Ülikool Eriala Tundmatu autor NORD STREAM'I GAASIJUHE JA LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 1 SISUKORD 2 1 Nord stream Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel.
Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas.
Jüri Gümnaasium KEEMIARELV Referaat Dan Glosin 11.R klass Juhendaja: Hellar Lill Jüri 2009 Sisukord 1 KEEMIARELV......................................................................................................................3 1.1 Keemiarelva ajalugu.......................................................................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid................................................................5 1.
.....................................................................................................................................................3 1. VEE REOSTUS...................................................................................................................................................4 1.1. SINIVETIKAD..................................................................................................................................................5 1.2. NAFTA REOSTUSED.........................................................................................................................................6 1.3. PÕHJAVEE REOSTUS........................................................................................................................................7 1.4. VEE PUHASTAMINE.........................................................................................................................................8
Üleminekukliima ehk paraskontinentaalne. 4. Mandrilise ja merelise kliima tunnused. Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse hulk, õhumasside liikumine, sademed, aluspinna mõju, Läänemeri. 6. Läänemere tunnused. Atlandi ookeani meri, sisemeri, madal, vähe soolane, palju saari, karisi ja laide, pindala 373 000 ruutkilomeetrit, suurim saar Gotland, jaguneb 4 suureks laheks, halb ühenduvus merega, liigivaene ent isenditerikas, 7. Läänemere väikese soolsuse põhjused. 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed 8. Läänemere arengustaadiumid. Ei tea 9
Nord Streami gaasijuhe ja selle peamine mõju keskkonnale Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem.
sadamatest. Esimeses peatükis saab ülevaate Läänemerest, kirjeldatakse täpsemalt seal toimuvat laevaliiklust ning merevedu. Lisaks on toodud näiteid erinevatest sadamatest ning nende funktsioonidest Läänemerel. Teine peatükk võtab kokku kõik tähtsa Eesti sadamate kohta. Annab ülevaate suurimatest sadamatest ning nende tähtsusest nii Eestis kui ka Läänemerel. 1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL 1.1 Läänemere tutvustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 365 000 km 2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 420 000 km2. Põhjaosas on merepõhi ja rannik peamiselt kivine, samas lõuna ja kaguosas domineerivad liivad ja kruus. Kogu meri on madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Sügavaimaks kohaks on mõõdetud Gotlandi lähedal asuv Landsorti süvik (459 meetrit). 3 Joonis 1. Läänemeri
Õppejõud: Tarvo Niine, PhD Tallinn 2020 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL...................................................................................3 1.1 Läänemere tutvustus.................................................................................... 3 1.2 Laevaliiklus ja merevedu.............................................................................. 5 1.3 Nord Stream................................................................................................. 6 1.4 Läänemere suuremad kaubasadamad..........................................................7 1.4.1 Ust-Luga Sadam....................................................
Kõik kommentaarid