- ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad Soomullad kuivendamist, maaviljeluseks on sobivam muld, mille turba lagunemisaste on üle 35%. Soomuldi esineb kõige enam loomulikult soostunud aladel: Pärnumaal Lavassaare soo, Ida-Virumaal Kurtna järvede ümbrus ning Võrtsjärve madalik. Rähkmullad ehk rendsiinad, mille massis on rohkesti (20%50%) karbonaatsete kivimite murendi teravakandilisi osiseid. Tegelikkuses nimetatakse tihti rähkmuldadeks ka muldi, kus koreseline murend on ümardunud servadega või
Substraat on taimede toitekeskkond. Substraat võib olla inertne materjal, mille ülesandeks on vaid taime kinnitamine ja kus taime toidetakse toitelahusega või võib substraat ise sisaldada taimedele vajalikke toiteelemente. Tänapäeval kasutatavad substraadid · Orgaanilise päritoluga substraadid · Enamikus kasvusubstraatides on põhikomponendiks kas rabaturvas või puukoor. Eesti turvas on kvaliteetne · Niiskussisaldus mitte enam kui 60% · Lagunemisaste H 1-3 (POSTI järgi) · pH 3.0 4.0 · Orgaanilise aine osa min. 95% · Vaba umbrohu seemnetest Puukoor · Puukoort saab kasvusubstraadina kasutada vaid täielikult komposteeritult. · Tavaliselt kasutatakse männikoort, millest on puiduosakesed hoolikalt eraldatud ja mida on kontrollitud tingimustes komposteeritud vähemalt aasta. · Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis.
paljuleheline lupiin), niite-haljasmass, kombineeritud kasutamine, ädal sisse. 31. Põhu kasutamine väetisena-peenestatud põhk võimalikult kiirelt mullaga segada ja 3-4 nädala pärast künniga täiesti mulda. Süsinikurikas ja lämmastikuvaene 1t-5..10 kg lämmastikku. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses-kasvusubstraadid katmikaianduses, kuivaine mitte alla 40 %, tuhasus mitte üle 10 %, pH mitte alla 2,5, lagunemisaste mitte üle 15%, ülekuumenenud ei tohi olla, fenoolsed ühendid , mis toksilised. Väetusturvas natuke paremate nritega. 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena-vedel tekib kui eemaldatakse veega kuivaine alla 8%, kõik taimetoiteelemendid on hästi omastatavad. 34. Poolvedela sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine-Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis läbinu käärimisprotsessi ja sellele ple lisatud allapanu. Kuivaine 8-14%. 35
18. sajandini. Teada on umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta, enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel liivastel kõrgendikel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel ja seda tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. TURVAS Kaustobioliit. Tekib poollagunenud taimejäänuste massilisel kuhjumisel. Turba lasundi tüsedus võib ületada isegi 10 m. lasundi ülemises osas on turvas tavaliselt kõige vähem lagunenud. Sügavuse suunas turba lagunemisaste ja koos sellega ka turba süsinukusisaldus suureneb, turvas leiab ulatuslikku kasutamist kütteainena ning väetus- ja alusturbana. Soodes on turvas mulla lähtekivimiks. UHTSAVI Kuulub settekivimite hulka, kvaternaarne savi. Uhtsavi on pärast jääaegsetes veekogudes või maapinna nõgudes settinud. VIIRSAVI Kuulub settekivimite hulka, kvaternaarne savi. Viirsavi on settinud jääpaisjärvedes (Kasari jõgikonnas, Haapsalu ümbruses, Pärnu linna piires, Viljandi ja Kambja orus jm).
Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. · Aiandusturvas Kompost Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: · Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. · Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus) · Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad. 1-3 korda läbi segada. Kui tingimused täidetud, siis 2-3 kuuga kompost valmis. 33
Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. · Aiandusturvas Kompost Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: · Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. · Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus) · Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad. 1-3 korda läbi segada. Kui tingimused täidetud, siis 2-3 kuuga kompost valmis. 33
(karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATSINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕRMEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHISTAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!! keskne roll elupaiga ja genofondina säilitab, filtreerib, muundab aineid Mulla mehaaniline koostis muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks
geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATŠINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕR- MEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHIS- TAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid – toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!! keskne roll elupaiga ja genofondina säilitab, filtreerib, muundab aineid Mulla mehaaniline koostis – muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks
lagunemist. Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad enamasti kuivendamist. Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides.
virtsale 4. Ebameeldiv lõhn 4. Toitainete hulka raskem määrata 5. Ei saa kasutada põhku 5. Madalam lämmastikusisaldus Väetusturvas (melioratiivturvas) • Madalsooturvas, mida kasutatakse kergete ja raskete muldade füüsikaliste ning agrokeemiliste omaduste parandamiseks • Kuivaine mitte alla 30% • Tuhasus mitte üle 35% • Üle 200 mm osakeste mass mitte üle 10% • pH mitte alla 5,0 • Lagunemisaste mitte alla 20% • Raudoksiidi sisaldus mitte üle 1,0% Aiandusturvas • Rabaturvas, mida kasutatakse kasvu-substraatide valmistamiseks katmikaianduses • Kuivaine mitte alla 40% • Tuhasus mitte üle 10% • pH mitte alla 2,5 • Lagunemisaste mitte üle 15% • Aiandusturvas ei tohi olla ülekuumenenud, kuna sellisel juhul tekivad taimedele toksilised fenoolsed ühendid. Sellisesse turbasse istutatud taimed võivad kiratseda või isegi hukkuda
Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5- 6kg N’i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses. Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. *Melioratiivturvas – kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. *Aiandusturvas. Kompost – Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: *Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. *Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus). *Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad. 1-3 korda läbi segada. Kui tingimused täidetud, siis 2-3 kuuga kompost valmis. 33. vedelsõnnnik ja virts väetisena
Milles seisneb biomassipõhiste kütuste eripära? Need on taastuvad. 42. Millist tüüpi kütuseks võib turvast liigitada Fossiilkütuseks. 43. Milliseid turbakütuseid toodetakse? turbabriketid, pelleteid, küttefreesturvas, küttetükkturvas. 44. Mille poolest erinevad kütte- ja kasvuturvas? Mis on van Posti skaala? kasvuturvast kasutatakse kasvupinnasena, kütteturvas lasub selle all ja kasutatakse kütteks. Seda kas turvas sobib kütusena või mitte näitab tema botaaniline koostis ja lagunemisaste. Maailmas on enamlevinud Rootsi turbateadlase Lennert von Posti poolt 1920 a. väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks, H4 küsitavaks, H5 ja H6 sobivaks ning H7 kuni H10 heaks. 45. Mis roll on looduses soodel ja rabadel? soodes on turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri; Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast
varud? Venemaal, Iraanil ja Kataril. Nimetage suurima tootmismahuga maagaasi tootjad? Venemaa ja USA, arengumaadest Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. Kivisöe kujunemine. Kivisöe moodustumine saab alguse turba tekkega. Turvas tekib taimejäänuste massilise kuhjumise ja nende mittetäieliku lagunemise korral niiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Turba ülemistes kihtides võib leida lagunemata või osaliselt lagunenud taimejäänuseid. Sügavamates kihtides lagunemisaste suureneb ning koos sellega ka turba süsinikusisaldus (kuivas turbas kuni 55%). Sõltuvalt botaanilisest koostisest ja lagunemisastmest on turvas kollakaspruuni, pruuni või pruunikasmusta värvusega. Turba mattumine uute setete alla on eelduseks pruunsöe kujunemisele. Setete raskuse mõjul pressitakse turbast vesi suures osas välja. Samal ajal muutub ka erinevate biokeemiliste protsesside käigus orgaanilise aine koostis (suureneb
Allikalubja teke on seot. kaltsiumkarbonaadi väljasadestumisega allikates. Seda leidub rohkesti Lõuna-Eesti jõgede oruveerudel, teda kasutatakse happeliste muldade lupjamiseks. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul, kasut. Lõuna -Eesti happeliste muldade lupjamiseks. Turvas tekib poollagunenud taimejäänuste massilisel kuhjumisel. Turba lasundi tüsedus võib ulatuda isegi 10 m. Lasundi ülemises osas turvas kõige vähem lagunenud. Sügavuse suunas lagunemisaste ning süsinikusisaldus suurenevad. Turvas leiab ulatuslikku kasutamist kütteainena ning väetus - ja alusturbana. Soodes mulla lähtekivimiks. Põlevkiviks nim. kildalise ehitusega savikaid või karbonaadirikkaid õhukeste kildudena süttivaid kivimeid. Esineb tavaliselt teistes settekivimites mõne sentimeetri kuni mõne meetri paksuste vahekihtidena. Nim. ka kukersiidiks, mis välisilmelt kakaopruun, kerge, pehme, kergesti kihtideks lõhenev kivi. Metamorfsed kivimid
madalsooturvas ja vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvas. Hästilagunenud madalsooturvas on palju tihedam ja raskem, kui vähelagunenud turvas. Hästilagunenud turvas moodustab ~85% varudest. Sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse aianduses ja põllumajanduses alusturbana ning moodustab ~15% varudest. Kirjeldamisel on turba olulisemaks omaduseks selles leiduvate taimejäänuste koosseis ja lagunemisaste. Kõige vähem taimeliike on sademetest toituvas rabaturbas, liigirikkamad on madal- ja siirdesoo turbad. Mida rohkem sisaldavad taimed valku, kaltsiumi, kergesti omastavaid süsivesikuid ning mida vähem sisaldavad lagunemist takistavaid biokeemilisi ühendeid, seda kergemini taimed lagunevad. Turvas on üks unikaalsemaid looduslikke materjale. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav (Eesti Turbaliit, s.a.). 4 2
Samas takistab kasvupinnase optimaalne struktuur ka vee valgumist liiga sügavale, kuna poorid toimivad teatavate veehoidlatena. 10 Kasvupinnase struktuursuse põhilised mõjutajad on erinevate fraktsioonide olemasolu ja mahuline vahekord kasvupinnase mineraalosas, mineraalosa ja orgaanilise osa mahuline vahekord, orgaanilise aine päritolu, koostis ja lagunemisaste Nii näiteks on ühetaolise fraktsiooniga sõreda liiva baasil valmistatud kasvupinnas kerge ning vähese sidususega ega paku taimejuurtele piisavalt tuge. Ta ei seo endasse ka taimedele vajalikul määral vett ega moodusta struktuure. Teiseks äärmuseks on üksnes väga peentest osakestest (möllid ja rasked savid) koosneva mineraalosaga kasvupinnas: see on külm, vett halvasti läbilaskev ja kergesti tihenev. Sellises kasvupinnases tekib kergesti liigniiskus ning õhupuudus.
mullad 30%-40% ls2 keskmine liivsavi 40%-50% ls3 raske liivsavi rasked mullad 50%-65% s1 kerge savi 65%-80% s2 keskmine savi 80%- s3 raske savi Rähksus katteväärtus kaaluliselt aste Nõrgalt rähkne 0-5% -10% 1. Keskmiselt 5-10% 10-20% 2. Tugevalt 10-15% 20-30% 3. Väga tugevalt 15-20% 30-40% 4. Väga tugevalt 20-25% 40%- 5. Turbalõimis on turba lagunemisaste t1 - halvasti lagunenud (aste alla 20%) t2 - keskmiselt lagunenud (20-40%) t3 - hästilagunenud (40% ja enam) toorhuumuslik horisont - tähis AO Mulla mineroloogiline koostis 4 vöödet: 1. 20-80 km - SiAl vööde 2. ca 900 km - SiMa vööde 3. vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4. maatuum Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused
Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad enamasti kuivendamist. Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides
6 üleujutuste ajal ilma taimestikuta, eriti hästilagunenud turba puhul. Kasvukohatüübid: metsad madalsoo lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo, rohumaad jagunevad liigirikasteks ja vaeseteks (sõltuvad põhjavete toitelisusest). Tekivad kas maismaa soostumisel või veekogude kinni kasvamisel. Liigilisel harimisel suureneb orgaanilise aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine. Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%. Siirdesood madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest pinnavett või kus põhjaveeline toitelisus on vaheldumas pinnaveetoitelisusega põhjavesi jääb järjest sügavamale. Seetõttu happelisus suureneb (org.aine on alati happeline). Esimeseks tunnuseks on see, et sisse hakkavad tulema rabale iseloomulikud taimeliigid. Pindmisse kihti hakkab kogunema juba halvasti lagunenud turvas. Tuleb määrata pH ja taimestiku järgi. 3,7% kogu
17%, soovitatav 20-25%. 1. vastavalt kasutatud allapanule liigitatakse : turbasõnnik, põhusõnnik, põhu- ja turbasõnnik, saepurusõnnik jne. (saepurusõnnik pole hea), üle 100.- tonn. 2. vastavalt loomaliigile liigitatakse: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne. 3. vastavalt säilitusajast ja tingimustest liigitatakse: värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. Sõnniku koostis ja massi kadu vastavalt lagunemisastmele: Sõnniku lagunemisaste N% P% Massi kadu % Värske 0,52 0,14 - + Poolkäärinud 0,60 0,17 29,0 Käärinud 0,66 0,19 47,2 Kõdusõnnik 0,73 0,21 62,4 Allapanu tähtsamaiks kvaliteedinäitajaks loetakse tema veeimamisvõimet ja toiteainete sisaldust. Allapanu on vajalik: 1. loob kuiva ja pehme aseme loomiseks. 2. vedeliku ja gaaside (NH4) sidumiseks. 3
mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreziimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N-ühendite hulk mullas. Pikaajalise kuivendamise tulemusena suureneb mulla lagunemisaste. Nii suurenes Toomal 49 aastat pärast kuivendamist madalsoomullal pealmise (0...20 cm) turbakihi lagunemisaste 15...20 %-lt kuni 48 %-ni (Niine, 1963). Mulla mahumassi suurenemine puude juurestuskihis suurendab mineraalainete ja N sisaldust mullas. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas - 20 cm paksuses kihis on tuhka 2 korda, lämmastikku 1,7, difosforpentoksiidi 1,6, kaaliumoksiidi 1,7 ja kaltsiumoksiidi 2,2
algab turvastumine ja tekib soo. Madalsood, siiresood ja rabad. 16. Millised on turba omadused Turvas on soos liigniiskes keskkonnas hapniku puuduliku juurdepääsu ja taimejäänuste mittetäieliku lagunemise tagajärjel tekkinud taimse päritoluga mass, mille kuivaines on mineraalainte kuni 50%. Turba omadused ja viljelusväärtused sõltuvad suurel määral turba tüübist, liigist ja lagunemisastmest.Turba lagunemisaste näitab lagunenud amorfse turbamassi(huumuse) osa protsentides kogu turbamassit.Turba lagunemisaste iseloomustab soo viljelusväärtust, turba tehnilisi omadusi ja veeläbilaskvust.Turvasmullad on mineraalmuldadest suurem produktiivvee varuga ning järelikult ka põuakindlamad. Turvasmulla väiksema soojamhutavuse ja soojajuhtivuse tõttu kõigub ööp temp soos tunduvalt rohkem kui mineraalmullal. Samuti on turvas märksa lämmastiku ja lubjarikkam
I 0,5 ÷ 12 4 Hapniku hulk tarbimisaines O % [2], tab. I 0,2 ÷ 16 5 Lämmastiku hulk tarbimisaines N % [2], tab. I 0÷3 6 Kütuse tarbimisaine niiskus W % [2], tab. I 0,5 ÷ 50 7 Tuha sisaldus tarbimisaines A % [2], tab. I 0 ÷ 70 8 Karbonaatse CO2 hulk tarbimisaines (CO2)k % [2], tab. I 0 ÷ 20 9 Karbonaatide lagunemisaste k CO2 - [2], lk. 18 0÷1 10 Lendtuha osa lt [2], tab. 0÷1 XVII÷XX 11 Liigõhutegur koldest väljumisel k - [1], tab.1.7 1 ÷ 1,6 1,10 Kolde väärõhutegur k - [1], tab.1.8 - 0,08 12 Liigõhutegur ülekuumendi I astme 1 - k+1 1 ÷ 1,6 1,13 järel
..50 25...40 10...14 10...20 niiskus Tarbimiskütuse kg/m3 300...400 300...400 ~750 550...750 tihedus Kuivaine keskmine % 0,35 0,35 0,35 0,35 väävli-sisaldus *tihedusel 350 kg/m3 Kõik turba liigid ei ole kütusena kasutamiseks sobiva kvaliteediga. Seda, kas turvas sobib kütuseks või mitte, näitab tema botaaniline koostis ja lagunemisaste. Turba kuivaine elementaarkoostis % Ck 50...55 Ok 35...45 Nk 1...2 Hk ~ 6 Sk 0,1...0,5 Turba niiskus Turba niiskusesisaldus on väga kõikuv, sõltudes kuivatamise tingimustest (temperatuur, õhuniiskus, aeg), tootmisviisist ja kuiva turba tagasiniiskumisest. Toorturvas sisaldab kuni 90% vett ja 10% kuivainet. Tootmisel kuivab turvas soodsates tingimustes õhu käes ja päikese mõjul
Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude
Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude
Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude
Madala NOx kontsentratsiooni põhjuseks on väike orgaanilise lämmastiku sisaldus põlevkivis. Põlevkivi põletamisel, erinevana paljudest kivisütest, orgaanilisest süsinikust moodustuvale süsihappegaasile lisandub ka karbonaatide lagunemisest tekkiv CO2. Põlevkivi CO2 emissiooni potentsiaal, sõltuvana kütteväärtusest, karbonaatide täieliku lagunemise korral energeetilisele põlevkivile on 100 gCO 2/MJ. Sama arvväärtus kivisöele on ligikaudu 90 gCO2/MJ. Karbonaatsete mineraalide lagunemisaste põlevkivi tolmpõletamisel on lähedane ühele. Süsihappegaasi emissioon on vahemikus 1,351,45 kg/(kWe·h). 3. Katla mõi ste ja põhitüübid Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel.
· Pimedal ajal peab olema masti püstitus koht piisavalt valgustatud · Mitte korras olevat varustust on keelatud kasutada 158 · Masti otsa ei või tõusta kiirgusallikate töötamise ajal · Ohualale ei tohi lubada kõrvalisi isikuid · Poste (maste) kandes peavad kõik olema ühelpool posti (masti) · Tugivöö kett peab tööde ajal alati olema kinnitatud ümber posti · Enne vana posti otsa ronimist tuleb kindlaks teha posti lagunemisaste · Masti- ja antennitöödel tuleb alati kanda kiivrit · Töövahendeid tuleb alati kontrollida enne masti püstitamist · Antennide paigaldamist liiklusmagistraalide kohale tuleb vältida · Antenne ei tohi ehitada kõrgepingeliinide kohale või alla · Antennis ja selle ühendusjuhtmes ei tohi olla sõlmi ega joote kohti · Ühesuunaliste antennide vahemaa peab olema vähemalt 5 meetrit ja teineteisega otsesuunas
Kultuuristamisel kasutatakse püsirohumaadena Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul Liigsel harimisel kiireneb org. aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine 1,4% kogu maafondist, 0,8% haritaval maal Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%, Dm üle 0,15 Mg m-3 ja tuhasus üle Peamiselt Kasari ja Pärnu jõgikonnas ning Emajõe vesikonnas 10%, surveta põhjaveetoitumisega Üleujutus toob kaasa erineva suurusega osakesi, millest jämedamad settivad jõele läheml,
muutumises kõige parema tulemuse. Antud töös kasutatavatest proovide võtukohtades on Selisoo kõige enam muudetud ja kuivendatud soo (Valk 2005: 247). 22 Selisoo pindala on 2051 ha, asub Ida-Virumaal, Mäetaguse vallas. Kogupindalast on 734 ha madalsood, 359 ha siirdesood ja raba alla kuulub 958 ha. Selisoo turbakihi keskmine paksus on 4,5 m ja maksimaalne on 6,5 m. Turba lagunemisaste on madalsoos ja siirdesoos 25-30 % ning rabas 15-20 %. Piirkonna reljeefi üldise lõunasuunalise kallakuse tõttu dreenitakse Selisood lõuna suunas kuivenduskraavide kaudu Milloja jõkke (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Terve Selisoo raba on ümbritsetud piirdekraavidega ning siirde- ja madalsoo osa praktiliselt terves ulatuses ära kuivendatud. Juba enne 1900 aastat on alla lastud Seli Suurlauka veetase (Kalm, Kohv 2009: 51). Seejärel II maailmasõja järgsel perioodil rajati
Tekkekoha järgi eristatakse: madalsoo-, siirdesoo- ja kõrgsoo- ehk rabaturvas. Lammi- ja rannikusetetes, järve- ja soosetetes esineb turba või turvastunud vahekihte ( orgaanilise aine sisaldus üle 20%). Turvas on suure veesisaldusega (8892%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (5060%), vesinikust (57%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (23%), fosforit (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid). Turba üldtehnilised näitajad Lagunemisaste 45-50% Tuhasus 1,5-4,9% pH3,3-5,1 Niiskus 86-91% Järvelubi ehk järvekriit- karbonaatne pude sete, mis on tekkinud lubjarikkas järves taim- ja loomorganismide elutegevuse ja keemiliste protsesside tagajärjel. Järvelubja kaltsiumkarbonaadisisaldus on üle 50%, sisaldab ka terrgeenset materjali, orgaanilist ainet, sageli turvast. Allikalubi- karbonaatne sõmerja struktuuriga pulberjas sete, mis on tekkinud lubjarikka põhjavee väljumiskohtades, eriti oruveerude allosas
Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 7.1. SINIKA KASVUKOHATÜÜP (Sn) Reljeef: tasandikud või lamedad madalad künkad, mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: leede-glei LG ja turvastunud huumus-illuviaalsed leedemullad LGI, mille turvastunud metsakõdu ja turba kogutüsedus on alla 30 cm. Turbakiht jaguneb struktuuri ja lagunemisaste alusel 2-3 allhorisondiks. E-horisont on liivase lõimisega, valkjashall või määrdunud hall, tüsedus võib ulatuda kuni 50 cm-ni ja rohkem. Bhf-horisont mustjaspruun, enamasti tugevasti tihenenud. Muld tugevasti happeline, pH KCl kõdus 2,4-3,6, alumistes horisontides võib tõusta 5- ni. Veereziim: põhjavee tase on üldiselt kõrge, kapillaarvööde ulatub Bh-horisondi alla. Puurinne: koosneb eranditult männist, järelkasvus esineb ka kiduraid kuuski või üksikuid
mis seob loomade tahked ja vedelad väljaheited. Poolvedel ehk allapanuta sõnnik (kuivainet 8...14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel. Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega. Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega). Väetusturvas on valmistatud peamiselt madalsooturbast (lagunemisaste ei tohi olla alla 20 %, tuhasus mitte üle 25 %, veesisaldus peab olema alla 60 %) ning teda kasutatakse peamiselt mulla (liiv, saviliiv, rasked liivsavid, savid) füüsikalis–keemiliste omaduste parandajana. Kompostid on valmistatud komposteerimisel, mille jooksul muudetakse orgaanilise aine rikkad materjalid (põhk, turvas, virts, fekaalid jt.) kas üksikult või segatuna mõningate teiste ainetega orgaaniliseks väetiseks (turba- sõnnikukompost, turba- vedelsõnniku kompost,
annaabi.ee 
