Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehniline mehaanika II Kodused tööd (2015) (1)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

]
X
3URILLO/[[
,  FP
Y
:  FP
Y
-}XG)P}MXEXY
WDVDQGLV
XVLKLV
Y
)  N1
) N1

 N
)  N1
N1

0

 N1 P
N1 P
N1 P
ZPD[
) N1
X
D P
D P
P
O P
4HSU
N1
0HSU
N1 P
3||UGHQXUJDGMDVLLUGHG
3XQNWLV
ࢥPUDG
ZPP
[ P
Z
 
PD[
ARVUTUS
a = 0.36
l = 1.2
F = 2
M=2 ⋅ a ⋅ F=2 ⋅ 0.36 ⋅ 2=1.44 kN

Toereaktsioonid
ΣM =
A
0
−M − F ⋅ a + M + F ⋅ (l − a+ M − F ⋅ =
B l
0
−M − F ⋅ (a − l + a+ M + M
−1.44 − 2 ⋅ (0.36 − 1.2 + 0.36+ 1.44 + 1.44
F =

B
――――――――― ―――――――――――――
l
1.2
F =
B
2
ΣM =
B
0
−M − F ⋅ + F (l − a+ M − F ⋅ a + M=
A l

0
−M + F ⋅ (l − a − a+ M + M
−1.44 + 2 ⋅ (1.22 − 0.36 − 0.36+ 1.44 + 1.44
F =

A
――――――――― ――――――――――――――
l
1.22
F =
A
2
Kontroll
ΣF=0
−F +

+ =−2 + 2 − 2
2=
A
F
F
F
+
0
SISEJõUD
Vasakult
Q


AB
FA 2 kN
Q
=F
=2
2=
BD

A
F

0
Q
=Q
=0
2=
DB
+
BD
F
+
2 kN
A
M =M=1.44 kN ⋅ m
Cv
M
=M + F ⋅ =1.44
2 ⋅ 0.36=

A a
+
2.16 kN ⋅ m
⎛⎝Mmax
Cp
M
=M + F ⋅ −
=1.44 + 2 ⋅ 0.36
1.44=
A a
M

0.72 kN ⋅ m
paremalt
B
M =M=1.44 kN ⋅ m
D
M =M − F ⋅ =1.44
2 ⋅ 0.36=
B a

0.72 kN ⋅ m
TALA
DIMENSIONEERIMINE
σ =
a
180
M
=
max
2.16

Ristlõikes C
M
σ=
max


― σa
W
M
3
2.16 ⋅ 10
−5
3
3
W=
max


― ――― 
1.2 ⋅ 10
m =12 cm
σ
6
a
180 ⋅ 10
3
3
Profiil  L 90 x 90 x 9
W =
v
13.3 cm
I =
v
47.8 cm
M
3
2.16 ⋅ 10
σ

max =――― 
162 MPa ≤
max
――
180 MPa
Tugevus
tagatud!
W
−6
v
13.3 ⋅ 10
SIIRETE  JA
PÖÖRETE
ARVUTAMINE
a =
A
0
a =
C
0.36
a =
D
0.84
a =
B
1.2
Elastse
joone
võrrand
2
3
2
⎛⎝x − a ⎞⎠
⎛⎝x − a ⎞⎠
⎛⎝x − a ⎞⎠
EI

A
A
C
vw (x)
EI
+
− M ―――− F ⋅ ―――+ M ⋅ ―――+
vw0
EIyφ0x

2!
!
3
2!
3
3
⎛⎝x − a ⎞⎠
⎛⎝x − a ⎞⎠
+ F ⋅
C
D
―――− F ⋅ ―――
3!
3!
Rajatingimused
kui
x=0
(0)=0
E ⋅ I ⋅

y w0
0
kui
x=1.2 m w (1.2)=0
2
3
2
3
3
1.2
1.2
0.84
0.84
0.36
EI
=EI
− 1.44 ― 
― 2 ⋅ 
+
― 1.44 ⋅ 
+
― 2 ⋅ ―― 2 ⋅ 

vw (1.2)

vφ0x

― 0
2
6
2
6
6
2
3
2
3
3
1.2
1.2
0.84
0.84
0.36
1.44 ⋅ ― +
― 2 ⋅ 

― 1.44 ⋅ 

― 2 ⋅ 
+
― 2 ⋅ ――
2
6
2
6
6
2
EI


vφ0
――――――――――――――――――0.769 kN ⋅ m
1.2
Elastse
joone
võrrandi
lõppkuju
mis tahes
punkti siirde
arvutamiseks
2
3
3
2
3
x
x
⎛⎝x − a ⎞⎠
⎛⎝x − a ⎞⎠
⎛⎝x − a ⎞⎠
EI

C
C
D
vw (x)
0.769 ⋅ x − M ⋅ ― − F ⋅ ― + M ⋅ ―――+ F ⋅ ―――− F ⋅ ―――
2!
!
3
2!
3!
3!
Punktis
C
x=0.36 m
2
3
0.36
0.36
3
EI
=0.769 ⋅ 0.36 − 1.44 ⋅ ―― 2 ⋅ 

vw (0.36)

― 0.168 kN ⋅ m
2
6
3
0.168 ⋅ 10
(0.36)―――――― 
0.00176 m=1.76 mm
9
−8
200 ⋅ 10 ⋅ 47.8 ⋅ 10
Punktis
D
x=0.84 m
2
3
2
3
0.84
0.84
0.48
0.48
3
EI
=0.769 ⋅ 0.84 − 1.44 ⋅ 

― 2 ⋅ 
+
― 1.44 ⋅ ―― 2 ⋅ 

vw (0.84)
+
― 0.143 kN ⋅ m
2
6
2
6
3
0.143 ⋅ 10
(0.84)―――――― 
0.00149 m=1.49 mm
9
−8
200 ⋅ 10 ⋅ 47.8 ⋅ 10
PÖÖRDED
1
2
2
1
2
x
x
⎛⎝x − a ⎞⎠
⎛⎝x − a ⎞⎠
⎛⎝x − a ⎞⎠
EI

C
C
D
vφv
EI
− M ― − F ⋅ ― + M ⋅ ―――+ F ⋅ ―――
vφ0

F ⋅ ―――
1!
2!
1!
!
2
2!
2
kus
EI

vφ0
0.769 kN ⋅ m
3
0.769 ⋅ 10
φ =
=0.00804 rad=
0
―――――――
8.04 mrad
9
−8
200 ⋅ 10 ⋅ 47.8 ⋅ 10
Punktis
C
kus
x=0.36 m
2
0.36
0.36
2
EI
=0.769 − 1.44 ⋅ ―― 2 ⋅ 

vφC

― 0.121 kN ⋅ m
1
2
3
0.121 ⋅ 10
φ =
=0.00127 rad=
C
―――――――
1.27 mrad
9
−8
200 ⋅ 10 ⋅ 47.8 ⋅ 10
Punktis
D
kus
x=0.84
2
1
2
0.84
0.84
(0.48)
0.48
2
EI
=0.769 − 1.44 ⋅ ― 
― 2 ⋅ 
+
― 1.44 ⋅ ――― 2 ⋅ 

vφD
+
― −0.225 kN ⋅ m
1
2
1
2
3
−0.225 ⋅ 10
φ =
=−0.00235 rad=
D
―――――――
−2.35 mrad
9
−8
200 ⋅ 10 ⋅ 47.8 ⋅ 10
Punktis
B
x=l=1.2 m
2
1
2
2
1.2
1.2
0.84
0.84
0.36
2
EI
=0.769 − 1.44 ⋅ ― 
2 ⋅ 
+
― 1.44 ⋅ 
+
― 2 ⋅ ―― 2 ⋅ 

vφB

― −0.613 kN ⋅ m
1
2
1
2
2
3
−0.613 ⋅ 10
φ =
=−0.00641 rad=
B
―――――――
−6.41 mrad
9
−8
200 ⋅ 10 ⋅ 47.8 ⋅ 10
MAX
LÄBIPAINE
wmax
siis
kui
φ=0
C
ja
D
vahel
2
1
2
x
x
(x − 0.36)
(x − 0.36)
EI
=0.769 − 1.44 ⋅

― 2 ⋅ ― + 1.44 ⋅ ―――― 2 ⋅ ――― 
vφy
+
― 0
1
2
1
2
2
2
0.769 − 1.44 ⋅ x − x + 1.44 ⋅ (x − 0.36(x − 0.36=0
2
0.769 − 0. 5184  + 0.36 =0.72 x
2
0.769 − 0.5184 + 0.36
x=――――――

― 0.528 m
0.72
2
3
2
3
0.528
0.528
0.168
0.168
3
EI
=0.769 ⋅ 0.528 − 1.44 ⋅ ―― 
2 ⋅ ―― +
1.44 ⋅ ―――2 ⋅ ―― 
vw (0.528)
+
0.178 kN ⋅ m
2
6
2
6
3
0.178 ⋅ 10
w


=0.00186 m=
max
(0.528)
―――――――
1.86 mm
9
−8
200 ⋅ 10 ⋅ 47.8 ⋅ 10

Document Outline



  • TIITELLEHT(1).pdf

  • MUUDETUDJOONISA4.pdf

  • Ptc.Controls.Worksheet.Printing.pdf


Vasakule Paremale
Tehniline mehaanika II Kodused tööd-2015 #1 Tehniline mehaanika II Kodused tööd-2015 #2 Tehniline mehaanika II Kodused tööd-2015 #3 Tehniline mehaanika II Kodused tööd-2015 #4 Tehniline mehaanika II Kodused tööd-2015 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 323 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nipi Tiri Õppematerjali autor
Kokkuvõte II kursuse tehinlise mehaanika kodustest töödest.
1. Ühtlaselt jaotatud koormustega koormatud teraskonsool, kindlas punktis tekkivad pinged - lahendatud elementaarkuubiga. Peadeformatsioonide leidmine.
2. Katusele rakendatud jõud - Lumi, tuul ja omakaal. Pinged kindlates puntkides.
3. Varraste dimensioneerimine.
4. I-tala dimensioneerimine, suurimate sisejõudude määramine, dimensioneerimine lubatava paindepinge alusel, ohtlikus lõikes mõjuvad pinged, kontroll paindemomendi ja põikjõu koosmõjul talale.
5. Silde dimensioneerimine, et talad peaksid sõiduki poolt põhjustatud jõududele vastu.
6. Joonistelt võetud ristlõike geomeetriliste karakteristikute määramine, ohtlike punktide asukohad, lubatava koormuse suurus, pingete väärtused ohtlikes punktides.
7. Võrdkülgsele nurkterasele mõjuvad koormised. Dimensioneerimine, iseloomulike punktide siirded, elastse joone skeem.
8. Konstruktsiooni määramatuse aste, staatikaga määratava põhiskeemi valimine, jõumeetodi võrrandsüsteemi kordajad ja vabaliikmed, staatikaga määramatu sisejõudude epüürid, tulemuste kontroll.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
docx

Tala paindsiirete arvutus universaalvõrranditega

1. Algandmed INP-profiil S235 b = c = a/2 = 1,75 m F = 10 kN p = F/b = 5,7 kN/m [S] = 4 a = 3,5 m Joonis täheliste andmetega 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant F res 4,99 p= => =¿ 5,7 kN/m b 0,875 Fres = p*b/2 => 5,7*0,875 = 4,99 ≈ 5 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) A ∑ M =0 -F*AC - FB*AB + Fres*AD + Fres*AJ= 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega 5∗3,0625−10∗5,25+5∗0,4375 FB = =−10 kN 3,5 Negatiivne märk tähendab, et vektori suund joonisel on tagurpidi. Teeme joonisele paranduse 1.1 Toereaktsioonid (3) B ∑ M =0 -F*BC - Fres*DB - Fres*BJ + FA*BA = 0 => arvutan sellest FA asendades arvudega 10∗1,75+5∗0,4375+5∗3,0625 FA = =10 kN 3,5 1.1 Toereaktsioonid (4) kontroll ∑ F =0 - FA+ 2*Fres +

Tugevusõpetus ii
thumbnail
13
docx

Tala tugevusanalüüs

Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekata

Tugevusõpetus i
thumbnail
46
pdf

wood properties

Chapter 4 Mechanical Properties of Wood David W. Green, Jerrold E. Winandy, and David E. Kretschmann Contents he mechanical properties presented in this chapter were obtained from tests of small pieces of wood Orthotropic Nature of Wood 4–1 termed “clear” and “straight grained” because they Elastic Properties 4–2 did not contain characteristics such as knots, cross grain, Modulus of Elasticity 4–2 checks, and splits. These test pieces did have anatomical Poisson’s Ratio 4–2 characteristics such as growth rings that occurred in consis-

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
thumbnail
345
xlsx

Andmetöötlus 1. kodutöö (diagrammid)

Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified 42 13 69 6/

Andmetöötlus
thumbnail
195
xlsx

Andmetöötluse 1. kordamisülesanne

Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18. veebruar, 2019]. 10/17/2005

Andmetöötlus
thumbnail
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid
thumbnail
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest. Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa. Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja liikumisega saavutatud tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini.

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (1)

feel profiilipilt
feel: Väga halb, ei vasta üldse kirjeldusele, tööd puuduvad ja materjal ei anna isegi mitte 1töö jagu asju
pdf tuli vaid 5 lk ühest kodutööst
20:30 16-05-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun