50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja
Amazonas. Eesti pikim jõgi Võhandu, Euroopas Volga, maailmas Niilus. Bentaali osad vooluvetes: kärestik e. lotaal; võrendik (veevoolu uuristatud sügav koht) e. lentaal; kaldaserv e. ripaal; keskosa e. mediaal. Käär e. meander. Järved nõo tekke järgi: a)tektoonilised (maakooretekkelised) b)karstilised (põhjaveetekkelised) c)jäätekkelised järved(Eestis enamik) d)rabalaukad 1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve. Kaspia maailmas suurim, Euroopas Laadoga. Sügavaim Rõuge Suurjärv 38 m, maailmas sügavam Baikal. 13 järve on meil sügavamad kui 25 m, 80% on alla 4m. Kihistunud järve pelagiaal: a)Epilimnion e. segunev kiht (kihistunud veekogu kõige pealmine kiht) b)Metalimnion e. hüppekiht e. termokliin (hapniku puhul oksükliin) c)Hüpolimnion e. segunemata kiht Bentaali jaotus järvedes: litoraal (kuni 1m), sublitoraal, profundaal. 3
Suurem osa sellest 99% on meile veel mõistmatu. Symbion pandora 19.august 1991 avastati uus loomaliik, nii eriliseks, et tema jaoks tuli luua uus hõimkond. Looma elukäigus etendab suurt rolli kehasisene pungumine, mille tõttu looma keha regulaarselt uueneb. Pung aga võib areneda iseseisvaks organiks, mis nimetati Pandoora vastseks. Maailmamere vööndilisus Suurem osa ookeanielustikust on koondunud mandrilavasse, sest: meri madalam ja seetõttu ka soojem ja valguseküllasem suubuvad veekogud toovad rohkem setteid, toitaineid Maailmameres eristatakse viit vööndit palavvöötme ookean (ekvaatori juures) pöörijoone ookean lähistroopiline ookean parasvöötme ookean polaarookean Olenevalt maismaa ja mere jaotusest Maal, hoovustest, tuulte mõjust, aastaajast jm. tingimustest võib samal laiuskraadil asuvate merede iseloom olla üsna erinev
Eesti Roheline Liikumine teeb aktiivselt koostööd ka piiritaguste organisatsioonidega. ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi logoloomaks on vanade haabade õõnsuses elav haruldane lendorav, kelle leiukohti on Eestis teada ligi 80. Meri, mets ja märgalad - Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eesmärgiks on kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine. 1999. aastast on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks. Nõnda kaitseme Eesti rikkust
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid