alkoholijoobes alaealine ära magama) ning karistada teda näiteks laagrilistele eriti meelepärastest üritustest osavõtmise keeluga või näiteks laagrist koju saatmisega. Alkoholi leidmisel alaealiselt oleks kõige mõistlikum täiskasvanud laagrikasvatajal võtta alkohol enda kätte hoiule ning anda see hiljem üle lapse vanematele. Ühtlasi võiks alkoholi omanud alaealise suhtes rakendada teatud sanktsioone. 3. Kuidas käituda laagris tulekahju korral? Laagri valdaja poolt peab olema koostatud personali tegevuskava laagris tulekahju tekkimise korral ja seda laagri personalile tutvustatud. Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva laagriterritooriumil peab olema: * üles seatud elektriline või käsialarmiseade teadustamiseks tulekahju või muu õnnetuse tekkimisest. signaali andmine (sireen) kogunemiskohta kogunemine (eelnevalt paika pandud, ehk kindel koht ja ka tutvustatud seda)
Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise ja andmise kord 62 Toetuse taotlemisel esitatavad dokumendid 64 Noortelaagri eelarve 65 Noortelaagri tuusiku päevamaksumus 66 Riikliku toetuse aruande vorm 67 Noortelaagri vahetuse aruande vorm 68 Noortelaagris osaleja kaart 69 Töölepingu seaduse rakendamisest 70 Tööleping 84 Töövõtulepinguga seonduvast 87
Määruse § 6. Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks 3) praktilise tööna vähemalt kuuepäevalise linna- vajalik eksam. välise laagri toetuse taotlemise projekti. (2) Eksami sooritamist tõendava tunnistuse vormi Sooritab eksami teemadel: ja eksami korra kehtestab ENTK direktor, koos- 1) laagritegevust puudutav seadusandlus; kõlastades nimetatud dokumendi Haridus- ja Tea- 2) erivajadustega laps laagris. dusministeeriumi noorteosakonnaga. 2. Eksamineeritav, kellel on vähemalt keskhari- Eesti Noorsootöö Keskuse direktori 25.01.2005. a
...............................12 LISA 2. Välislaagrid 2007.......................................................................16 LISA 3. Küsitlusleht...............................................................................18 2 SISSEJUHATUS Võimalusi vaba aja sisustamiseks on mitmeid, alustades niisama sõpradega koosolemisest, arvutis surfates ja kinos käimisest ning lõpetades laagris olles, töö või sporditegevusega. Vaba aja sisustamise viisi valik saab alguse noore enda huvidest, eelistustest, võimalustest aga ka saadud informatsioonist. Kuna peagi on käes õpilaste aasta pikim puhkuseaeg, siis otsustasin valida teema, mis aitaks leida erinevaid võimalusi, millega on võimalik tegeleda suvevaheajal. Samuti soovisin teada saada, mida koolinoored suve sisustamiseks teevad ja kus käivad.
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu;
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................
4) riigisisene autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires; 5) rahvusvaheline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades; 6) vedaja - autoveo tegevusluba omav äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik, oma kulul korraldatava autoveo puhul ka kohalik omavalitsusüksus. 2. peatükk TASULINE AUTOVEDU §3. Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus (RT I 2000, 10, 58; 2001, 18, 85; 2002,
alusel antud õigusaktiga. (2) Eradetektiiviteenust võib osutada ainult eradetektiiv või eradetektiiviühing. § 4. Eradetektiiv Eradetektiiv on füüsiline isik, kellel on tegevusluba eradetektiiviteenuse osutamiseks. § 5. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv (1) Eradetektiiv võib eradetektiiviteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana. (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv peab olema kantud äriregistrisse. § 6. Eradetektiiviühing (1) Eradetektiivid võivad eradetektiiviteenuse osutamiseks asutada äriühinguna tegutseva eradetektiiviühingu. (2) Eradetektiiviühing võib tegutseda täisühinguna, usaldusühinguna, osaühinguna, aktsiaseltsina. (3) Eradetektiiviühingule kohaldatakse vastava äriühingu liigi kohta kehtivaid sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Eradetektiivindusega tegeleva täisühingu ja usaldusühingu ühinguleping peab olema
Kustuvad ära 1 aasta jooksul alates karistuse kohaldamisest (allkiri käskkirjal). Karistuste kustutamine (enne kui aasta möödub) töötaja on end igast küljest hästi näidanud. Ku eeldatakse aasta jooksul korrektset käitumist. Kustuvad kõik korraga viimase karistuse aasta möö 21.abielu sõlmimise kord, vanus, takistused Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi üh Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuu Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1)lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud 2)need isikud, kes juba on abielus 21.abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga
RP089 (2009/2010) (3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksukohustuslaste register: (2) Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane; 2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; 3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; 4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; 5) maksuesindaja; 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega. (3) Registri vastutav töötleja on Maksu ja Tolliamet. § 31
Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks nädalaks. Dokumendid, mis esitada töölepingu sõlmimisel: 1) fotoga isikut tõendav dokument 2) tööraamat 3) iseloomustused / soovitused 4) lõputunnistus tunnistus õppimise kohta 5) tervisetõend sanitaarraamat (vaja teatud ametitel) 1 6) vanemate nõusolek, inspektori luba (alaealise puhul) 7) autojuhiload Katseaeg Eesmärgiks kontrollida töötaja vastavust. Kas sobib tervisele, isikuomadused, teistega sobivus. Katseaja pikkus võib olla maksimaalselt 4 kuud. Kui alguses määratakse katseajaks 2 kuud,
12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud Raamatupidamiskohuslased määratud ära RPSes · Eesti Vabariik - ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna · kohaliku omavalitsuse üksus · Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik · Eesti registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik · füüsilisest isikust ettevõtja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Raamatupidamiskohuslase ülesanded · korraldada raamatupidamisarvestust -tagatud peab olema majandusinformatsiooni saamine lähtuvalt raamatupidamise heast tavast, · dokumenteerida kõiki majandustehingud; · kirjendada kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · koostada ja esitada vastavad aruanded; · säilitada raamatupidamise dokumendid, arvestusregistrid ja aruanded. Kuidas seda tehakse
Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. Töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Töölepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. 1) isikut tõendav dokument; 2) tööraamat; 3) tunnistus (diplom) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta; 4) tõend (sanitaarraamat) tervise kohta, kui tööleping sõlmitakse töötamiseks tööl, kus on ette nähtud eelnev ja perioodiline tervisekontroll, samuti alla 21-aastase isiku tööle võtmisel erieeskirjades ettenähtud töödele. Niisuguste tööde loetelu kinnitab vabariigi valitsus ja mainitud tõendi (sanitaarraamatu) vormi kinnitab tervishoiuministeerium; 5) ühe vanema või eestkostja ja tööinspektori kirjalik nõusolek 13-
(31) Kui majutusettevõte ei vasta ühelegi § 18 lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib majutusettevõtte tunnustada liiki määratlemata või ettevõtja poolt määratletuna, kui majutusettevõte vastab majutusettevõtetele kehtestatud üldnõuetele. (4) Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. §20. Majutusettevõtte tunnistus (1) Majutusettevõtte vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab majutusettevõtte tunnistus. (2) Majutusettevõtte tunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. (3) Majutusettevõtte tunnistus väljastatakse kuni kolmeks aastaks. (4) Majutusettevõtte tunnistus kaotab kehtivuse majutusettevõtte tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui majutusettevõte ei vasta enam kohustuslikele nõuetele.
edendamise, ning elukestva õppega. Eduka projekti tulemuseks on kindlasti ka seltsi kui kogukonna eestvedaja väärtustamine laiemalt. Teenust korraldatakse 5 korda aastas. Lapsed koostavad eelarved, menüüd ja on ettekandjad teenindajad, samuti osalevad toitude valmistamisel. 10. Lastelaagrite korraldamine Kamari TPL (töö-ja puhkelaager või ka tüdrukute ja poiste laager) toimus 2014 aastal kaheteistkümnendat korda. Laagris osaleb keskmiselt 30 last vanuses 6-17a. Laager on üles ehitatud selliselt, et ennelõunasel ajal lapsed töötavad. Töödeks on peamiselt heakorratööd Kamari seltsimaja juures (puude ladumine, ajalikud värvimistööd küla ja järve äärse ala koristamine, toidu valmistamine jms.). Pärast lõunasööki on planeeritud erinevad huvitegevused. Oleme kahel aastal seda teenust pakkunud maakondlikul tasemele preventatsiooni laagrite korraldamisel.
elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise korraldust, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; [RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010] 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele
........................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja............................................................................................................................... 10 Töölepingu ülemineku tingimused tööandja vahetuse korral.......................................... 10 Töölepingu lõpetamise keeld tööandja vahetumise korral.............................................. 11 Informeerimine ja konsulteerimine tööandja vahetumise korral...................................... 11 Juhtumid, millele töölepingu seadus ei laiene....................................................................... 12 Vaidlus lepingu olemuse üle ....................................................................
ÕPPEASUTUSED - KOOL Koristamise eesmärgiks on tagada õpilastele tervislik ja turvaline õppimiskeskkond. Ei tohi ära unustada, puhastusteenindajal (koristaja) on üks personali liige. Kogu kooli personal mõjutab laste maailmapildi, suhtumiste, hoiakute kujundamist. Puhtuse loomine on klienditeenindamise protsess. Puhastusteenindaja kliendid on õpilased, õpetajad jm personal. Kliendi teenindamine on midagi enamat kui vaid puhtuse loomine. Puhastusteenindaja koolis on oluline kasvatuslik roll. Puhastusteenindaja käitumine mõjutab: 1) õpilaste suhtumise kujunemist puhastusteenindusse kui erialasse 2) puhtuse rollist 3) jäätmekäitluse, vee ja elektri säästlikkuse (või raiskamise) suhtes Kool on: · suure käidavusega · koristustööd hõlmavad lisaks puhastamisele ka mööbli korrastamist · WC ja pesuruumides tähelepanu hügieenile · eeldab head füüsilist vormi kuna on palju toolide ja laudade liigutamist · aktiivne koostöö õpilastega ja
spordiürituste korraldamiseks või võistlemiseks ette nähtud sõidukite, loomade ja inventari vedu auto või autorongiga, mille täismass ei ületa 6000 kilogrammi - Riigisisene tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada riigisisest autovedu tasu eest. - Riigisisese autoveo sõidukikaart on dokument, mis tõendab riigisisese tegevusloa omaja õigust kasutada riigisisese autoveo sõidukikaardile kantud sõidukit riigisisese tegevusloaga lubatud autoveol. - Ühenduse tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest autovedu tasu eest ning taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigisisese autoveo sõidukikaarti. - Ühenduse ja riigisisese tegevusloata (edaspidi mõlemad koos tasulise autoveo tegevusluba) ning ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjata ja riigisisese autoveo sõidukikaardita (edaspidi mõlemad koos sõidukikaart)
jaanuarist 2009 6 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (arvestamata lubatud mahaarvamisi). KOV kantava maksusumma arvutamisel ei arvata maksustatava tulu hulka pensione ja kasu vara võõrandamisest. Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE 2.1 KAPITALITULUDE MAKSUSTAMINE Isiku kapital moodustub tema omanduses olevast varast, mis võib olla raha, väärtpaberite, õiguste ja asjade vormis. Kui
osutamiseks hooldekodus, hooldushaiglas, eriarstiabiteenuse (voodipäevatasu, visiiditasu jms) kulude osaliseks kompenseerimiseks. Toetus puudega inimestele – makstakse puudega seotud abivahendite võimaldamiseks ja eluaseme kohandamiseks puudest tingitud takistuste vähendamiseks. Sissetulekust sõltumatud linnaeelarvelised sotsiaaltoetused Sünnitoetus – õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elaval lapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on avalduse esitamise hetkel kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. Sünnitoetust makstakse kahes osas: 50% toetusest pärast lapse sündi ja 50% toetusest pärast lapse aastaseks saamist. Avaldus toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast lapse sündi ja kolme kuu jooksul pärast lapse aastaseks saamist. Sünnitoetuse suurus on 400 eurot. Matusetoetus – makstakse Haapsalu linna elaniku, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli Haapsalu linn, surma korral
pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. (3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. (31) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. 10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium? Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku
teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate
kohta eraldi. Ületunnitööle on keelatud rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega. Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema nõusoleku Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi Ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast 19. ÕHTUNE JA ÖÖTÖÖ Õhtune aeg on ajavahemik kella 18.00-st - 22.00-ni, ööaeg on ajavahemik kella 22.00-st - 6.00-ni.
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö�
Kui on mitu karistust antud aasta jooksul, siis kustuvad need karistused ära aasta möödudes viimase karistuse järgi. Kustutada karistus ennetähtaegselt saab tööandja. Vahetu ülemus annab välja uue käskkirja distsiplinaarkaristuse kustutamiseks. 21.Abielu sõlmimise kord, vanus, takistused. Saab sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Abielu on sõlmitud abielu aktist alates, kui mõlemad pooled on allkirjastanud. Perekonna seisu ametil 2 liiki dokumente: abieluakt ja tunnistus. Abielu sõlmimise kohtadeks on perekonnaseisu amet ja kirik. Kirikus saab abielluda alates 2000-st aastast. Peale avalduse esitamist peab mööduma 1 kuu enne abiellumist. Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus
juuni 2013.a kuni 31. august 2013.a. Kooli päevaplaan: Koolimaja avatakse esmaspäeval kell 7:30 ja teisipäevast reedeni kell 7:40 07:00 äratus 08:00-14:15 õppetöö 08:15-08:45 hommikusöök 13:00-13:30 lõunasöök 14:00-18:00 pikapäevarühm 14:30-15:30 õues käimine 15:30-16:30 rühmatöö 16:30-17:00 õhtusöök 17:00-18:00 vaba tegevus Õpilaskodu päevaplaan: 18:00-19:30 - vaba aeg 19:30-20:00 - oode 20:00-21:00 - ettevalmistus öörahuks 21:00-07:00 öörahu Õpitakse: · eesti keelt, · matemaatikat, · muusikat, · rütmikat, · kehalist kasvatust, · kunsti, · tööõpetust, · elu- ja toimetulekuõpetust. Kõigile õpilasele koostatakse individuaalne õppekava. Praktikal olles sain mina tegeleda 4 - 7nda klassi õpilastega. Me ladusime piktogramme, mis aitavad lastel paika panna oma päeva tegemisi. Piktogrammidel kujutletud tegevused
sätestatud meetmete rakendamiseks eriolukorra ajal; 12) teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku taotleda hädaolukorra lahendamiseks rahvusvahelist abi; 13) teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras; 14) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. § 4. Regionaalne kriisikomisjon (1) Päästeameti kohalik päästeasutus moodustab oma tegevuspiirkonnas alaliselt tegutseva regionaalse kriisikomisjoni. (2) Regionaalne kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist regioonis; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise,
1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega. (2) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema nõusolekul Ületunnitöö piirnormid Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi. Töötamine õhtusel ja ööajal Õhtune aeg on ajavahemik kella 18.00-st - 22.00-ni, ööaeg on ajavahemik kella 22.00-st - 6.00-ni. Õhtusel ajal on keelatud tööle rakendada 1314-aastast või koolikohustuslikku töötajat, välja arvatud juhul kui tegemist on kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega ja seda ainult kohaliku tööinspektori loal kuni 20.00-ni. 15-17 aastaste puhul on see aeg kuni 23.00-ni etendussutuse puhul kuni 24
töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. (3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. (31) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (4) Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. § 10. Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad
TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik kom
3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud seotud isikutele; 4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; 5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele; 6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. 12. Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima? § 12 Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
