moodustamises. Pärast vabadussõda oli oluliseks sündmuseks Tartu rahulepingu allkirjastamine, mille käigus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir Venemaaga ning Venemaa kinnitas, et tunnustab Eesti riigi rikkumatust ja iseseisvust. Rahvusvahelisteks eeldusteks olid iseseisvusdelegatsiooni saatmine Lääne- Euroopasse kust loodeti leida toetust ja tunnustust teistel riikidelt ning sidemeid välisriikide diplomaatidega; Välisabi Vabadussõja ajal- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud; Landeswehri sõja võit ning sakslaste ja venelaste omavaheline võimuvõitlus. Kokkuvõttes arvan, et Eesti vabariigi sündimise eelduseks olid eelkõige eesltaste visa vastuhakk võõrvõimule ja rahvusliikumine. Suur tähtsus oli haritlaste ja kirjanike töö eestluse ja isamaaliste ideede levitamisel. Samuti emakeelse hariduse andmine talupoegadele. Eestlast nõudmine saada autonoomia oli tähtis veelgi
Rahvas ei uskunud sõjaväe loomise võimalikkusesse. Tekkis üldine sõjatüdimus ja enamlik propaganda. MURRANG_________________________________________________________________ 1919. aasta jaanuaris õnnestus aga Eestil tõrjuda Punaarmee välja! Rahvas sai aru, et ükski teine riik neid päästma ei tule seega tuleb ise tegutseda. Algas vabatahtlike üksuste loomine, uljad üliõpilased olid nõus isamaad kaitsma. Omariikluse suurenemine. Välisabi- Soome vabatahtlikud ja Briti laevastikueskaader. Johan Laidoner muutis senise tegevuse sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti armeeks oli tol ajal Rahvavägi. Laidoner otsustas sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevuse Läti ja Vene territooriumile, kus võitluste raskus jääks Vene valgetele ja Läti rahvusväeosade kanda. EDASINE TEGEVUS_________________________________________________________ Landeswehr'i sõda. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks kukutada enamlus Venemaal.
tollal) läbi kukkuda. Eesti Rahvaväe sõdurid Vabadussõjas Murrang Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi püsima Eesti riiklus, rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende kodumaad päästma ei tule ja selle tõttu algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli üliõpilastel, kes vaatamata noorusele isamaa eest välja astusid. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Mälestusmärk Vabadussõjas langenud üliõpilaste auks Toimus Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine, ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner. 1919.a esimese nädala lahingutes anti enamlastele tugev vastulöök, 7. jaanuaril algas Rahvusväe pealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Rahvaväe edu sundis Punaarmee juhatust koonduma Lõuna-Eesti piiridele veelgi suuremad jõud. Peamised lahingud toimusid Petseri- Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru
- Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14
- Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14
Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat
vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest veenduti, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksused andma Punaarmeele vastulööke, ning 1919. aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. VASTUPEALETUNG 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati edu Põhja
Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.(1) 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat
Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.(1) 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat
Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda
mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Vaikselt kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning abiks tulid ka välisriigid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest nüüd oli selge, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Kõik see hakkas vilja kandma ning 1919 aasta esimestel päevadel suudeti Punaarmee Eestist välja peksta. Johan Laidoner Punaarmee sissemarss Vastupealetung: 1919
Eesti Vabariigi sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata. Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima. Rahvale sia selgeks, et keegi nende eest riiki päästma ei tule- algas vabatahtlike üksuste loomine (Skautspataljon, Kalevlaste Malev, palju oli kooliõpilasi). Positiivselt mõjus ka välisabi- Eestisse saabus Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Johan Laidoner muutis partisanivõtiluse sihipäraseks sõjategevuseks. 7. jaanuaril algas rahvusvägede pealetung, mille põhijõuks olid soomurongid. Landeswehri sõja esimene etapp: Lätis toimus riigipööre, eesmärgiks sai Vene enamlaste kukutamine (unistati taas ka Balti hertsogiriigist). Toimus lahing Võnnu üle, mille võitsid sakslased. Teine etapp- Võnnu lahing, sakslased alustasid pealetungi, alles Eesti varuüksuste saabumisel saabus ka võit. 23
Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast kui mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enalaste poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ja detsembriks oli vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti. Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste edu põhjused: kohalike väeüksuste loomine, soomusrongide efektiivne kasutamine, vägede ülejuhataks valiti Johan Laidoner, välisabi saamine (briti laevastikueskaader tallinnas, soome vabatahtlikud), paranes ka vägede varustamine (annetused, abi Soomest ja Inglismaalt) Landeswehr'i sõda- Landeswhehr'i ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele, soovis kindral luua Läti aladel Saksa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutai Ulmanise valitsus. Juunis algasid eestlase kokkupõrked Landeswehri'ga
Eesti valitsus hakkas looma Kaitseväge. Eesti Kaitseväe juhiks määrati J. Laidoner. Võeti hulgaliselt laenu. Kuulutati välja vabatahtlike mobilisatsioon, kus lubati päevapalka ja võidu korral maad. Vabatahtlikuna asusid sõtta endised sõjakarudest ohvitserid ja lihtsad gümnasistid. Algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt). Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud- ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Veebruari lõpuks oli Eesti territoorium Punaarmeest vabastatud, kuid ägedad lahingud jätkusid ka edaspidi. Tugevat moraalset toetust pakkusid Eestile Suurbritannia laevastiku eskaadri kohalolek ning teistest riikidest, eriti Soomest, saabunud vabatahtlikud. 6. Mis ajaks vabastati Eesti? Veebruari lõpuks, 1919 a 7. Millised olid tähtsamad sõjategevuse suunad 1919.a kevadel ja kuhu jõudsid välja Eesti väed 1919.a mais
Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest
-Rahvavägi nõrk (novembri mobilisatsiooniga loodeti saata 12000 meest, rindele saadeti ainult 2000) -Laskemoona ja relvi napib -Rahvas ei usu sõja võitmise võimalikusesse -2. Jaanuar 1919 oli enamlastel vallutatud suur osa ida-, kagu- ja edela-Eestist, seal kehtis Eesti Töörahva Kommuuni võim Murrang sõjas *Algab vabatahtlike üksuste moodustamine *Väheneb pessimis eestlaste võidu suhtes *Saabub välisabi -Briti laevastikueskaader -Soome vabatahtlikud *Korraldatakse ümber rahvaväe juhtimine -Sõjaväe ülemjuhatajaks Johann Laidoner *7. Jaanuar alustati vastupealetungi (soomusrongid) Mis on soomusrong ? *Eesti Vabadussõjas 1918-1920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavast materjalist. Puudus terasoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga (Johann Pitka) Rahvaväe edu *Vallutatakse tagasi Tartu
Kuperjanovi pataljon ja Sakala partisanide pataljonid, spordiseltsi Kalev liikmeist Kalevlaste Maleva ja USA eriüksuste eeskujul Scouts-rügement. Juhtimise hõlbustamiseks asutati Lõuna-Eesti vägedest 2. diviis, mille ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar. Samal ajal pöördus Ajutine Valitsus abipalvega Suurbritannia ja Soome poole. 5. detsembriks 1918 saabus Soomest 5000 püssi ja 20 suurtükki koos laskemoonaga. 12. detsembril jõudis Tallinna sadamasse Briti laevastikueskaader admiral Edwyn Alexander-Sinclairi juhatusel. See kindlustas Eesti ranniku julgeoleku ja julgestas meresidet Euroopaga. Inglased kaaperdasid merel 2 Vene hävitajat ja kinkisid need Eestile, laevastikus said need nimeks Vambola ja Lennuk. 31. detsembriks toimetas Briti laevastik Eestisse 6500 püssi, 200 kuulipildujat ja 2 suurtükki. Soomes hakati korraldama vabatahtlike saatmist 2 Eestisse
II Eesti Vabadussõda Aeg 28.nov. 1918 2.veebr. 1920. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Ebaedu põhjused Oli vastaste ülekaal. Valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata, sest Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali saatnud ja Kaitseliit oli veel nõrk. Oli ka laskemoona ja relvade nappus. Ning rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, valitses sõjatüdimus ja mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja. Murrangu põhjused Appi tulid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Eestlased hakkasid vabatahtlike üksusi looma, eriti uljad olid koolipoisid gümnasistid ja üliõpilased. Liikumiseks kasutati soomusronge, kust oli turvaline tulistada ja sõdida, samas olid venelased ise Narva raudteesilla õhku lasknud ning seetõttu ei saanud nemad oma ronge sisse tuua. Ka tõi edu Laidoneri partisanivõitluse muutmine sihipäraseks sõjategevuseks. Vene valged
meredessandid Soome lahe rannikul. Jaan keskel üle 13 000 mehe väes. Üha vähem deserteerumisi, mood vabatahtlike väeosi. Edukamad olid Kalevlaste Malev, Skautpataljon, Kuperjanovi Partisanide Pataljon., kooliõpilased, soomusrongid. Väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner, staabiülemaks Jaan Soots). Paranes varustatus hobused, toidumoon, kehakatted (annetused olid), relvi mahajäetud ladudest, Inglismaalt, Soomest. Moraali tõstis välisabi. Dets Tallinnasse Ingl laevastikueskaader, aastavahetusel vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist. Muulastel probla varustatusega, väeosade väsimus, arusaamatus sõja eesmärkidest. *6. jaan 1919. algas Eesti vägede vastupealetung. Kuue päevaga Aegviidust Rakvereni. Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaan Narva. Soomusrongid ei pääsenud katkiste sildade tõttu Rakverest edasi ja vabastasid Kuperjanovitega Tartu. Pärast ägedaid lahinguid 1. veebr Valga ja Võru, 3 päeva hiljem Petseri.
· soomusrongide efektiivne kasutamine. · Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Vägede ülemjuhatajaks oli Johann Laidoner. · eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest, umbes 13 000 meest. · Valitsuse lubadus teostada maareform - maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919. · enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu. · välisabi saabumine - Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud · paranes vägede varustamine - annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt). Suurriikide, Inglismaa ja Prantsusmaa, toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed
kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest veenduti, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksused andma Punaarmeele vastulööke, ning 1919. aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. VASTUPEALETUNG 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati
Kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade laskemoona jm varustuse nappus. Rahvas puudus usk edusse. Alahinnati ennast ja ülehinnati vastast., oli sõjatüdimus. Paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, paljud ei ilmunud teenistuskohta, paljud jooksid väeosades laiali, tihti põgeneti. Peagi muutus meeleolu ja algas vabatahtlike üksuste loomine, eriti suur roll oli ülikooliõpilastel. Positiivselt mõjutas meeleolu ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. 1919 aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealtund seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealtung, mille põhijõuks olid soomus rongid, mis vabastasid Tartu, Narva. 1.veebr hõivati ka raudteesõlm Valga, edasi aeti enamlased väla Võrust ja ka Petserist ja Aluksnest. Veebruari keskel alustasid Punaarmee väed uut pealetungi. Laidoner otsustas viia lahingutegevuse Vene ja Läti territooriumile. Vallutati pihkva rahvaväe poolt
Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud. Vastuhakk suruti maha repressioonide abil (tapeti). Aastavahetusel aeglustus Punavägede edasitung. Vasturünnakud olid eestlastel edukad, edu saavutasid soomusrongid ja meredessandid. Korraldati ümber vägede juhtimine, nüüd hakkasid väeosa ülemad alluma sõjavägede ülemjuhatajale Johan Laidonerile. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader. Punaarmee oli tüdinud, varustamine oli raske. 6. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede vastupealetung. 14. jaanuaril vabastati Tartu ja 19. jaanuaril vabastati juba Narva. Seetõttu koondas Punaarmee Eesti vastu 80,000 meest. Seekord alustati pealetungi lõunast, kus looduslikud iseärasused ei lubanud organiseerida pidevat kaitsejoont. Riigielu korraldamine. Esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra tervendamine. Saadi abi Inglismaalt ja Soomelt
Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest > valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda
Oht ähvardas Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Kaitseliit oli veel nõrk, ennast alahinnati, ülehinnati vastast. Rahvaväe loomine ähvardas läbi kukkuda. Jõukam rahvas püüdis Eestist põgeneda. Murrang Ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima, rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Algas vabathtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon). Välisabi Briti laevastikueskaader, Soome vabatahtlikud. Sõjaväegede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. 1919. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, põhijõuks olid soomusrongid. Vabastati Tartu, Narva. Pärast Paju lahingut hõivati ülioluline raudteesõlm Valga, enamlased löödi välja ka Võrust. Peagi oli Eesti võõrvõimudest puhastatud. Punaarmee alustas veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks.
Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali saatnud, Kaitseliit oli vastuhakuks veel liiga nõrk, samuti valitses relvade, laskemoona ja muu varustuse vähesus. Rahvas ei uskunud, et suudetakse suurriigile vastuseista. 3. Milliseid samme astus EV valitsus, et peatada Punaarmee pealetung, kust saadi abi? Algas vabatahtlike üksuste loomine ning EV valitsus palus välismaalt abivägesid, Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud, samuti korraldati ümber Rahvaväe juhtimine. Sundmobilisatsioon, relvad-Prantsusmaalt või Inglismaalt- Soome või Briti raha eest. Eesti valitsus hakkas looma Kaitseväge. Eesti Kaitseväe juhiks määrati J. Laidoner. Võeti hulgaliselt laenu- (Sõjalaen Suurbritanniast – relvade ja laskemoona ost (vintpüssid, automaadid), vähe suurtükke
puudumine, meeste madal võitlusmoraal. · Murrang 1919.a alguses: - rindele jõudsid soomusrongid, - suurenes sõdurite arv, - tõusis võitlusmoraal, - korraldati ümber vägede juhtimine 4 - sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner - paranes sõjaväe varustatus - saabus välisabi (inglise laevastikueskaader Tallinnas, Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud) · samal ajal halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugenedes muutus varustamine järjest raskemaks, pidevates lahingutes olevad väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus · 6. jaanuaril 1919 toimus Eesti vägede vastupealetung. Vabastati Rakvere, Tartu, Narva, Valga, Võru, Petseri · kevadtalvine pealetung lõunarindel: Eesti rinne pidas vastu
vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Sõja käiku mõjutas ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Vaikselt vabastati Eesti võõrvägedest.
ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Sõja käiku mõjutas ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Vaikselt vabastati Eesti võõrvägedest.
· Noored ei kahelnud Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. · Korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner · Saadi abi välisriikidelt detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist · Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksised andma Punarmeele valusaid vastulööke, ning 1919.aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati Vastupealetung 7.jaanuaril 1919 läks Rahvavägi üle vastupealeungile. · Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi · 18
Eesti piirile. 28. novembril 1918 algas Eesti Vabadussõda. Rahvavägi jäi esialgu alla, aga aastavahetusel hakkas olukord muutuma: edu saavutasid soomusrongid, enamlaste tagalas tekitasid segadust admiral Pitka juhitud meredessandid, suurenes sõdurite arv Eesti vägedes. Mobiliseeritute kõrvale tekkisid vabatahtlike väeosad. Korraldati ümber vägede juhtimine, ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner. Eesti hakkas saama ka välisabi detsembris maabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, aastavahetuseks jõudsid appi ka Soome, Rootsi ja Taani. Samas halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugel oli varustamine raske, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus, juhtkond ei saatnud täiendavaid vägesid. Landeswehr Lätil oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Varem moodustatud polgud asusid enamlaste poolele, Läti peamisteks kaitsjateks jäid baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikes Rauddiviis
Murrang: * sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusu jõuvarusid * algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Skautpataljon jt) - eriti suur roll kooliõpilastel * seniste kõhklejate meeleolu muutus enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista * poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus läbi viia põhjalik maareform * positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi (Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud) ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine * sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud J. Laidoner muutis sõjategevuse sihipäraseks * 7. jaan 1919 algas Rahvaväe vastupealetung - vabastati Tartu ja Narva * 31. jaan 1919 Paju lahing (Eesti vs Punaarmee) - Eesti võit (üks verisemaid lahinguid) - vabastati Valga, Võru (pisut hiljem ka Petseri ja Aluksne) - eesti oli võõrvägedest puhastatud
Rahvaväe ebaedu põhjused peitused vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses. Aastavahetusel Punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate vallutamine. Eesti Rahvavägi piiras edukalt vasturünnakuid ja piiras vastaste tegevusvabadust. Edu saavutasid soomusrongid. Moodustus ka vabatahtlike väeosi- meeleolu võitluslikum ning tegutsemine tulemuslik. Eesti sai ka välis abi. Detsembris saabus Tallinna Ignlise laevastikueskaader- nurjas pealinna vallutamise plaani. Vabatahtlike saabus ka Soomest, Taanist ja Rootsis. 6.jaanuaril hakkavad eestlased vastupealetungi, suund Tallinn-Narva. Eestlased vabastasid järjest Valga, Võru ja Petseri. Vasteliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Tartu rahu Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe
- vastaseid oli rohkem; ebapiisav varustus ja relvastus; juhtimissüsteemi puudujäägid; sõjatüdimus; loodi Eesti Töörahva Kommuun. Murrang Vabadussõjas 1919. aasta algul, sest: • Punaarmeel tekkisid varustamise probleemid • soomusrongid ja meredessandid • Rahvaväe arv suurenes • väeosad allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner – kindralmajor) • paranes varustus (suurtükid, kuulipildujad) • välisabi – Inglise laevastikueskaader, vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist Aprill 1919 toimusid valimised Eesti Asutavasse Kogusse, mille ülesandeks oli ette valmistada maaseadus (baltisakslaste maa riigistatakse ja jagatakse laiali – 1919) ja põhiseadus (1920). Mai 1919 kandus sõjategevus Eestist välja, jõuti Petrogradi lähistele. Juuni 1919 toimus Landeswehr'i kokkupõrge Võnnu all eestlaste ja sakslaste vahel. Võideldi neli päeva ning 23. juunil võitis Eesti.
Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt). Eriti suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Muutus ka seniste kõhklejate meeleolu: enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Hoogsate löökidega vabastasid soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias
● Patriootlikud meeleolud Põhjused miks eestlastel oli julgust Vabadussõjas enda iseseisvuse eest võidelda ● Enamlased kuulutasid 29.11.1918 Narvas välja Eestimaa Töörahva kommuun ○ Esimeheks Jaan Anvelt ● Vabadussõja algusel kodusõja elemendid ● Välisabi eestlastele ○ Vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist ○ Anti laene ○ Appi tuli Inglise laevastikueskaader Esialgu eestlaste ebaedu ○ Vastastel arvuline ülekaal ○ Armee loomisel ○ Varustus ebapiisav ○ Madal võitlusmoraal ○ Puudus usk võita ○ Esialgu puudusid liitlased ○ Osa rahvast toetas Punaarmeed Murrang Vabadussõjas ● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks ● Tuli abi liitlastelt ● Sõjaväe varastatus paranes ● Pitka soomusrongid
Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, siis kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun enamlaste sõnul iseseisev riik. Üksteise järel langes enamlaste kätte Narva, õhvi, Rakvere, Tartu jne. Niipea, kui eestlastele sai selgeks, etkeegi teine nende eest kodumaad päästma ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine, kuhu eelkõige läksid kooliõpilased. Positiivselt mõjutas sõja käiku välisabi Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine.Sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. 1919a. esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid.(vabastati Tartu&Narva) 1. veebruaril vabastati ka Valga raudteesõlm ja Võru Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Veebruari keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks. Peamised lahingud olid
laskemoona ja varustuse nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse. Eesti rinde tagalas peeti olukorda lootusetuks ning jõukas rahvas üritas Eestist põgeneda või võttis kõrtsides elult viimast. Niipea kui inimesed said aru, et keegi neid päästma ei tule algas vabatahtlike üksuste loomine(nt. Skautpataljon, Kalevlaste Malev..), muutus ka seniste kõhklejate meeleolu. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. 1919 a. Esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma, pärast seda algas Eesti Rahvaväe vastupealetung, soomusrongidega vabastati Tartu, meredessant tõrjus enamlased Narvast. 1. veebruar pärast Paju lahingut vabastati Valga, samal päeval ka Võru, Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Punaarmee alustas veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Lahingud kestsid ligi kolm kuud kuid olukorra peremeheks jäi siiski Rahvavägi.
Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda
üksusi. Nov 1918, kui Sm kokku varises, oleks Antandi riikide osalus Vm kodusõjas järsult kasvada võinud, tegelikkuses valitses pol juhtkonnas selge sõjaväsimus ja sõjatüdimus, pigem hoolitseti selle eest, et armeesse mobiliseeritud mehed võimalikult kiiresti koju tagasi saata. 1918 lõpus Vm-l olnud koondised natuke suurenesid. Prn laevastik ilmus nov lõpus 1918 Mustale merele, väiksemad Prn üksused Krimmi poolsaarel ja Odessa piirkonnas. Lisaks dets 1918 Briti laevastikueskaader ilmus Läänemerele. Interventsioonivägede tähtsus ei seisnenud selles, et oleks ulatuslikke territooriume vallutanud, Punaarmeele lööke andnud vms, nende esmane tähtsus seisnes moraalses ja pol toes valgete liikumisele. Põhja-Vm-l tekkis pärast brittide ja prantslaste maabumist uus kodusõja rinne, Põhjarinne, moodustati Vene Põhjapiirkonna valitsus eesotsas endise AK liikme Nikolai Tšaikovskiga, selle alluvuses loodi spets Põhjaarmee kindralleitnant Jevgeni Milleri juhtimisel.
annaabi.ee 
