Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaspia Meri (0)

1 Hindamata
Punktid
Kaspia meri
Christopher Tammesoo 8.a
Egerti  Kiisk 8.a
Üldandmed
 Kaspia meri on väljavooluta järv. See on jäänuk kunagisest  ookeanist .
 Maht: 78 200 km³
 Pindala: 374 000 km² 
  Soolsus : 11%
 Kõrgus merepinnast: -28 m
 Keskmine sügavus: 209 m
 Nende andmete põhjal on Kaspia meri maailma suurim järv.
Asukoht
 Kaspia meri asub Euraasia  mandri keskel, koordinaatidel 42° N, 51° E.
 Seda läbib piir Euroopa ja  Aasia  vahel.
 Sellel pole looduslikku ühendust teiste merede ja ookeanidega.
 Selle  valgla  maad on:  Aserbaidžaan , Gruusia,  Armeenia , Türgi,  Iraan , Kasashstan, 
Venemaa, Türkmenistan.
 Kaspiasse suubuvad  Volga   jõgiKura jõgi, Tereki jõgi,  Uurali  jõgi, Žemi jõgi ja ajuti 
Kuma jõgi.
Vesi Kaspia meres
 Kaspia mere vesi sisaldab erinevalt ookeaniveest rohkelt sulfaate ja karbonaate.
 Vee temperatuur on suvel kuni 26°C, talvel lõunaosas 12°C. Põhjaosa jäätub paariks 
kuuks.
 Selle  hoovused  kulgevad enamasti vastupäeva, kuid madalas põhjaosas sõltub nende 
suund peamiselt tuulest ja jõgedest.
 Vesi on väga  reostunud . Üheks põhjuseks võib nimetada jõed , mis toovad liiga palju 
heiteid Kaspia merre.
  Auramine  ületab sademete hulga.
Elustik ning majandustegevus
 Kaspia meri on tähtis kalapüügimeri, sest seal elab 133 erinevat liiki kalu.
 Eriti oluline on veekogu tuurlaste püügikohana.
 Sealt püütakse ka koha, vobla, tülka ning hülgeid.
 Kaspia mere põhjast ammutatakse ja töödeldakse naftat ning maagaasi.
 Kaspia meri on hea koht kaluritele.
 Kaspia mere rannikul toodetakse  keedusoola , lubjakivi, savi ja liiva.
 Samuti püütakse sealt ohtralt kalamarja.
Praami- ning laevaliiklus
 Olemas on laevaliiklus. Sealhulgas ühendus jõgede ja  kanalite  
kaudu olemas ka Musta, Valge,  Aasovi  ja Läänemerega.
  Raudtee -praamiliiklus on olemas, aga seda kasutatakse vähe.
 Suurimad sadamad: Bakuu, Astrahan, Aktau ning Atõrau.
Kasutatud allikad
  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaspia_meri2
  https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspia_mer i
  http://www.slideserve.com/asabi/kaspia-mer i
  http://miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/kaspia.ht m
Täname kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Üldandmed
  • Asukoht
  • Slide 4
  • Vesi Kaspia meres
  • Elustik ning majandustegevus
  • Praami- ning laevaliiklus
  • Kasutatud allikad
  • Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
Kaspia Meri #1 Kaspia Meri #2 Kaspia Meri #3 Kaspia Meri #4 Kaspia Meri #5 Kaspia Meri #6 Kaspia Meri #7 Kaspia Meri #8 Kaspia Meri #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja

Euroopa
Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Amazonas. Eesti pikim jõgi Võhandu, Euroopas Volga, maailmas Niilus. Bentaali osad vooluvetes: kärestik e. lotaal; võrendik (veevoolu uuristatud sügav koht) e. lentaal; kaldaserv e. ripaal; keskosa e. mediaal. Käär e. meander. Järved nõo tekke järgi: a)tektoonilised (maakooretekkelised) b)karstilised (põhjaveetekkelised) c)jäätekkelised järved(Eestis enamik) d)rabalaukad 1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve. Kaspia maailmas suurim, Euroopas Laadoga. Sügavaim Rõuge Suurjärv 38 m, maailmas sügavam Baikal. 13 järve on meil sügavamad kui 25 m, 80% on alla 4m. Kihistunud järve pelagiaal: a)Epilimnion e. segunev kiht (kihistunud veekogu kõige pealmine kiht) b)Metalimnion e. hüppekiht e. termokliin (hapniku puhul oksükliin) c)Hüpolimnion e. segunemata kiht Bentaali jaotus järvedes: litoraal (kuni 1m), sublitoraal, profundaal. 3

Hüdrobioloogia
Hüdrobioloogia
26
docx

Hüdrobioloogia

Suurem osa sellest 99% on meile veel mõistmatu. Symbion pandora 19.august 1991 avastati uus loomaliik, nii eriliseks, et tema jaoks tuli luua uus hõimkond. Looma elukäigus etendab suurt rolli kehasisene pungumine, mille tõttu looma keha regulaarselt uueneb. Pung aga võib areneda iseseisvaks organiks, mis nimetati Pandoora vastseks. Maailmamere vööndilisus Suurem osa ookeanielustikust on koondunud mandrilavasse, sest: meri madalam ja seetõttu ka soojem ja valguseküllasem suubuvad veekogud toovad rohkem setteid, toitaineid Maailmameres eristatakse viit vööndit palavvöötme ookean (ekvaatori juures) pöörijoone ookean lähistroopiline ookean parasvöötme ookean polaarookean Olenevalt maismaa ja mere jaotusest Maal, hoovustest, tuulte mõjust, aastaajast jm. tingimustest võib samal laiuskraadil asuvate merede iseloom olla üsna erinev

Hüdrobioloogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Eesti Roheline Liikumine teeb aktiivselt koostööd ka piiritaguste organisatsioonidega.  ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi logoloomaks on vanade haabade õõnsuses elav haruldane lendorav, kelle leiukohti on Eestis teada ligi 80. Meri, mets ja märgalad - Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eesmärgiks on kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine. 1999. aastast on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks. Nõnda kaitseme Eesti rikkust

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun