...................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11 2.6Renoveerimis/korteriühistu laen......................................................................................12 2.7Autoliising.......................................................................................................................12 2.8Seadme liising.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad.
Kuid koguaeg pole kulud samasugused ja peab arvestama sellega, et on olemas iga kuu laenu tagasimakse raha. Laenu võivad võtta ka pale eraisiku ka igasugused ettevõtted või isegi riigid. Kuid kõigil üks eesmärk – saada see raha nii, et tagasimakse oleks võimalikult väike. Üks laenu liikidest on kiirlaen. Kiirlaenu ehk SMS-laenu saab kiiresti kätte. Paraku tähendab see ka seda, et hoolimata kohustusest hinnata laenuvõtja võimekust laen tagasi maksta, ei pruugi kõik kiirlaenufirmad laenuvõtja maksevõimet korralikult kontrollida. Kui inimene ise samuti ei suuda oma rahalisi võimalusi realistlikult hinnata, võibki see kokku olla probleemide allikaks, kirjutab tarbijaveeb Minuraha.ee. Tihti peale on kiirlaenude intress hästi suur, kuid tagasimaksmise tähtaeg lühike. Sellest võib järeldada, et kiirlaen ei lahenda muresid vaid tekitab neid juurde. Seejuures peab veel ilmtingimata tähtaegadest kinni pidama
Laenuvõtmise poolt või vastu? Laen-esmapilgul täiesti süütu ja igapäevane asi, kuid kui süütud on laenuvõtmise telgitagused!? Esmapilgul on laen puuduva raha leidmine panga kaudu, mille pead hiljem tagasi maksma.Kuid kui oled pangalt raha laenanud, pead selle ka tagasi maksma koos intressiga ja mõnikord on need intressid väga kõrged, eriti kiirlaenude puhul.Sellepärast võivad ka väiksed laenud kasvada kiiresti suurteks kohustuteks.Järjest rohkem on inimesed hakkanud võtma kiirlaenu, kuna seda saab inimene kellel on mingisugunegi sissetulek ja laenu saab kiirelt ja lihtsalt kätte.Laenu
maksuseadustest Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank intressimäär 0,15% Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel?
NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen.....................................................................................................................5 1.4.Väikelaen..................................................................................
aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu- laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused obligatsioonid- Eestis pole
krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting. Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel. Positiivse tulemuse saamisel sõlmitakse tarneleping, milles fikseeritakse krediidimüügi tingimused. Suurema hinde saajatel on võimalus saada pikemaid
Ülesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama. Viivis suureneb iga maksmisega viivitatud päeva arvelt. Jürgen oleks pidanud kas käituma samamoodi nagu Kaja: tegema suuremaid sääste enne suurt ostuhooaega või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele. Suur on tema üllatus, kui selgub, et talle uut laenu ei anta. Ülesanne 4: Miks ei saa Jürgen laenu, kui tal on kõik kohustused täidetud? (uuri lepingu punkti 18). Täpsema info saamiseks külasta aadressi www.krediidiinfo.ee Jürgen ei saa laenu, kuna tema eelmise laenu maksmisega oli probleeme ja raskusi, ning pank ei saa teda 100 protsendiliselt enam usaldada
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine;
Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam. AVATURUOPERATSIOONID Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu). Lühiajalist raha
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2. Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5 3. Põhivara Hoiused Rahaasutuse eripära on see, et sellega tegelemiseks on vaja tegevusluba. Sellega tegeleb Finantsinspektsioon. Saamiseks tuleb esitada äriplaan, tegevuskava, majandus-juriidiline haridus. Äripank- rahalisi asju kaasav, paigutav ja laenutav äriühing. Annab omal vastutusel laenu ja osutab muid teenuseid. Kaasab vahendeid hoiustena. Põhiliseks tunnuseks on hoiused ja laenud
investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE VORMIDELE VÕI MITTE, AGA MA PANIN IGAKSJUHUKS! Otsene finantseermine Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberimissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul Poolotsene finantseermine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Kaudne finantseermine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade
arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient miinussaldo likvideerima ning tasuma intresside laenu kasutamise eest. Käibekapitali laen on peamiselt hooajaliseks finantseerimiseks või ettevõtte kiireks laiendamiseks mõeldud laen, mida antakse kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. Laenu eesmärk on aidata ettevõte üle ajavahemikust, kui tootmiseks on vaja teha kulutusi, valmistoodangu müügist aga ei laeku veel midagi Pikaajalised finantseerimise allikad on järgmised.Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval
majanduspoliitikast. Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jne. Et need eesmärgid on vasturääkivad ja korraga ei ole neid võimalik saavutada, siis rõhutatakse eesmärgina üldjuhul ühte neist. Millist, see sõltub riigis parajasti päevakorral olevatest probleemidest. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakursile. Intressimäärad ja valuutakurss omakorda mõjutavad otseselt majandusagentide tegevusvõimalusi. Tehakse vahet kahe erineva rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on raha pakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab raha pakkumise kasvu piirata. Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka fiskaalpoliitikal, kuid see kuulub valitsuse kompetentsi 10. miks ,,homne" euro on väärt vähem, kui,,tänane" euro? Raha
120 100 93 80 70 60 40 20 0 2010 2011 2012 Joonis 1. Kiirlaenuettevõtete bilansiliste nõuete summa (mln EUR). Allikas: Äriregister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused Nagu näha, ulatus reguleerimata turu laenujääk 2012. aastal 118 miljoni euroni ning on viimasel kahel aastal kasvanud keskmiselt 30% aastas, mis on keskmise laenusumma suhtelist väiksust (turuosaliste hinnangul alla 300 euro) ja laenude lühikesi tähtaegu arvestades väga kiire tempo. Võrdluseks, kommertspankade (sh BigBank) poolt eraisikutele väljastatud tarbimislaenude jääk küündis 2012. aastal 600 miljoni euroni (vt. joonis 2). Kokkuvõttes ulatus tarbimislaenude jääk Eestis 2012. aasta lõpuks kättesaadavaid andmeid arvestades 726 mln euroni, millest 118 miljonit ehk 16% moodustas
9. Jääktulupõhine hinnakujundus kui teistest osakondadest tuleb kasumit, siis on võimalik hinda langetada selle võrra. Nt restorani poole pealt tuleb lisakasumit, siis on võimalik toa hinda selle lisakasumi võrra. 10. Rahakonto juhtimise põhiprintsiibid - Likviidsuskriisi (pankroti) vältimine. Raha peab olema piisavalt, et lühiajalisi kohustusi tasuda. Raha puudujäägi probleemi mingil perioodil saab lahendamiseks Lühiajaline laen Pikaajaline laen Oma varade müümine Kohustuste ajatamine Raha ülejäägi probleemi mingil perioodil saab lahendamiseks: Hoiused Lühiajalised finantsinvesteeringud väärtpaberitesse Dividendid Tuleks koostada rahaeelarve, selle puhul: Mis perioodil võib tulla raha puudujääk?
.) need vahendid sooviks kellelegi teisele usaldada, siit tekib neil huvi kasutada finantsvahendust. Selleks vajadus: 1) Riskide hajutamine läbi finantsvahendusasutuste. 2) Kulude vähendamine (turgude seis, info maksab, kas on teadmised info tõlkimiseks) 3) Säästude likviidsuse säilitamine (kui kergelt on võimalik tagatisvara rahaks muuta; müügiga seotud kulud; kui kiirelt tagatise müük toimub; kui tõenäoline on laen tagasi saada, võimalik vältida potentsiaalset kahju) Enamik laenuandjaid ei suuda täpselt prognoosida, millal neil võib raha vaja minna ja seetõttu on likviidsus nende jaoks eriti oluline. Sellepärast on nad huvitatud lühematest laenutähtaegadest. Laenuvõtja probleemideks võivad olla tema taotlusel 1) vajab laenuks korraga suurt summat, otsefinantseerimise korral ei pruugi laenuandjal nii suurt summat olla
Referaat Säästmine ja ostuhullus Inimeste seas on üldlevinud arusaam, et säästmine on ainult raha kasvatamise viis. Tegelikult on säästmine raha kogumine lühiajaliselt. Meil on mõistlik säästa oma raha nii planeeritud väljaminekute jaoks, kui ka väiksemate ootamatute väljaminekute jaoks. Säästmine on kindlasti odavam, kui väikelaenu võtmine. Kui me laenu võtmise asemel kogume raha, siis me säästame laenuandjale makstava intressi. Seega, kui oleme võimelised väikelaenu tagasi maksma, oleme võimelised ka koguma. Viimasel ajal, kui laenude võtmine aina kasvanud on, ei ole ära unustatud ka säästmist. Laenamine ja krediitkaartide kasutamine on tänapäeva ühiskonnas enesestmõistetav, kuid meil on palju turvalisem elada, kui me teame, et meil on mõne kuu palk kõrvale pandud. Me ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ning vajadusel saame oma sääste alati kasutada. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon korraldas uuringu inimeste s
Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvusliku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis üks, et emissioon oleks kontrolli all. investeerimispank - tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Põhi-funktsioonid on väärtpaberite emissioonide korraldamine (IPO-d), korraldavad suuri aktsiate ostu- müügi tehinguid, sündikaatlaenude andmine (laenu annavad mitu erinevat panka korraga, laen on väga suur, investeerimispank otsib erinevaid laenuandjaid ja koondab need kokku). Tegeleb ka firmade restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. kommertspank - tavaline pank. Muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutab erinevaid teenuseid, maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. · Muud rahandusasutused
c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused: o inimeste säästutegevus o säästude säilitamise ebapiisav turvalisus o säästude parem kasutamine
kasumiindeks on kõrgem. Sisemine tulumäär Puhasnüüdisväärtuse ja kasumiindeksi arvutamisel kasutatakse diskontomäärana nõutavat tulumäära, mis annab meile võimaluse hinnata, kas investeerimisprojektist saadav tulu katab selle finantseerimise kulu, kuid ei näita projekti tegelikku tulusust. Tulusust saab hinnata sisemise tulumäära abil. Sisemine tulumäär e tasuvus (IRR internal rate of return) intressimäär, mis võrdsustab investeerimisprojekti puhasnüüdisväärtuse 0-ga st sisemine tulumäär võrdsustab investeerimisprojekti esialgsed kulud tulevaste ja likvideerimise rahavoogude summaga. n CFt IO = = CFt · PVIFAn, IRR t =1 (1 + IRR) t
Seetõttu tuleb palju aega kulutada muutuste visiooni edasi arendamisele ning selgitustööle.See nõuab sagedasi kokkusaamiseid firma tippjuhtidega,et varakult teada saada kõikidest võimalikest probleemidest,mis võivad tegevuskava rakendamist mõjutada.Nõupidamised peavad olema efektiivsed, mis nõuab nende head korraldust ning läbiviimise oskust.Rangelt tuleb järgida koosoleku reglementi ja otsuste langetamisel määrata neile vastutavad täitjad ja tähtajad. Lisaks tuleb rakendada toimiv järelvalve süsteem. Firmajuhi toetuse tagamine Firmajuhiga tuleb teha maksimaalselt koostööd, et süvendada tema rolli tegevuskava loomisest ja rakendamisest. Selleks tuleb tegevuskava väljatöötamise käigus kaasata tegevjuhtkond.Neid tuleb kaasata probleemida lahendamisse ning tegevuskava elluviimisse.Selline kaasamine muudab firmajuhi kaasvastutajaks ning välistab tema võimalikud hilisemad pretentsioonid. Organisatsiooni mobiliseerimine
muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10 Raha loomise protesessi mõjutavad(pidurdavad) tegurid 1
Investeerime kasusaamine eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritaks kapitaliks on raha. Raha saab investeerida: 1)Väärtpaberitesse 2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvarasse 4)Eluskarja, seadmetesse. Säästud osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Tulud suuremate sissetulekute korral on võimalik rohkem säästa Ootused kui on paremad ajad, kalduvus inimestel suurendada oma kulutusi ja vähendada sääste. Pankade intressimäärad Kõrgemad intressimäärad ergutavad säästmist. Kõrge laenu hind sunnib inimesi edasi lükkama kallite asjade ostmist. Maksuseadused riiklikud maksumäärad võivad samuti, kas sästmist soodustada või pärssida. Eelarve finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kavandamiseks. Eelarve koostamine koosneb kolmest etapist: 1)Finantseesmärkide püstitamine 2)Tulude hindamine 3)Väljaminekute planeerimine Eelarve võib aidata
Raha väärtuse langus sõltub sellest, kui pikka ajaperioodi me vaatleme, kui suur on prognoositav inflatsiooni ja milline on intressimäär. Fakt on see, et mida pikemat ajaperioodi me vaatleme, seda suurem on ka raha väärtuse langus. Arvutuste tegemisel tuleb arvestada, et see kehtib kõikide kulude kohta. Kuni selle sajandi keskpaigani võis maksumusplaanija vaadelda ehituse maksumust kui lõplikku: tegemist oli täiesti vastuvõetava olukorraga, sest intressimäärad olid vaid 2% - 3% ja ehituskestused üsnagi lühikesed. Kui intressimäärad on kõrged ja ehitustegevus muutub keerukamaks, mistõttu möödub aastaid esimestest kuludest esimese tuluni, siis on igale projektile vaja täpset ajastatud rahastamise plaan: • märkimisväärselt madal lepinguhind ei taga veel alati edukat tulemust, sest pikk ja kulukas ettevalmistav periood lepingu algul annab varased suured kulud, millele hakkavad kuhjuma rahastamisega seotud koormised.
Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja
samamoodi ka osades teistes Euroopa riikides. Ilmselt on ostuhullus see, mis sunnib inimesi võtma laenu, et ikka edasi tarbida saaks. Enamasti on noored pered laenu võtjateks, et osta endale maja, mööblit, soetada auto või kulutada raha isegi väiksemate asjade jaoks, nagu näiteks arvutid, muusikakeskused jm taoline tehnika. Pole ka harva juhus, et laenatud raha mängitakse kasiinos maha, lootes võita suuri summasid, et maksta tagasi laen ja elada võidetud raha eest hästi. Võetakse laenu ka siis, kui eelmine laen on tagasi maksmata. Kõige kiireim ja lihtsaim viis on selleks SMS laen. Inimesed ei tea piisavalt sellega kaasnevatest tingimustest, millest reklaamides ei ole üldse juttu. Tarbijakaitseamet koostöös MTV ja reklaamiagentuuriga Rakett käivitasid jõulukuul kampaania, mille raames kutsutakse tarbijaid seoses jõulueelse ostuhullusega arukalt tarbima.
Üks soovitus töökoha valikul on ka see, et alati tuleks tööle minna valdkonna parima juurde. See tagab, et alati on kelleltki õppida. Kunagine maailma rikkaim mees J. P. Getty on öelnud: "Leidke oma erialal maailma parim spetsialist. Makse talle mida iganes vaja, et töötada tema otseses alluvuses ja õppida temalt kõike. Paari aasta pärast olete teie ise uus number üks!" Kuidas saada lahti võlgadest? (Lumepallistrateegia) 1. Reasta kõik oma laenud laenusumma järgi, alustades kõige väiksemast. 2. Maksa kõikide laenude puhul vähemalt igakuine miinimumsumma. 3. Suuna kogu ülejäänud rahaline võimsus kõige väiksema laenu tagasimaksmiseks. 4. Kui väikseim laen on tagasi makstud, siis liigu järgmise laenu kallale. 5. Iga tasutud laenuga läheb tempo kiiremaks, sest lumepall kogub suurust. Võimendus Antud teemal on investorite seal väga palju lahkhelisid. Osad ütlevad, et seda on tark teha, aga teised teevad seda maha
seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“(Veidebaum 2014). Kui lepingus pole viivisemäära sätestatud, siis saab nõuda viivist seaduse alusel. Vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates 1. jaanuarist 2015 Võlaõigusseaduses loetakse viivisemääraks §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on seadusjärgne viivisemäär aastas 8,05% ehk 0,02% päevas (Creditreform 2015). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
Laenuandmise otsus peab tuginema eelnevale laenuanalüüsile. Laenuandmise otsusele eelnev laenuanalüüs peab olema suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele. Krediidivõimelisuse hindamisel peab hoiu-laenuühistu arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Laenuanalüüsi sisu ja ulatus peab sõltuma laenu suurusest, laenutootest, laenusaajast ja sellest, kui oluline mõju on analüüsitaval laenul hoiu-laenuühistule tervikuna ja kui suurt riski see laen kujutab. Hoiu-laenuühistu on kohustatud informeerima laenuvõtjat võimalikest riskidest laenude võtmisel. Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku otsusega määratud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub laenukomitee igakordse otsuse või üldkoosoleku otsuse alusel, kui hoiu- laenuühistus ei ole laenukomiteed moodustatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
