Turismi alused (0)

1 Hindamata

Maardu Paeingel Miikaeli kirik .
Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga . Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik , mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal.
Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon .
Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeusu koguduse vanemat Sergei Steklovi, kellest esimene toetas ja teine juhatas uue õigeusu kiriku ehitamist, Sergei Radonežki III järgu ordeniga.

Kallavere Rootsi küla.
Kallavere küla kuulub Põhja-Eesti muinaskülade hulka. Küla asub paarikümne kilomeetri kaugusel Tallinnast, Maardu linna ja fosforiidikaevanduse naabruses .
Kallavere küla on oma asukoha tõttu tohutute kontrastide paik. Osa talusid on jäänud fosforiidikarjääri alla, osa asuvad Maardu linna alal ega oma külaga enam mingit sidet. Endistel Kure talu maadel laiub kurikuulus kriminaalne nõukogude-aegne karbiküla- potipõllundusrajoon.
Otse Maardu linna külje all paikneb kompaktne, külatänava ümber koondunud taludesülem, küla ajalooline tuumik , mis vähemalt viimased viissada aastat on kandnud Rootsi-Kallavere küla nime. See piirkond säilitab midagi 20. sajandi alguse talude päriseks ostmise miljööst, siin on põlispuid, uhkeid kiviaedu, ajaloolisi taluehitisi ja üha laienev muuseum.
Suurim väärtus on külalislahke ja oma kodupaika armastav külarahvas , kes teeb vahel koos talgutöid, peab pidusid ja korraldab väljasõite. Tegutseb külaselts, tähistatud on tähtsaid paiku ja välja antud kroonikaraamat. See on koht mida peab kogema …

Maardu keemiakombinaat
Maardusse rajati keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi,reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli.
• Saaredja saarestikud: Suurbritannia , Iiri, Island , Kreeta , Küpros , Sitsiilia, Sardiinia , Korsika, Gröönimaa , Kuuba, Madagaskar , Sri Lanka , Sumatra, Jaava , Kalimantan, Uus- Guinea , Jaapan, Uus- Meremaa ; • Poolsaared: Skandinaavia , Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan , Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori ; •
Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid , Püreneed, Uural , Kaukasus, Himaalaja , Kordiljeerid, Apalatšid , Andid , Kaljumäestik , Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; •
Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa , Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik , Gangese madalik, Kaspia alamik , Suur-Hiina tasandik , Mississippi madalik, Suurtasandik , Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa , Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkool34 Õppematerjali autor

maardu vaatamisväärsused

maardu kirik kallavere kiltmaa kallavere küla miikaeli kirik moskva meremaa elamurajoon

Sarnased õppematerjalid

doc

A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused

Puidutööstusel on vaja, et mets oleks lähedal. Tööjõu hind, et mida odavam on tööjõu siis saad inimesi rohkem palgata ja tootmine suureneb. Turgude lähedus, mida lahem on turg seda väiksem on transpordi hind. Näiteks Hiina, kuna seal on odav tööjõud ja tooraine siis paljud ettevõtted viivad oma tootmise Hiinasse. b. Kirjelda kivimite ringest lähtuvalt, kuidas üks kivimiliik võib muutuda teiseks c. Kaardi tundmine 9. a. Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale. Turismide arv kasvab väga kiiresti. Suurem osa turiste külastab Euroopat ja Põhja-Ameerikat aga on ka tõusnud Aasia riikide külastus. Euroopa edu rahvusvahelise turismis on aidanud tagada stabiilne poliitiline olukord, rikkalik ajaloo-ja kultuuripärand, heal tasemel teenindus, ühisraha euro ning mitmekesised turismiatraksioonid. Mõju keskkonnale: Liialt intensiivne turism hakkab avaldama survet piirkonna ressurssidele nagu vesi, kütus,

Geograafia

doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage kivimiringet. PILET n

Geograafia

doc

Geograafia riigieksami materjal

vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m);

Geograafia

pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

................................ 75 76. teab maailmakaubanduse peamisi veosuundi; ........................................................................................... 75 77. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri ja selle mõju riigi majandusele; 77 78. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; .............................................................. 77 79. teab turismi ja puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; ..................... 77 80. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; .............................. 78 81. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. .......................................................................................................................... 78

Geograafia