KREEKA (0)

KREEKA
Sinu Nimi
    
0. klass
Elukool
Juhendaja : Sinu vanaema
Põhiandmed
 Pealinn on  Ateena .
 Riigikeeleks kreeka keel.
 Rahvaarv 11 325 900 inimest.
 Pindala 131,967 km².
 Parlamentaarne vabariik.
 Iseseisev alates 25. märts 1821.
 Rahaühik euro.
 Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992.
Lipp                                                  vapp
Asukoht
 Asub Kagu­Euroopas Balkani poolsaarel, 
Euroopa ja  Aasia  vahel.
  Joonia  ning Egeuse mere ääres.
 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel.
 Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, 
Makedoonia ,  Bulgaaria  ja Türgi.
Geoloogiline ehitus
 Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt 
liivakivist . Tekkisid 1­3 miljonit aastat tagasi.
  Rannajoon  moodustab palju  suuremaid  ja 
väiksemaid lahtesid.
 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa 
küljest lahti. 
 Santorini saar on vulkaanilise tekkega.
  Mullad  õhukesed ning väheväärtuslikud.
 Kõige viljakamad piirkonnad on 
rannikutasandikel ja jõgede ümbruses.
 Mäestike kõrgus on 2000 meetrit üle  merepinna .
Kliima
 Jaguneb kolmeks:
 Vahemereline kliima. Kerged ja  niisked   talved , 
kuid kuivad ja kuumad  suved . 
 Alpikliima. Peamiselt Lääne­Kreekas
  Parasvööde . Kesk­ ja Ida­Makedoonias. Külmad 
talved ja kuumad suved.
 Sademeid esineb  sisemaal  vähe. Suvel ulatub 
temperatuur 37ºC­ni. Talvel harva alla 6ºC.
 Aastas umbes 250 päikeselist päeva.
Veestik
 Suurem osa randadest on kivised. Kuid leidub ka 
puhtaid liivarandu.
 Vee jõudu kasutatakse hüdroelektrijaamades.
 Hästi arenenud laevaliiklus. Mereteed 
kasutatakse nii kaupade kui ka reisijate veoks.
Loomad
 Kreeta saarel elavad maailmas ainulaadsed 
mägikitsed kri­krid. 
  Haruldased  loomad on veel kuldne kotkas ja 
okastega  rott, metskass.
 Imetajatest loomadest jänes, siil ja mäger.
 Palju erinevaid nahkhiire liike. 
 Kreeta saar on peatuspaigaks rändlindudele.
Taimed
 Üle 2000 taimeliigi.
 Kevadel õitsevad, kuumal suvel kuivavad ära. 
Esimeste vihmadega hakkavad uuesti õitsema.
 Kasvatatakse mitmesuguseid põllukultuure, 
kõige tuntumad: oliivipuud, tsitruselised, 
erinevad viinamarjasordid. Valmib kaks saaki 
aastas.
 Mägede kallastel kasvavad männi­ ja küpressi­ 
metsad .
 Palju tulbiliike, anemoonid, gladioolid. 
Rahvastik
 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust 
linnades.
 Valdav  religioon  on õigeusk, lausa 98%.
 Kreekas on 93% rahvastikust kirjaoskajad. Väga 
eakad inimesed kirjaoskamatud.
 Tihedaimalt paikneb  rahvastik  Ateena ümbruses.
 Eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 
aastat. Naistel 82,8 aastat.
 Enamik rahvastikust  kreeklased . 1000 inimese 
kohta on 2 sisserännanut.
Majandus
 Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa 
riik
 Perioodil 1950­1973 kasvas majandus aastas 7%, 
jäädes alla ainult Jaapanile.
 2010. aastal tabas riiki võlakriis.
 2012. aasta märtsiks oli Kreeka  riigivõlg  umbes 
370 miljardit eurot.
 Töötuse määr 2013. aasta jaanuaris oli 27,2%.
 59% rahvastikust töötab teenindussfääris ja 
tegeleb põhiliselt turistide teenindamisega.
Ajalugu
 Kreeka asustati juba Paleoliitikumis.
 Kreeka keele ja kultuuri juured ulatuvad 
vähemalt 3500 aastat tagasi.
 Kaasaegne Kreeka on säilitanud paljud 
elemendid oma eelkäijast.
 II maailmasõjas tungis riiki  esmalt  Itaalia (1940) 
ja seejärel Natsi­Saksamaa (1941­44)
 Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse 
kohaselt vabariik. 
Faktid
 Ateena on üks  vanimaid  Euroopa linnu.
 Kreekas on üks madalamaid lahutusprotsesse 
Euroopas.
 Umbes 12 miljonit inimest räägib maailmas 
kreeka keelt.
 Suurim Kreeka saar on Kreeta.
 Kreeka keel on vanim räägitud keel Euroopas.
Pildid
Kasutatud kirjandus
  http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka
  http://en.wikipedia.org/wiki/Greece
 http://
factsaboutgreece.co.uk/facts­about­ greece .html
 www.google.com

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16