Hantlite lendamine küljele kaldpingil Hantlite lendamine küljele kaldpingil Hantlitega lendamine küljele Hantlitega lendamine küljele Kitsa haardega surumune Kitsa haardega surumune Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil köiega Allasurumised blokil köiega Hantli sirutused üle pea, istudes Hantli sirutused üle pea, istudes Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Ettekallutatult hantli sirutamine taha Ettekallutatult hantli sirutamine taha Teisipäev ( selg, õlad,) Lõuatõmme Reede ( selg, biitseps ) Kaldpingil hantliga ületõmme Lõuatõmme Plokil allatõmme sirgete kätega Kaldpingil hantliga ületõmme Alablokil tõmbed ülevalt taha Plokil allatõmme sirgete kätega
3. Põlvetõstejooks: 10 sekundit kiiruse peale, tee seda ühel treeningul 2-4 korda vastavalt enesetundele 4. Kiirjooks: 30-50 m täiskiirusega jooks, tee seda ühel treeningul 2-4 korda 5. Täiskükist üleshüpped: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 üleshüpet rohkem, kui eelmisel nädalal 6. Kükid ühel jalal: ühe jala peal nii mitu korda kui vana oled (kindlasti mõlema jalaga). Igal uuel nädalal 1-2 kükki rohkem. 7. Käte kõverdused toenglamangus: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 kätekõverdust rohkem 8. Käte kõverdused rippes ehk ,,lõuatõmbed": tee niimitu korda kui vana oled (kui järjest ei jõua tee kasvõi ühe kaupa; kui juba suudad teha järjest oma vanus kordi, siis lisa igal uuel nädalal 1 kordus) 9. Rippes jalgade tõstmine: tee oma vanus kordi. Igal nädalal proovi teha 1-2 korda rohkem, kui eelmisel nädalal 10
Jõusaalikava Soojendus sõudeergomeetril 5-10 minutit Kätte kokku viimine trenažööril 3 X 8-12 (rind) Käsivarte kõverdused seistes trenažööril 3 X 8-12 (biitseps) Alla surumine seistes trenažööril 3 X 8-12 (triitseps) Jalapress masinal istudes 3 X 8-12 (jalad) Kõhuli lamades jalgade kõverdused trenažööril 3 X 8-12 (jalad) Laia haardega tõmbed pea taha istudes trenažööril 3 X 8-12 (selg) Seljatõmbed istudes masinal 3 X 8-12 (selg) Kangi tõsted maast 3 X 8-12 (selg) Hantlitega küljele tõsted seistes 3 X 8-12 (õlg) Jalgade tõsted pingil 3 X 8-12 (kõht) Kerekõverdused trenažööril 3 X 8-12 (kõht)
on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu liikumatu. Lülisamba osas võivad toimuda liigutused ümber 3 telje. 1.)ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2.)ümber sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3.)pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela-nimmeosas, kumerus taha rinna- ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata. Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ja suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. Vastsündinu lülisammas on dorsaalselt kumerdunud kaare taoline. Kõverdused
1. Optiline illusioon Milline lõik on pikem, kollane või sinine? · Mõlemad lõigud on tegelikult ühepikkused. Kumb punane joon on pikem? · Mõlemad punased jooned on ühepikkused Kumb koletis on suurem? · Mõlemad koletised tegelikult ühepikkused 2. Painutused ja kõverdused. Kas jooned on paralleelsed? Kas need jooned on paralleelsed? · Raske uskuda, et kõik diagonaaljooned on tegelikult paralleelsed. Kas kolmnurga küljed on sirged? · Kolmnurga küljed tunduvad sissepainutatutena, tegelikult on sirged. Kas ring on lopergune? · väärarvamuse põhjustab tagaplaanikujund (joonte murdumine) 3. Muutlikud kujundid. Kas sa näed kuubi sisemist või alumist põhja? Mitut erinevat pilti sa näed?
Istudes kangi surumine eest 4 x 8-12 Lendamine küljele istudes hantlitega 4 x 8-12 Lendamine ette lamades plokk 4 x 8-12 Eest ülestõmbed lai haare 4 x 8-12 Lamades prantsuse surumine 4 x 8-12 Ploki alla surumine seistes 4 x 8-12 Istudes ühe käega hantliga kukla tagant või ettekallutatult 4 x 8-12 Pühapäev-õlg -triitseps Istudes kaldpinnal hantlitega küünarvarte kõverdus 4 x 8-12 Ühe käega hantliga konsentreeritult 4 x 8-12 Seistes plokkiga küünarvarte kõverdused 4 x 8-12 Käsivartele randmep. althaare kang 4 x 8-12 Käsivartele randmep. Pealthaare kang 4 x 8-12 Kõhulihased 4 x max
OHTLI K Vähene liikumine peaaju verevarustus nõrgeneb vaimsed võimed alanevad tähelepanu nõrgeneb mälu muutub viletsamaks · tekib stress nõrgeneb lihaste jõud · võib tekkida rasvumine. · tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba kõverdused · väheneb südame varujõud · väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi kui treenitud isikud Milleks olla liikuv? Milline on tasakaalustatud toit? LIHT SÜSIVESI KUD LIIT SÜSIVESI KUD Südame treenimine Kõnd Matkamine · Sõudmine Tantsimine Jalgrattasõit · Ujumine Suusatamine Vesijooks · Aeroobika
Skolioos Ettekanne Skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas.
Lisaks on keha treenimine vajalik hea füüsise hoidmiseks ning hea füüsise puudumisel selle saavutamiseks. Treenitud lihased on ka tugevamad ja lihaste kokkutõmbumine aitab parandada vereringet ja tugevdada südamelihaseid. Lisaks paraneb see ka kopsude tegevus. 1. Kui mitte liikuda, siis: Peaaju verevarustus nõrgeneb 2. Vaimsed võimed alanevad 3. Tähelepanu nõrgeneb 4. Mälu muutub viletsamaks 5. Nõrgeneb lihaste jõud, tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba-kõverdused 6. Väheneb südame varujõud 7. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi (külmetushaigusi) kui treenitud isikud 8. Tekib stress Kõige soodsam aeg on liikumise pisiku saamiseks noorukiiga, kus hakkame arenema täiskasvanuks, võttes täisikka kaasa kõik oma noorukiea harjumused. Liikumine on hädavajalik südame korrashoidmiseks ja hea vormi säilitamiseks, kuna täiskasvanueas on juba
Nimmelülid: Ogajätked on suunatud otse taha horisontaalselt 19. Lülisambalülid ühenduvad lülisambaks Lülidevahekettad, sidemed ja lameliigesed (liigesed) 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus (Joonis 21) Koosneb fibroosvõrust ja säsituumast 21. Nimetage lülisamba võimalikud liikumised Painutus ja sirutus ümber frontaaltelje Kallutus ümber sagitaaltelje Pöörlemine ümber vertikaaltelje 22. Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) Kumerus taha esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos) Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid ja nende arv)
ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2. über sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3. pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. VAATA JOONIS! Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; 1. kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas ( kaela- ja nimmelordoos), 2. kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja ristluuküfoos). Need lülisamba füsioloogilised kõverused on tingitud peamiselt lülidevahelistest
*Eakatel luude tugev mineraliseerumine-luud muutuvad jäigemaks, suureneb luumurdude oht. 96. Lülisamba füsioloogilised kõverused, nende tähtsus, fikseerimine. Lülisammas on sagitaalsuunaliselt kõverdunud väät. Neid elu jooksul väljakujunenud kõverdusi nimetatakse füsioloogilisteks kõverdusteks: kaela- ja nimmeosas kõverdust ette nimetatakse lordoosideks, rinna- ja ristluuosas kõverdusi taha nimetatakse küfoosideks. Füsioloogilised kõverdused kujunevad välja esimesel eluaastal, kuid fikseeruvad, muutuvad püsivateks tunduvalt hiljem: kaelalordoos 7 aastaselt, nimmelordoos ja ristluuküfoos 13 aastaselt, rinnaküfoos 21 aastaselt. Füsioloogilised kõverdused tagavad keha vetruvuse amortisatsiooni, aitavad säilitada keha tasakaalu, suurendavad kehaõõsi. 97. Rindkere skeleti areng, deformatsioonid. Väikelapse rinnakorv on silindrikujuline, roided asetsevad horisontaalselt, mistõttu rinnakorvi
· Ümber sagitaaltelje külgmine painutus (kallutus) Kõige ulatuslikum kaelaosas, rinnaosas peaaegu puudub ja suureneb taas nimmeosas · Pöörlemine ümber vertikaaltelje Ulatuslikum kraniaalses (peapoolne) osas, kaudaalses (sabapoolne) suunas muutub järjest väiksemaks ja nimmeosas kaob täiesti · Lülisamba vetrumine (on võimalik kõverduste ulatuse muutumise teel) 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaaltasandis; kumerdus ette esineb kaela- ja nimmeosas (s.o kaela- ja nimmelordoos), kumerus taha aga rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).Need lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 23.Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid,
Lisaks on keha treenimine vajalik hea füüsise hoidmiseks ning hea füüsise puudumisel selle saavutamiseks. Treenitud lihased on ka tugevamad ja lihaste kokkutõmbumine aitab parandada vereringet ja tugevdada südamelihaseid. Lisaks paraneb ka kopsude tegevus. Kui mitte liikuda, siis peaaju verevarustus nõrgeneb, vaimsed võimed alanevad, tähelepanu nõrgeneb, mälu muutub viletsamaks, nõrgeneb lihaste jõud (tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba-kõverdused), väheneb südame varujõud, väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi (külmetushaigusi) kui treenitud isikud, tekib stress, võib tekkida rasvumine. Kõige soodsam aeg on liikumise pisiku saamiseks noorukiiga, kus hakkame arenema täiskasvanuks, võttes täisikka kaasa kõik oma noorukiea harjumused. Liikumine on hädavajalik südame korrashoidmiseks ja hea vormi säilitamiseks, kuna täiskasvanueas on juba palju raskem hakata end kiire elutempo kõrvalt
c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja kõhunäärmenõre pääsemist soolde d) skeletotoopia suuremalt osalt mediaaltasapinnal paremal 1…3. nimmmelüli kõrgusel, flexura duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel e) ülemise osa süntoopia puudutab maksa f) suhe peritoneumi suhtes retroperitoniaalselt ! 6. Rectum, pärasool a) osad - nimetada pars pelvina ja canalis analis b) nimetada kõverdused sagitaaltasapinnas flexura sacralis et perinealis c) nimetada sphinkterid, mis moodustab ringlihaskiht ja mis lihaskoest nad on m. sphincter ani internus (silelihaskoest, tahtele allumatu) ja m. sphincter ani externus (vöötlihaskoest, tahtele alluv) d) kuidas on kaetud serooskelmega ülalt mesoperitoneaalselt allpool - ekstraperitoneaalselt ! 7. Jämesool a) kuidas nim. peensoole suubumiskohta jämesoolde, kus see asub ostium iliocaecale, projitseerub naba ja spina iliaca ant. sup
Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 102.Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühendavad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 103.Lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje, kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 104.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: Kaela ja nimmelordoos ,rinna- ja ristluuküfoos. Suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavada tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna ja vaagnaõõne mahtu. 105.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud: Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 106.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest
põlvliigese lukustumine ei saa kükitada, trepist ülesminek raskendatud turse põlvliigese sisemisel poolel Välise meniski vigastuse korral on valu välisküljel, sümptomid on üldjoontes sarnased. 3) Mida kujutavad endast rühihäired? Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus - süvenenud on rinnaküfoos nõgusselgsus - süvenenud on nimmelordoos kumerselgsus - kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud lameselgsus - kõik lülisamba kõverdused on lamendunud ja vaagna kaldenurk vähenenud Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vlidakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused: Keha raskuskeskme muutmine kasvuspurdi perioodil ebaõige tööasend
koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust(sellest lähtuvad peenikesed kiud, mis lähevad periosti sisse) ja tsentraalselt asetsevast säsituumast 21. Lülisamba võimalikud liikumised Ümber frontaaltelje: Painutus Sirutus Ümber sagitaaltelje Kallutus(külgmine paninutus) Ümber vertikaaltelje Pöörlemine 22. Lülisamba füsioloogilised kõverdused kaelalordoos-rinnaküfoos-nimmelordoos-ristluuküfoos Tasakaalu säilitamise hõlbustamine Amortisaator vastupanu põrutustele Suurendab rinnaõõne ja vaagna mahtu 23. Rindkere skeletti moodustavad luud Roided (12 paari) Pärisroided 7 ülemist paari, ulatuvad rinnakuni Ebaroided 3 paari, kinnituvad 7ndale roidele
tundlikkuse häire) · seljavalu hakkas väga äkki · vaatamata kodusele ravile esineb seljavalu kauem kui kuus nädalat 5 Skolioos e. lülisamba kõverdumine. Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt
* Kaelalülid -7 * Rinnalülid 12 * Nimmelülid 5 * Ristluulülid - 5 * Õndralülid 4-5 97. Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks(3). Millega ühinevad? Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste(1), sidemete(2) ja liigeste(3) abil, moodustades lülisamba. 98. Lülisamba võimalikud liikumised. Frontaaltelg-painutus-sirutus Sagitaaltelg kõrvale liigutamine, lähendamine-eemaldamine. Vertikaaltelg pööramine 99. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Joonis 25 üleval. Kõverused alates ülevalt on : 1) kaelalordoos 2) rinnaküfoos 3) nimmelordoos 4) ristluuküfoos Tähtsus - Toimub amortisatsioon. Hoiab tasakaalu ja rindkere mahtu. 100. Rinnakorvi moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv). Lk 36 õpikus. Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak ehk rindluu. Roideid on 12 paari:1-7 on pärisroided, kolm järgmist paari(8, 9, 10 roidepaar) on ebaroided, mis kõik kinnituvad 7
- Liikumised (kaheteljeline): Vertikaaltelg: rotatsioon Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon (sagitaaltelg: lateraalfleksioon) - Kuklaliigest tugevdavad peale lülisamba sidemete veel spetsiaalsed sidemed: lig. nuchae piirab kaela ja pea fleksiooni ning on kinnituskohaks mitmetele kaela lihastele. Kulgeb protuberantia occipitalis externalt 7nda kaelalüi pr spinosusele. 4 Lülisamba füsioloogilised kõverdused (sagitaalsuunalised) - On tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivatest sidemetest, lihaspinget seejuures ei vajata: Lordoos e. kumerus ette - esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) Küfoos e. kumerus taha - esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos) - Vetrumine- lülisamba kõverduste suurenemine ja vähenemine - Lülisamba liikumist takistavad sidemed, lülide ehitus (nt
19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided.
(info õpikust) Kõige liikuvam on kaela- ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu ja õndraluu on täiesti liikumatud. Lülisamba osas võivad toimudaliigutused ümber kolme telje. Frontaaltelje on painutus ja sirutus. Sagitaaltelje, s.o külgmine painutus (kallutus) Pöörlemine ümber vertikaaltelje Lülisamba vetrumine on võimalik kõverduste ulatuse muutumise teel. 23. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus! kumerus ette: kaela- ja nimmeosas s.o kaela- ja nimmelordoos kumerus taha: rinna- ja ristluuosas rinna- ja ristluuküfoos. Suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 24. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid, nende arv). Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided.
hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine vastu maad Toeng kõhuli – kõhuli, kõverdatud käed õlgade juures, pihkudega vastu maad Selili – keha (maas), pöörded (püsti), painutused, kallutused, kõverdused; Vahendi käsitsemine – visked, heited, horisontaalses asendis, toetudes tagapinnaga vastu maad Toenglamang – lamang toengus sirgetel kätel püüdmine, veeretamine, löömine, põrgatamine jm.
17. Selgroolüli vaheketta ehitus: lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 18. Selgroolülid ühenduvad terviklikuks selgrooks (3): lülivaheliigesed, sideliidused ja ristluu-õndraluu kõhrliidus. 19. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas ( kaela- ja nimmelordoos), kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja ristluuküfoos). Need lülisamba füsioloogilised kõverused on tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata. Rinnaküfoos ehk kõverdus taha hakkab välja kujunema u poole aastastel
URETHRA MASCULINA - pars prostatica - umbes 20 cm pikkune kuse- ja sugutee - bulbus penis Osad - glans penis -> lodiauk -> limaskesta kurd – valvula fossae Pars prostatica navicularis - 3 cm Kõverdused - tagaseinas - curvatura infrapubica - jätkab uvula’t kumerus taha alla membraani- ja käsnaosa teineteiseks ülemineku - crista urethralis – keskosas laieneb seemnekünkakeseks piirkonnas - colliculus seminalis – seemnekünkake, mille keskel on umbne auk – - curvatura prepubica
21. Lülisambalüli vaheketta ehitus Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 22. Lülisamba võimalikud liikumised 1) ümber frontaaltelje painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23. Lülisamba füsioloogilised kõverdused a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 24. Rindkere skelett (luud, roided) Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25
19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided.
- vähendab lülisamba ja liigesesidemete ülekoormust, - hoiab ära lülisamba fi ksatsiooni ebanormaalses asendis, - hoiab ära väsimuse teket, - hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid, - hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: - keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil, 31 - ebaõige tööasend,
Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 24) Rindkere skeleti moodustavad järgmised
läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule - colon ascendens + colon descendens = mesoperitoneaalselt - serooskesta väljasopistused appendices epiploicae täiskasvanul täidetud rasvaga PÄRASOOL RECTUM PROCTOS - 12-15 cm - algab 3. sakraallülil ja lõpeb päraku ehk anus'ega - pars pelvina väikevaagnas roojamispakitsust põhjustav laienemisvõimeline osa ampulla recti - canalis analis Kõverdused - flexura sacralis + flexura perinealis Seina ehitus + limaskest - vaagnaosas plicae transversales recti Kõhukelmeõõs cavitas peritonealis - seinmine kõhukelme peritoneum parietale - sisumine kõhukelme peritoneaum viscerale
fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Fibroosvõru kiud on ühendunud tihedalt lülikehade luuümbrisega. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: a) Liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). b) Liigutused ümber sagitaaltelja (külgmine painutus e. kallutus). c) Pöörlemine ümber vertikaaltelje. d) Lülisamba vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a) Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b) Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Need kõverused võimaldavad põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Lülisamba rinnaosa, rinnak ja roided. a) 12 paari roideid: 7 ülemist paari on pärisroided.
Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) 10 Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu.
Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 10
Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) 10 Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu.
koosnevad fibroosvõrust( kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega)ja säsituumast 21. lülisamba võimalikud liikumised- frontaal- pealiigutus ette ja taha, peanoogutus sagitaal- peakallutus paremale ja vasakule vertikaal- pea pööramine paremale ja vasakule, eitamisliigutus 22. lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus- täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis kumerus ette- esineb kaela- ja nimmeosas kumerus taha- rinna- ja ristluuosas tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata 23. Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa, roided, rinnak 12 paari roideid: Pärisroided(7 ülemist)
koosnevad fibroosvõrust( kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega)ja säsituumast 21. lülisamba võimalikud liikumised- frontaal- pealiigutus ette ja taha, peanoogutus sagitaal- peakallutus paremale ja vasakule vertikaal- pea pööramine paremale ja vasakule, eitamisliigutus 22. lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus- täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis kumerus ette- esineb kaela- ja nimmeosas kumerus taha- rinna- ja ristluuosas tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata 23. Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa, roided, rinnak 12 paari roideid: Pärisroided(7 ülemist)
võõrkehade ja kasvajate korral. Anatoomilised kitsused: 1. farüngiaalne (algosas) takistab õhu sattumist söögitorru hingamise ajal ja söögitoru sisaldise aspiratsiooni 2. ristumisel vasaku peabronhiga (bronhiaalne) 3. diafragmat läbides (difragmaalne) Füsioloogilised kitsused, nimetus füsioloogilised tuleneb sellest, et kindlakstehtavad ainult elaval inimesel. 1. ristumisel aordiga (aortaalne) 2. lõpposas (kardiaalne) Söögitoru kõverdused tulenevad sellest, et tema algus- ja lõpposa on nihkunud mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale. Kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba rinnakumerusele e. küfoosile. Söögitoru seina ehitus 1. Limaskest mitmekihiline lameepiteel, limanäärmed, üksikud lümfifolliikulid. Kõik nimetatud komponendid on hästi arenenud. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9 Koostanud M. Kolga ja A
Väga olulist tugifunktsiooni omavad lihased, milleta lülisammas oleks ebastabiilne. Need lihased on lülisamba ees ja kõrval kulgev suur ja väike nimmelihas, pindmised ja süvad selja lihased ning kõhu ja tuhara lihased. Lihaste abil toimuvad tahtlikud liigutused, tänu nendele on võimalik ka staatiline tasakaal. Nii on püstiasend võimalik ainult tänu lihaste püsivale toonusele. Inimese rühi e. kehahoiu määravad tema selgroo füsioloogilsed kõverdused. Kehahoid on hea siis, kui ta on pingeta, ei väsita ning selgrookõverused on keskmise ulatusega. Hea rüht eeldab tasakaalu sidemete ja lihastoonuste vahel, kusjuures viimane peab olema minimaalne. Vale asend põhjustab sidemete ülemäärase pinge ning sellest sugeneva ebamugavustunde ja valu. Sidemete ülemäärane pinge tekib ka siis, kui lihased väsivad ja pole võimelised neid toetama.
- hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, Rühihäired esine- - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, vad nii eest-taha- - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suu- kui ka küljesuunas renenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähe- nenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselg- suseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib
annaabi.ee 
