Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Ar...
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. co...
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus ...
VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucl...
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
A Ab altero exspectes, alteri quod feceris kuidas küla koerale, nii koer külale. Ab imo pectore kogu südamest, kogu hingest. Abyssus abyssum invocat eksisamm põhjustab eksisammu. A capillis usque ad ungues pealaest jalatallani. Accidit in puncto, quod non speratur in anno ühel hetkel juhtub see, mida ei loodeta aasta jooksulgi. Acta est fabula etendus on lõppenud. Actum, aiunt, ne agas kes vana asja meelde tuletab, silm peast välja. Ad finem saeculorum ajastute lõpuni, lõpmatuseni. Ad meliora tempora paremate aegadeni. Ad praesens ova cras pullis sunt meliora parem varblane peos kui tuvi katusel. Ad turpia nemo obligatur keegi ei saa kedagi sundida tegema alatut tegu. Adversus solem ne loquiturkindlale faktile pole mõtet vastu valielda. Adversus necessitstem ne dii quidem resistunt vajaduse vastu ei saa isegi jumalad mitte. Aequo animo rahuliku hingege, rahulkult. Aliena vitia in oculis habemus, a tergo nostra sunt võõra silmas nä...
1) Verba volant,scripta manent-sõnad lendavad,kirjutatu jääb 2) Veni,vidi vici-tulin,nägin, võitsin 3) Ut sementem fecenis metes-kuidas külvad nõnda lõikad 4) Tabula rasa-puhas leht 5) Similis simili gaudet-sarnane rõõmustab sarnase üle 6) Res sellena est verum gandium-raskusest üle saamine on tõeline rõõm 7) Repetitio est marer studiorum-kordamine on tarkuse ema 8) Qualis rex,talis grex-missugune on kuningas,niisugune ka kari 9) Pro patria,pro libertate,pro vita-isamaa eest,vabaduse eest,elu eest 10) Potius sero quam numquam-parem hilja kui mitte kunagi 11) Omnia vincit amor-armastus võidab kõik 12) Non multa,sed multum-mitte paljusid,vaid palju 13) Nomine sunt adiosa-nimesid nimetamata 14) Lapsus linguae-keelevääratus 15) Memento mori- pea meeles,et oled surelik 16) Mens sana in corpore sano-terves kehas terve vaim 17) Ira furor brevis est-viha on lühike hullumeelsus 18) Ium spiro,spero- kuni hingan,loodan 19) Homo homini lupus est-in...
1. Alea iacta est Liisk on langenud 2. Alma mater Toitja ema 3. Ars longa, vita brevis Elu lühike, kunst pikk 4. Auctorem opus laudat Töö kiidab tegijat 5. Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe 6. Carpe diem Ära lase päeva raisku 7. Casus belli Sõja ajend 8. Cum grano salis Jutt peab olema soolateraga (poindiga) 9. De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head 10. Dictum - factum Öeldud - tehtud 11. Dies diem docet Päev õpetab päeva 12. Divide et impera Jaga ja valitse 13. Dum spiro, spero Kuni elan, hingan 14. Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus 15. Errar humanum est Eksimine on inimlik 16. Ex nihilo nihil ...
TUNNIKONTROLLI MATERJALID Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f. - hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve 18 damnum, i n. - kahju, kaotus 19 ...
Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu ...
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
1. Sõbrad, ma olen kaotanud päeva Amici, diem perdidi 2. Armastan sinu armastust Amo amorem tuum 3. Liisk on langenud Alea jacta est 4. Võit armastab hoolt Amat victoria arnam 5. Elu lühike, kunst pikk Ars longa, vita brevis 6. Õiget sõpra tuntakse hädas Amicus Certus in re incenta cernitur 7. Helde ema Alma mater 8. Püüa päeva Carpe diem 9. Jumal masinast Deus ex machina 10. Öeldud tehtud Dictum factum 11. Jaga ja valitse Divide et impera 12. Kuni elan, hingan Dum spiro, spero 13. Päev õpetab päeva ...
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõri...
Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Armu anda, mite hukata! koma võib inimese elu maksta Ars lorga vita brevis est Kunst on pikk, kuid elu on lühike Conditio sine quo non tingimus, ilma milleta ei ole ... (e.põhjuslik seos); kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundid...
Heli Sarrapik Martna Põhikool 7. klass Võõrliigid Eestis ja tagajärjed looduslikule mitmekesisusele Kodurotid 1. Liiginimetus eesti ja ladina keeles. Liiginimetus eesti keeles: Kodurott Liiginimetus ladina keeles: Rattus rattus L. 2. Kuidas sattus Eesti loodusesse? Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemeremaadele jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemeremaadel elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega, sest levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil. 3. Liigikirjeldus. Koduroti tüvepikkus on 15–25 cm ja kaal 190–250 g. Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kõigepealt on kodurott tavaliselt tumedam. Kodurott on saleda, rändrott jässaka kehaga. Koduroti saba on pikem kui keha...
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum ...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
utamaGAUDEAMUS Autor puudub Gaudeamus ´igitur, ´iuvenes dum sumus, Rõõmustagem siis, kui oleme noored, post iucundam iuventutem, post molestam senectutem, pärast lõbusat noorust, pärast sünget vanadust, nos habebit humus. saab meist huumus. Ubi sunt, qui ante nos in mundo fuere? Kus nad on, kes enne meid maailmas olid? Ścandite ad śuperos, ´vadite ad ´inferos, Minge ülespoole ja astuge allapoole, ubi iam fuere! kus nemad juba ammu on! Vita nostra brevis est, brevi finietur. Meie elu on lühike, lühikesena lõpeb. Venit mors ve´lociter, rapit nos at´rociter, Tuleb surm kiiresti, röövib meid jõhkralt, nemini parcetur. kellelegi ei halasta. Vivat academia, vivant professóres! Elagu ülikool, elagu õppejõud! Vivat membrum quodlibet, vivant membra quaelibet, Elagu iga osaleja, elagu kõik osalejad, semper sint in flore! alati olgu õites! Vivant omnes virgines faciles, formosae! Elagu kõik neiud lihtsameelsed, ilusad! Vivant e...
LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhilu...
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi ...
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Str...
Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast. Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna. Võistlustansu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Lapsed1(7-9) Lapsed2(10-11) Juunior1(12-13) Juunior2(14.- 15) Noored (16-18) Tänapäeval on mõnedel võistlustel lisandunud ka Noored...
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
20. sajandi muusikastiil Tintinnabul Tintinnabul (ladina keelest tõlgituna “kelluke”) on rahvusvaheliselt tuntima Eesti helilooja Arvo Pärdi loodud isikupärane muusikastiil ja kompositsioonitehnika. Stiili muudab eriliseks helilooja oskus sulandada oma teostes meloodia ja kolmkõlahääl üheks tervikuks. Terve muusikateose vältel on kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla ning kõlatervik meenutab kellaheli. Tegu on müstilise, religioosse ja matemaatilise muusikastiiliga, milles helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on aeglane ja meditatiivne. Arvo Pärdi teosed on väga tuntud ning toonud heliloojale maailmakuulsuse. Tema loodu on lihtne, kirgas, puhas, sügavalt puudutav ning jätab inimese kujutlusele palju ruumi. Selles on sel...
Ajaloo kordamine (Maailm pärast II MS) 1. Mis on heaoluühiskond? (riigid,iseloomustus,mida tõi kaasa) V:Heaoluühiskond tähendab sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu mõjutavat kasvu. Riigid: Põhjamaad ntks Soome,Norra,Rootsi. Isel: 1)kiire majanduse areng. 2) kujuneb välja heaoluühiskond. 3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused. 2) Mustanahaliste liikumised võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised nn.seksuaalrevolutsioon, USA-s tulid 1960.a kasutusele rasesumisvastased tabletid. 4) Hipide liikumine vastuseis ühiskonna tavadele,süsteemile,valitsevale elukorra...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Eesti kahepaiksed H Eesti Ladina Harilik kärnkonn Bufo bufo Harivesilik Triturus cristatus J Eesti Ladina Järvekonn Rana ridibunda K Eesti ladina Kõre Bufo calamita M Eesti Ladina Mudakonn Pelobates fuscus R Eesti Ladina Rabakonn Rana arvalis Rohe - kärnkonn Bufo viridis Rohukonn Rana temporaria T Eesti Ladina Tiigikonn Rana lessonae Tähnikvesilik Triturus vulgaris V Eesti Ladina Veekonn Rana esculenta
Eesti roomajad A Eesti Ladina Arusisalik Lacerta vivipara K Eesti Ladina Kivisisalik Lacerta agilis N Eesti Ladina Nastik Natrix natrix R Eesti Ladina Rästik Vipera berus V Eesti Ladina Vaskuss Anguis fragilis
Fütoteraapia eksam 2013 +1. Kolm suurt rühma taimseid sekundaaraineid, kuhu kuulub enamik ravimtaimede toimeaineid? Alkaloidid, polüfenoolid, terpenoidid. +2. Põhilised teadmised (nimetada 3 valdkonda), mis on vaja FÜT sihipäraseks kasutamiseks? 1) Ravimtaimed, nende nimetused ladina keeles, tedmised droogide kasutamisviisidest (valmistamine). 2) Toimeained, mida ravimtaimed sisaldavad, nende keemiline ehitus. 3) Toimeainete farmakoloogiline toime ehk mõju organiismile, toimehhanism ehk kuidas toimivad. +3. Missugused taimsed ained on rögalahtistava toimega (3 tähsamat ainerühma)? Limaained e limad, alkaloidid, saponiinid. +4. Kinnistava toimega ained a)missugustel taimsetel ainetel on kinnistav toime b) missugusesse sekundaarainete rühma need toimeained kuuluvad c)millel nende kinnistav toime baseerub? a) Parkainetel ehk taniinidel b) Polüfenoolide rühma polümeersed polüfenoolid c) Toimivad jämesooles, seostudes valku...
1. Nimeta muusikaajaloo perioodid ja stiilid alates 13. saj.( stiil+ sajandid) /3p. gooti: 13-16. saj; renessanss: 14-17 saj I pool; barokk: 17-18 saj I pool; klassitsism: 18 saj II pool; romantism: 19 saj; 20-21 saj: impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, modernism 2. Askeetlik iluideaal ( tunnused ja kus väljendus) / 1p. askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) ...
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keel...
Sisukord 1. Uuendused 1994.aasta rahatähtedel..................................................................................................2 5 EEK...............................................................................................................................................2 10 EEK.............................................................................................................................................2 50 EEK.............................................................................................................................................2 100EEK............................................................................................................................................3 500 EEK...........................................................................................................................................3 2. Rahatähtede seerianumbrid, muudatused.........
Konsonandid Ladina keeles on 19 konsonanti. Ka nendest hääldub enamus nagu vastavad eesti keele kaashäälikud. Mõned täpsustused siinkohal: C = ts või k Klassikalises ladina keeles hääldus c kõikjal k-na. Keskajal hakkas c häälduma ts-na vokaalide e, i, y ja diftongide ae, oe ees, näit. centum, cellula, Cicero, Graecia, cycnus, Caesar, caecus, baccae, coelia. Muudel juhtumitel s.o. vokaalide a, o, u ees, konsonandi ees ja sõna lõpul püsis c hääldus k- na, näit. caput, corpus, oculus, Hippocrates, hic, sic. J=j Täht j võeti ladina keeles tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiinilises terminoloogias, kuid klassikalises ladina keeles see täht puudus. J asemel kasutati ja kasutatakse sageli tänapäevalgi tähte i, mis hääldub j-na sõna algul vokaali ees ja sõna keskel kahe vokaali vahel. Näiteks võib sõnu jejunum, jus, Juniperus kohata ka kujul ieiunum, ius, Iuniperus. K=k K-täht esineb la...
Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on k...
Katoliiklus ja reformatsioon- eesti vaimuelu asendajate takistajad keskajal Keskajal üritati inimeste mitmeid uskusid peale suruda ja jõuga saada Eesti oma usu valdusesse. Peamiseks usuks oli luterlus ja katoliiklus. Aga sellel olid ka plussid ja miinused. Katoliikluse haridus oli kõikjal ladina keelne, aga samas oli see eestlastele võõrkeelne ja enamik inimesi ei saanud seda õppima minna, seega jäi hariduse omandamine inimestel tahaplaanile. Lutheri usu hariduse sai ainult Saksamaalt ja seega oli see väga raskesti kätte saadav. Aga see andis suure tõuke emakeelseks hariduseks. Seega oli inimestel valiku võimalust, aga kumbki polnud piisavalt hea. Katoliiklus ühendas tervet Euroopat ja Eesti oleks saanud olla ühtne ala koos euroopa riikidega. Aga inimestele jäi euroopa võõraks. Lutherlus ühendas saksakultuuri ja usk oli igale inimesel isiklik. Iga inimene leidis enda usu ise piiblist. Seega oli inimesel valikut ja luterlusest ei surutud...
autarkia nimelise hoiaku taga on majanduslik filosoofia, mida nimetatakse merkantilismiks, mis väärtustab seda, et riigis suur väärismetalli tagavara, et tagavara püsiks, tuleb ise toime tulla ja välismaalt mitte sisse vedada kaupu käsu hans esimene eestlasest luuletaja, kelle luuletus on ka säilinud (32 salmi pikk) iga salmi lõpp oh ma vaene tarto liin kooliharidus linnades triviaalkoolid nimetati ka ladina kooliks, sest ladina keel niivõrd oluline seal koolis tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles Secunda&prima: usuõpetus, ladina keel gümnaasium kõrge tase õpetajad olid proffessorid 1630 avatakse Tartu gümnaasium (artes liberale- 7 vaba kunsti + klassikalised keeled) gramm...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
Organisatsioon Nimi ingl.k. Nimi eesti k. Tegevusala Liikmed WTO World Trade Maailma Reguleerib Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Organisation Kaubandusorganisatsioon riikide vahelist Edela-Aafrika, Kagu-Aasia, kaubandust Austraalia, Euroopa; IMF Internarional Rahvusvaheline Tegeleb 184 liikmesriiki, peaaegu Monetary Fund valuutafond rahasüsteemi kogu maailm stabiilsese tagamisega ja finantstehnilise abi ning ...
Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kui...
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esial...
Sisukord 1.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI ELU.....................................................................................1 2.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI TEGEVUS..........................................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üld...
Mõisteõpetuse ülesanded 1. MÄÄRATA JÄRGMISTE MÕISTETE SUGU, LIIK, LIIGIERISUS, PÄRISTUNNUS JA JUHUSLIK TUNNUS: maja - ehitis, hoone, elamu, eramaja, kahekorruseline eramaja. puu - taim, puitunud tüvega taim, igihaljas puu, kuusk. raamat - andmekogu, tekstikogumik, trükis, juturaamat. kuld - mineraal, keemiline element, väärismetall, läikiv. 2. FORMULEERIDA MÕISTE SISU JA MAHU VAHELISE SUHTE SEADUS. NÄIDATA SELLE SEADUSE KEHTIVUST JÄRGMISTE NÄIDETE VARAL Mida suurem on mõiste maht, seda väiksem on mõiste sisu. 1. Eesti õpilane, õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane. Õpilane, Eesti õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane; sest õpilane on kõige laiem mõiste ja eesti gümnaasiumi õpilane kõige kitsam mõiste. 2. Raud, element, metall, aine. Aine, elemest, metall, raud; sest aine on kõige laiem mõiste ja raud kõige kitsam mõiste. 3. Maakera, planeet, päikesesüsteem, kosmos. Kosmos, päiksesüsteem, planeet, maakera; sest kosmos on kõige laiem mõiste...
Johhanes Aavik (1880-1973) Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks ol...
Keeleseadus Keeleseadus sisaldab riigikeele oskuse nõudeid avaliku ja erasektori teatud kategooria töötajatele. Seadus kohustab töötajaid oma keeleoskust tõestama ning seaduse täitmist kontrollib Keeleinspektsioon. Keeleseaduse kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, mille ametliku kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Iga muu keel peale eesti keele on keeleseaduse mõttes võõrkeel. Nt. vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena. Seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte kasutamist. Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks keeleseaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo) 2) ajaloosündmusel põhinev ,,300" ,,The 300 Spartans" 3) müüte ja ajalugu põimiv ,,Trooja" 4) fiktsioon Fiktsiooni puhul on filmi süzee väljamõeldis, ent selles on antiigielemente, kas olustiku näol (Game of Thrones),...