Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle valgala 1,7 miljonit km2. Keskmine sügavus on umbes 50 m. Kuigi Läänemeri on üleilmses mõõtmes väike, on ta ühe maailma suurima riimveekoguna ökoloogiliselt ainulaadne. Kuna Läänemeri on ookeaniga ühenduses ainult kahe väikese Taani väina kaudu, toimub veevahetus Põhjamerega piiratult ja vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega püsib sama umbes 30 aastat. Läänemeri kuulub maailma kõige saastunumate merede hulka. Põhjuseks on nii aeglane veevahetus kui ka mere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab
...................20 2 EESSÕNA Vee ringvool algab ja lõpeb meres. Jõgede kaudu merre jõudev vesi kannab jälgi kõigist tehis-ja loomulikest protsessidest, mis teda teel läbi maastiku on mõjutanud. Mitmes paigas maailmas on rannikulähedastes piirkondades reostamine väga levinud. Ka Eestis, mis on tervikuma Läänemere valgalas. Läänemeri on kinnine meri, mille veevahetus maailmaookeaniga on väga aeglane. Väetavatel ainetel ja mürkidel on seepärast tendents sinna koguneda ja üleväetamist ning mürkide, nagu PCB, reostusest tingitud probleemid on suured. Merikotkad on seetõttu palju kannatanud, samuti hallhülged, pringlid, kirjuhahad ning viigrid. Liigne väetis põhjustab orgaanilise aine hulga kasvu ja selle lagunemine hapnikupuuduse merepõhjas. See on kohati tekitanud kahju merepõhja faunale. Tagajärjeks on
ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kahjulikud ained, raskemetallid, PCB ja DDT räimes Soome Mereuurimise Instituut on jälginud raskemetallide ja PCB- ning DDT-ainete kogunemist räime organismi ja selle seost räime vanusega. Uurimus näitas selgelt, et leiab aset elavhõbeda ning PCB ja DDT-ainete kontsentreerumine ning et kümneaastasel kalal on nende ainete sisaldus koguni kuni viiekordne võrreldes kaheaastastega. Kliimamuutus mõjutab Läänemerd Maakera kliima muutub soojemaks ja niiskemaks. Sellest kõnelevad tehtud tähelepanekud, arvukad teaduslikud uurimused ning kliimamudelid. Eelmised aastad Euroopas on näidanud, et rohkete suviste vihmade ja üleujutuste kõrval võib talvel endiselt ette tulla külmemaid perioode, karmi pakasega päevi ja rohkeid lumesadusid. Iseloomulikud on olnud ka tormid ja ilma kiire vaheldumine. Uurimused
80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine. veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene saaks
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2
Võeti ja analüüsiti mitmesuguseid vee ja sette proove. Tulemused avaldati 1884. a. Ka Läänemere kalade uurimine sai alguse juba 19. sajandil. Von Baer ja Schulz uurisid nii Peipsi järve kui Läänemere kalastikku (väljapüüke, sigimisvõimalusi). Tulemused ilmusid 1860. 20. sajandi algul (1908-1909) organiseeriti prof Suvorovi juhtimisel Vene Balti Ekspeditsioon Soome ja Liivi lahele. Uuriti mitmesuguseid probleeme, sealhulgas näit. räime erinevaid populatsioone. 1902 aastal Läänemerd ümbritsevad rigid International Council for the Exploration of the Sea (ICES). Eesti on täisliige alates 1925.a. Kahe maailmasõja vahel jõudsid Eesti teadlased teha ära palju Läänemere uurimise alal. Jääolusid on pidevalt mõõdetud alates 1923/24 aastast. Veetemperatuuride kohta on olemas veelgi pikemad aegread. Tartu ülikooli professorid Frisch ja Riikoja organiseerisid mitmeid ekspeditsioone Läänemere eri osadesse
80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine. veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene
..............................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. VEE REOSTUS...................................................................................................................................................4 1.1. SINIVETIKAD..................................................................................................................................................5 1.2. NAFTA REOSTUSED.........................................................................................................................................6 1.3
........................................................................................................ 14 3.1. Läänemere lühiiseloomustus ......................................................................................... 14 3.2. Merekaitse korraldamine Läänemeres ........................................................................... 16 3.2.1. Väärtuslikud merepõhja elupaigad Läänemeres ..................................................... 18 3.2.2. HELCOM ................................................................................................................ 20 3.3. Merekaitsealad Läänemeres .......................................................................................... 21 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23 Summary .......................................................................................................
esialgselt plaanitust rohkem, sest merepõhi osutus pehmemaks kui oli arvatud. Vee sogasemaks muutumist registreeriti vaid sügavamates kihtides ning kõige suurem oli see torude liitekohtades. Vee sogasus oli eeldatust suurem, kuid see püsis lühemat aega ning ulatus vähem kui kilomeetri kaugusele. Ka torujuhtme merepõhja laskmine ei põhjustanud uuringu kohaselt püsivaid keskkonnakahjustusi. (5) 6 2 LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID 2.1 Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht
.............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd.........................................................10 4. Rahvusvahelised kruiisilaevad toidavad vetikate õitsenguid Läänemerel......................12 5. Milline poekott valida?.........................................................................................................14 5.1 Paberkotid................................................................................................................. 5.1.1 Mis saab paberkotist?...................................
.................................................................................................... 6 2.1.4Tsink (Zn).......................................................................................................8 2.1.5Elavhõbe.........................................................................................................8 2.2 Pärnu laht .........................................................................................................10 2.3 Helsingi komisjon (HELCOM)........................................................................11 3. Materjal ja metoodika.............................................................................................. 12 3.1. Bioloogiline materjal, Ahven ........................................................................... 12 3.2. Bioloogilise materjali ettevalmistamise meetodid............................................ 14 4. Analüüsi meetod.......................................................
kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. · Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi : lahustunud aineteks kolloidideks suspensioonideks Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse biokeemilise või keemilise hapnikutarbena. - Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad
põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest (72%). 37) Mis on Natura 2000? Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik. Eesti valis Natura 2000 alad välja ELga liitumise hetkeks. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres. 38) Mis on HELCOM? HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. HELCOMi tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere keskkond
1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh 1872 Yellowstone rahvuspark 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow" kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks. 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents Eesti looduskaitse 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal 1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts 1935 Looduskaitse seadus 1978 Esimene Eesti Punane Raamat 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus
PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust.
.. 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?
Põltsamaa jõgi (135 km) ja Pedja jõgi (122 km). Eesti asub merelise ja mandrilise kliima üleminekulisel alal. Eesti paraskontinentaalne kliima tuleneb asendist Euraasia mandri loodeosas, mida mõjutavad nii Atlandi ookeani mereline õhk kui ka Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk. Peamiste Eesti kliimat kujundavate tegurite - päikesekiirgus, temperatuur, pilvisus, sademed, tuul jm - ruumilises jaotuses etendab tähtsaimat osa Läänemeri. Päikesekiirguse hulk Eestis muutub aasta kestel väga suurtes piirides. Suvepäeva pikkus ületab talvise päeva pikkuse kolm korda, vastavalt 18 ja 6 tundi. Eesti ilmastikku mõjutavad ajutise iseloomuga tsüklonid (nt Islandi tsüklonid) ja antitsüklonid (nt Assoori saarte antitsüklonid). Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane.
1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV looduskaitse seadus, 4 riikliku looduskaitseala, Looduskaitse Valitsus. 1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark. 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda
linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema. ,,Põlluharimine ja metsad käigu käsikäes." Vältida veereostust, kaevata linaleostus tiigid, igal talul peab olema oma väike park, elukoht ilma roheluseta on aga Jakobsoni meelest ,,nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata", kõiki olendeid looduses peame austama, kõikidel paisudel olgu kalatrepid. A. Mathiesen- metsateadlane, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud) A. Toom- tema algatusel loodi Vaika linnukaitse ala 1910. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. G. Vilbaste- botaanik, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud), ajakiri Loodusvaatleja, I riiklik looduskaitse inspektor, 1927 ja 1931 trükiti tema koostatud ülevaated ,,Eesti loodusmälestusmärke". Th Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees
tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik Rõhk suureneb sügavuse suunas 1atm 10m Keha siserõhk peab olema sama, mis ümbritsevas vees. Keesruline kohanemine muutustega sügavamalt pinnale või vastupidi. Mehaanilised
tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik Rõhk suureneb sügavuse suunas 1atm 10m Keha siserõhk peab olema sama, mis ümbritsevas vees. Keesruline kohanemine muutustega sügavamalt pinnale või vastupidi. Mehaanilised
1929 töötati välja esimene looduskaitseseaduse projekt (lükati tagasi, liiga kulukas) 11.12.1935 võeti vastu EV esimene looduskaitseseadus !!! 1936 loodi Riigiparkide Valitsus ja Riigi Looduskaitse Nõukogu. Alustati Looduskaitse registri pidamist, esimene riiklik looduskaitse inspktor Vilbaste 1938 võeti vastu EV teine looduskaitseseadus 1940 47 kaitseala, kaitse all 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu 1955 asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse komisjon 1957 võeti vast EV kolmas looduskaitseseadus, tähistati esimest looduskaitse päeva 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering 3 1960 Looduskaitseteatmik 1966 Eesti Looduskaitse Selts 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete loodusorganisatsioonidega (nt IUCN) 1971 loodi Lahemaa Rahvuspark, Eesti esimene rahvuspark !!! 1973 ilmus algupärane käsiraamat “Looduskaitse”
kuivaine moodustamiseks on taimel vaja 200600 t omastatavat vett. Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 m sügavuseni. Süvaveeloomi võib leida üle 10 000 meetri sügavuses. Hapnikusisaldus Atmosfääris on O2 ca 21%. O2 on vajalik enamusele elusorganismidele hingamiseks. Vees on hapniku 06 mg/l. Külmas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja magedas vees paremini kui soolases. Kui vee O2-sisaldus langeb alla 5 mg/l pagevad vääriskalad (lõhe, forell), 2 mg/l piiril kaovad kõik kalad ja keskkond hakkab muutuma anaeroobseks. Toitained Looduses olemasolevast 92 elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40-t. Makroelemendid C, H, O2, N, P, K, S Mikroelemendid Co, Cu, Mn, Zn, B, Mo N valkainete ja nukleotiidide struktuuriosa; P nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuri osa; K rakuvedelikus; S valkude struktuuris; Ca rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude
nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala, mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. 1955
1944-1957 – akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta 1957-1994 – riiklik looduskaitse ENSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“ 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid): Stockholm (1972) Rio de Janeiro (1992)
1910- Vaika linnukaitse ala Artur Toomi algatusel. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1929- Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt. G. Vilbaste- Esimene riiklik looduskaitse inspektor. T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad
1910- Vaika linnukaitse ala Artur Toomi algatusel. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1929- Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt. G. Vilbaste- Esimene riiklik looduskaitse inspektor. T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad
elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. 10 Punktreostus koldeline, nt asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat reostus. Veereostus võib pärineda ühest punktist. Hajureostus suuri alasid hõlmav reostus, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Vee reostusallikat on raske identifitseerida. Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks)
suhkur (energia) ja eraldub hapnik 6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2 Enamik elusloodusest sõltub taimede poolt fotosünteesil salvestatud energiast Temperatuur Enamiku organismide taluvusala 0° kuni +50°C. Temperatuurikõikuvuse talumine Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade oma temperatuur järgib teatud piirides keskkonna temperatuuri. Kõigusoojased (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) Püsisoojased loomad linnud ja imetajad Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel ja ökoloogilisel kohastumisel. Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet. Rõhk Oluline just lindude puhul, kes lendavad erinevates kõrgustes, ja süvavee kalade puhul, kus ka erinev rõhk Tuli Olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaaniline tegevus, kulutuli) Vesi
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su
3) looduskaitse seaduste vastuvõtmine; rajamist 1910. aastal olid olemas Yellowstone'i looduskaitse usaldusmeest. 4) olulisemate kokkuvõtvate raamatute ilmumine. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund rahvuspark Ameerika Ühendriikides (1872), Saksamaa Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste)) 1947 moodustati 7 jahikeeluala: Vigala, Matsalu, linnukaitseseadus (1888) Nimetamata on jäänud nüüdisajal aktiivselt välja esimese looduskaitseseaduse projekti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
