Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise
Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega vee kohal kasutades vee ja kere vahel tekkivat õhukihti-ekraani ja kere kujust tulenevat tiiva efekti. 2.5. Kere materjali järgi. terasest kerega on valdav enamik tänapäeva laevu, eriti lasti vedavaid kaubalaevu; kergsulamitest valmistatakse väiksemate laevade keresid, kuna nende koormusetaluvus ei ole suurte laevade ja neis tekkivate suurte pingete kandmiseks küllaldane. Kuid materjali kasuks räägib tema kergus.; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge;
võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine),halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka
pöörete juures, või kiirus, 2)mille puhul laev on veel juhitav · Ökonoomne kiirus- 80-90% ekspl. kiirusest, mille korral saavutatav kütuse kokkuhoid kompenseerib ajakaost tulenevad lisakulutused 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis-plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: · külgvaateks - DT-le · poollaiuseks - veeliini tasandile, · kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete
Laeva külgõõtsumise perioodi on võimalik katselisel teel leida veel enne merele minekut. LAMMING: Lämming (ingl. slamming) tekib kiilõõtsumise käigus laeva põhja vööripoolse osa veest välja tõusmisel, millele järgneb löök vastu lainet. Nii tekkivad suured dünaamilised pinged võivad viia kere konstruktsioonide ja seadmete ning süsteemide tõsiste vigastusteni. Lämming tekkib siis kui veest välja tõusnud laevapõhi laskub vette (vastutõusvasse lainesse) vertikaalse kiirusega rohkem kui 3 kuni 4 L m/sek. Löögi oht on seda suurem mida kõrgem on lainetus ja mida suurem on laeva kiirus. Lämmingut ei teki kui on rahuldatud tingimus L A max (10.12)
liikumise suunas pidevalt mõjuvaks tõukejõuks. Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin 1690.aastal. Aur tõstab paisudes kolvi üles, silindrit jahutatakse väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning teeb tööd. Aurikute ajastu alguseks loetakse ameeriklase Robert Fultoni reisiaurikut Clermont, mille kahte kaheksalabalist sõuratast ajas ringi Inglismaalt toodud Boulton ja Watt 15 kW-ne aurumasin. 1807.aastal tegi see aurulaev esimese reisi New Yorgist mööda Hudsoni jõge Albanyni (New Yorki osariigis), läbides 241 km 32 tunniga, seega kiirusega 7,5 km/h. Tagasiteel julges aurikule tulla ka üks reisija sellega oli tehtud algus reisiliiklusele aurikuga ja 1808. a avati esmakordselt laevaliikluse ajaloos kindla sõiduplaani järgi töötav laevaliin Hudsoni jõel New Yorgi ja Albany linnade vahel. Laevaliin sai lühikese aja jooksul väga populaarseks ja
Laevu ehitati eesmärgist lähtudes. Läänemerel sõitmiseks valmistati enamasti kahemastilisi aluseid, mille meeskonnad oli neli kuni üheksa meest. Laeva sõiduomadused olenesid meistri oskustest ja kogemustest, sellest, millise kuju ta laevale andis. Ehituskunsti hoiti saladuses. Seda anti meamiselt edasi isalt pojale. Vanemad meistrid käisid kogemusi omandamas ka suurlinnade sadamais, kus liikus palju välislaevu. Takseeriti siis salaja ning jäeti meelde laeva kere kumerused, täävide kuju ja mastide paigutus. Tähelepandut rakendati ehitatavate laevade juures. Laevameistreiks ja ehitustöölisteks olid peamiselt saarlased, kes ei käinud laevu ehitamas mitte ainult Eesti randades, vaid ka väljaspool Eestit, eriti Lätis ja Soomes. 19. sajandi teisel poolel hajus laevaehitus laiali mööda rannikut, lähemale ehitusmaterjalile. Ka olid ehituskulud suurlinnadest kaugemal väiksemad. Ehituspuitu osteti
laadida "W" tähistab laeva maksimaalset talvist süviset. 14. Wheelhouse poster - mida sisaldab? Kirjeldab laeva manööverdamise omadusi, kuidas ta käitub erinevates oludes Nendeks on *erinevad keskkonnad (magevesi, soolanevesi) *täislastil, tühilastil asub kaptenisillas. Nagu nt. laeva ringi raadius max pöördenurgaga. Nt. laeva hädaolukorra korral pööramise võime Laeva pidurdusvõime 15. Laevaehitusmaterjalid, lühikirjeldus Teras – laeva kere ehitamisel kasutatakse maheterast, mille süsiniku sisaldus on 0,1%, tugevdatud terast, mille süsiniku sisaldus on 1,8%, kasutatakse suurtel tankeritel, puistastilaevadel, konteinerlaevadel, kohtades kus tekivad suuremad pinged. Kumm – Tihendid Klaas – illuminaatorid (laeva aken) Alumiiniumsulam – kõrge korrosioonikindlus (mitte roostetav materjal) plastik - Peamised eelised on materjali kergus, samal ajal olles tugev ja jäik. Sobilik karmidesse mereoludesse.
merekindlus – kõrge parras ja pealisehitised kippusid samuti "tuult alla võtma", nii et laev liikus hoopis teises suunas kui kapten soovis. Kuna karavelli manööverdusvõime oli tükk maad parem, tuligi ühel tundmatuks jäänud laevameistril mõte mõlema tüübi head omadused ühendada. Selleks asendati karaki vööris asunud kastell pikalt etteulatuva "nokaga", millele toetusid pukspriit ja kliiverpoom. Ka laevakere muudeti pikemaks ja voolujoonelisemaks – kui karaki kiilu pikkuse ja kere laiuse suhe oli 1 : 3, siis galeoonidel saavutas vastav näitaja juba 1 : 4. Kere ise muutus veeliini kohal laiemaks ja parraste kohalt kitsamaks, saavutades ristlõikes pirni kuju – see suurendas püstuvust ja raskendas merelahingus vastaste pardale tungimist. Kõik tekiehitised olid tunduvalt madalamad ega ulatunud enam laevakere kontuurist välja. Kui karaki ahter oli veel ümmargune, siis galeoonidel kasutati lamedat peegelahtrit, mis omakorda tuli kasuks meresõiduomadustele
Eesti Meremuuseum Hai - klassi jaht "Haili" AJALUGU Helsingi jahtklubi kommodor Eric Nummelin tellis uue jahitüübi joonised Gunnar L. Stenbäck'ilt, keda konsulteeris tehnilistes küsimustes Eric von Holst Eestimaa Merejahtklubist. 1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus. Peale groodi kasutati vaid ühte väikest fokkpurje, kogupindala oli 19,60 m². TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil. Enne II Maailmasõda
Laev tõsteti välja ning 2002.a. suveks õnnestus laev reservfondi toel täielikult taastada. Hai - klassi jaht "Haili" AJALUGU Helsingi jahtklubi kommodor Eric Nummelin tellis uue jahitüübi joonised Gunnar L. Stenbäck'ilt, keda konsulteeris tehnilistes küsimustes Eric von Holst Eestimaa Merejahtklubist. 1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Eesti Meremuuseum Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus. Peale groodi kasutati vaid ühte väikest fokkpurje, kogupindala oli 19,60 m². TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil
SBT-süsteem vähendab lastitankide pesemise vajadust ja õliseguste vete tekkimist. Eraldatud ballastitankideks loetakse tanke, mis on täiesti eraldatud lasti- ja kütusetankide süsteemist ning mida kasutatakse vaid ballasti jaoks. Eraldatud ballastitankidel on oma pumbad ja torujuhtmete süsteem. Nende mahutavus peab olema selline, et reisi jooksul: - süvis keskkaarel on vähemalt 2,0 + 0,02 L meetrit, kus L on püstjoontevaheline kaugus - trimm ahtrisse ei ületa 0,015 L - sõukruvi on alati üleni vees. 14 Lisaks nõutud süvise ja trimmi tagamisele peavad eraldatud ballastitankid olema paigutatud selliselt, et välditaks lasti väljavalgumist tankeri sattumisel madalikule või kokkupõrke tagajärjel. Ideaalsel juhul peaksid eraldatud ballastitankid moodustama topeltpõhja ja topeltpoordid. Praktikas see siiski vajalik pole, kaitstud poordid ja põhi peavad moodustama teatud protsendi laeva vastavatest pindaladst. Külgtanki minimaalne
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi kee
Kõrge heli rõhk on põhjustatud seadme komponentidest või gaasi kiirest liikumisest (näiteks ventilaatorid), või operatsioonidest, mis sisaldavad mehhaanilist mõju (näiteks pressimine, neetimine). Transpordimüra (maantee, raudtee ja õhuliiklus) on peamine keskkonna müra allikas. Üldiselt, suurem ja raskem transpordivahend tekitab rohkem müra kui väiksem ja kergem. Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod. Autode müra on põhjustatud mootorist, ning hõõrdumisest auto kere, tee ja õhu vahel. Kiirusel 60 km/h ja rohkem on rataste ja tee vaheline müra suurem kui mootori oma. Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus.
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Kõige otstarbekam on keerdläbipuhumine (joon. võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-
põlevgaasi mis tahes rõhul. Injektorlõikepõleti erineb injektorkeevituspõletist selle poolest, et tal on lisakanal lõikehapniku jaoks ning spetsiaalne 1õikepea mis kujutab endast kaht vahetatavat suudmikku - sisemist ja välimist. Atsetüleenil ja hapnikul töötav injektorlõikepõleti koosneb kahest põhiosast - käepidemest ja otsakust. Käepideme küljes on niplid ja hapniku- ja atsetüleenivoolikute kinnitamiseks ning kere koos hapnikuventiiliga atsetüleeniventiiliga ja injektoriga . Otsak koosneb segukambrist, torust, lõikehapnikutorust koos ventiiliga ning lõikepeast, milles on kaks suudmikku - sisemine ja välimine. Otsak kinnitatakse kere külge survemutriga. Hapnik voolab balloonist lõikepõletisse läbi nipli ning jaotub keres kahte kanalisse. Osa gaasi suundub pärast ventiili läbimist injektorisse. Iniektorist suure kiirusega väljuv
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
