Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kõrguskasv" - 49 õppematerjali

kõrguskasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe, mida nimetatakse ka suhteliseks kõrguseks.
thumbnail
6
pdf

Joonte orienteerumine, nurga mõõtmine maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid

Kõrguskasvu võib arvutada maastikul tehtud mõõtmiste või kõrgusarvude järgi. Kõrguskasvu mõõdetakse nivelleerimise teel. Eristatakse geomeetrilist ja trigonomeetrilist nivelleerimist Geomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine on horisontaalkiirega nivelleerimine. Lattidelt saadakse lugemid, millest lahutamise teel saadakse kõrguskasv hAB=i-e hAB kõrguskasv i punkti A lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti A kohal e punkti B lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti B kohal Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on kaldkiirega nivelleerimine, kus mõõdetakse kaldenurk ja punktidevaheline kaugus ning nendest suurustest arvutatakse kõrguskasv. hAB=s·tan +i-e s punktide A ja B vahelise kauguse horisontaalprojektsioon punktis A mõõdetud kaldenurk i instrumendi kõrgus punkti A kohal...

Kartograafia
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maamõõtmise alused: Laboratoorne töö nr 3

Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590 11 Kaldenurk arctan VoAB= 590 = 1º04`05`` 11 Kalle protsentides i%AB= ∗100 =1,86% 590...

Maamõõtmise alused
40 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Geodeesia Eksamiabimees

Ajutiseks reeperiks sobib ükskõik milline märk või vai mis säilitab oma kõrguse kuni ehitustegevuse lõpuni. Ajutiseks reeperiks võib olla suur kivi, olemasoleva kanalisatsioonikaevu luuk, maasse rammitud post, või ka posti löödud tugev nael. Lihtnivelleerimise ­ käigus määratakse kahe punnkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Täpsuse huvides oleks kasulik võtta paaris arv jaamu. Kõigepealt võiks liikuda nivelliir, misjärel mõõdetakse sammudega lati kaugus nivelliirini ja sama palju viia esialgne eesmine, nüüdne tagumine, latt edasi nivelliirist. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel....

Geodeesia
744 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud ). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias ­ kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria ­ topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena saadakse plaan, kus on nii kontuurid kui ka reljeef. On tarvis määrata kaugus instrumendist kuni punktini, instrumenti maastikuountiga ühendava joone suund ja maastikupunkti kõrguskasv seisupunkti suhtes. Kaugus mõõdetakse...

Geodeesia
360 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laboratoorne töö nr 1

Laboratoorne töö nr. 1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutus Lähteandmed: Punkti nr Joone pikkus alguspunktist Kõrguskasv h (m), kaldenurk (kraadi) 0 0 +2,5° 1 31,0 2 89,0 -3,3° 3 189,0 +2,1° 4 213,0 +7,4 m...

Geodeesia
116 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Harilik kuusk

Esimesel kolmel eluaastal on hariliku kuuse kasv väga aeglane: ta kasvab selle aja jooksul kuni 20 cm kõrguseks. Edaspidi muutub kasv jõudsamaks ning saavutab maksimumi umbes 15 ­ 25-aastaselt, mil kasvab aastas kuni meeter ja isegi üle selle. Ehkki hariliku kuuse kõrguskasv vältab enamasti puu surmani, on üle saja aasta vanustel puudel kõrguse juurdekasv tühine. Harilik kuusk on üsna nõudlik mullaviljakuse suhtes. Temast nõudlikumad on meil vaid kõvad lehtpuud. Harilik kuusk kasvab hästi värsketel ja niisketel muldadel alates savikatest liivadest kuni raskete liivasavideni. Kõrge põhjaveega soostunud alad kuusele ei sobi, sest seal kannatavad juured hapnikupuuduse all. Kergemini talub kuusk liikuvat põhjavett. Kasvab hästi...

Keskkonnaökoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geodeesia

Temperatuuriparand Dt valemiga Dt = D (t-t0) D­ mõõdetud joone pikkus - lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t ­ mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand Dv, mis on alati miinusmärgiga. Dv = 2Dsin2 (/2) = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus -maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B kõrguskasv d= Dcos Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dlõplik = D ­ Dv + Dk + Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga ­ mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga ­ mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18. Mis on geograafiline asimuut?...

Geodeesia
482 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Geodeesia I mapp

Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 6399587,577 653459,044 561,49 -592,02 3593298029,02 -386862130,15 2 6399624,480 653935,599 396,85 320,35 2539671776,01 209488923,08 3 6399267,226 653855,891 -85,60 744,48 -547770875,28 486782633,73 4 6398880,000 653850,000 -481,78 234,77 -3082858805,28 153503056,80 5 6399032,458 653374,110 -390,96 -707,58 -2501740133,65 -462312492,63 SUMMA 0,00 0,00 599990,83 599990,83 Pkoord=2P1/2*10000=599990,83/2*10000=30,00ha Magistraaljoone tagune pindala kujundi nr. Ja pindala arvutamise...

Geodeesia
193 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Geodeesia Topograafia Kordamisküsimused

Asetame joonpaleti suvaliselt joonele, seame esimese punkti õigele ,,kõrgusele". Fikseerime sirkliga läbi esimese punkti kui pooluse. Pöörame paletti ümber pooluse, seni kuni ka teine punkt jõuab õigele ,,kõrgusele". Torkame läbi joone ja paralleeljoonte lõikepunktid ning kirjutame punktidele juurde nende ,,kõrgused". 16. Trigonomeetrilise nivelleerimise kõrguskasv arvutakse valemist: hAB=a*sin v+i-v; kus a=viseerimiskiire pikkus, sinv=viseerimiskiire siinus kaldenurk, i=instrumendi kõrgus ja v=viseeritud punkti kõrgus teise punkti kohal. Lähteandmeteks instrumendi kõrgus, viseerimiskiire pikkus. Nivelleerimine toimub tänapäeval peamiselt elektrontahhümeetri ja reflektori abil. Trigonomeetrilisel niveleerimisel leitakse kõrguskasv kahe punkti vahel täisnurkse kolmnurga lahendamisega kaldenurga ja...

Topograafia
127 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Aerofotogeodeesia Fotogramm-meetria

Välised orienteerimise elemendid ­ suurused, mis määravad kindlaks projektsioonitsentri ja pilditasapinna geodeetilises koordinaatide süsteemis. 18. Punkti koordinaadid horisontaalsel aerofotol ja nende seos maastiku punkti koordinaatidega Punkti asukoht aerofotol määratakse tavaliselt tasapinnaliste koordinaatidega. Horisontaalse aerofoto puhul on x- ja y-teljed paralleelsed X- ja Y-telgedega. X = x * (H-h)/f H- pildistamise kõrgus, h ­ kõrguskasv keskmise tasandi suhtes Y = y * (H-h)/f f ­ fookuskaugus 19. Kaldaerofotol kujutatud punkti ja vastava maastikupunkti koordinaatide seos kaldaerofotol kujutatud punkti ja vastava maastikupunkti koordinaatide seose leidmiseks on vaja määrata koordinaatide algpunkt. Koordinaatide alguseks võetakse o, c või n. X = H * x/(f-sin0) Y = H * x/(f-sin0) 20. Koordinaadid aerofotol ja nende seos teiste koordinaatidega ( vaata lab.tööd: a) punkti koordinaatide ja aerofoto kaldenurgast tingitud...

Aerofotogeodeesia /...
112 allalaadimist
thumbnail
7
xls

Geodeesia Abriss arvutus

Märkused Kaskmine kaugused nivelliirist Punktide Kõrguskasv kõrguskasv mm-des m-des m-des...

Geodeesia
417 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused

39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud). Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nim trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte Vajalikud instrumendid: mõõdulint, rulett, vardad, 2-3 tähist, ekker. Situatsiooni mõõdistamise aluseks on teodoliitkäigu küljed ja punktis. Vajaduse korral rajatakse mõõdistamise tarbeks...

Geodeesia
985 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused

Hiljutised uuringud näitavad samuti, et sõltuvalt naabri identiteedist on taimed võimelised aktiivselt reguleerima konkurentsi intensiivust. Tüüpilisteks reakstioonideks varjutamisele on vähenenud harunemine ning intensiivsem pikkus- ja kõrguskasv . Nende morfoloogiliste reaktsioonide tulemusel paigutub lehepind rohustus kõrgemal positsioonil ning võimaldab taimel tihedas rohustus rohkem valgust püüda. Lisaks otsesele varjutamisele kasutavad taimed ka valguse kvaliteeti (täpsemalt punase ja kaugpunase valguse suhet) kui signaali potentsiaalsete konkurentide lähedusest. Kuna naabrid kasutavad fotosünteesiks punast valgust, kuid peegeldavad kaugpunast valgust, siis on madal...

Ökoloogia
126 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Elektrontahhümeetrite areng läbi aja.

Siim Nugis, Jaago Kajalainen, Mirko Oja ELEKTRONTAHHÜMEETRITE ARENG LÄBI AJA REFERAAT Õppeaines: ÜLDGEODEESIA Ehitusteaduskond Õpperühm:TEI-11 Juhendaja: Katrin Uueküla Tallinn 2011 SISUKORD 1 MÕISTE ............................................................................................................................................. 3 2 TAHHÜMEETRITE AJALUGU ...................................................................................................... 3 3 ELEKTRONTAHHÜMEETRID TÄNAPÄEVAL ........................................................................... 7 4 TÄNAPÄEVA ELEKTRONTAHHÜMEETRID ............................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS...

Geodeesia
53 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. h<15 (20) m. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab aeglustuma ja alates 80....90 eluaastast kõrguskasv on tavaliselt lõppenud. Puudel tekib seejärel tihti kuivladvasus ja nad hukkuvad 100....120 aastaselt. Kasutatakse tihti haljastuses, eriti Lääne-Euroopas kõrgemate hekkidena, haljasaladel grupiti ja alleepuudena. Pruunid lehed jäävad talveks puudele ja talub hästi kärpimist. Meil võiks samuti proovida hekitaimena kasutada, kohalike puude järglased peaks olema külmakindlamad. Puit kollakasvalge, raske, väga kõva ja tihe (tihedus 830 kg/m3), väga...

Dendroloogia
138 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Klassikaline tahhümeetriline mõõdistamine

Vahe ei ületa lubatavat ±30´´. Tegin plaani paberil, pärast skaneerisin. Valemid: VD=HD*tanVA Kui PK=HI, siis HD=HD´ ja VA=VA´, jarelikult VD´=HD´ *tan VA´=VD=HD*tanVA Jaam: PP-26 Instrumendi kõrgus: 1,59m Jaama kõrgus: 53,410m Kuupäev: 3.03.2011 Instrument: Nikon DTM-332 Vaatleja: Tarmo Kall Tabel 1.1 väliraamat Sihtpun Joone hor. Hor. suuna Vert.suuna Kõrguskasv Arvutatud Punkti Märkused k proj. HD(m) lugem HA lugem VA VD (m) kõrguskas kõrgus Nr v VD (m) H (m) SM-7 0°00´01´´ 1 5,843 334°28´36 89°57´37´´ 0,004 8428 53,41 PK=1,59 ´´ 0...

GEODEESIA
120 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine.

Kõigepealt arvutasin punkti nr. 6 joone keskmise pikkuse alguspunktist. 2. Järgmisena leidsin lõigu pikkused, lahutades järgmisest joone pikkusest eelmise. 3. Peale seda arvutasin välja I S horisontaalprojektsiooni. Kaldenurga olemasolul tegin seda järgmiselt: Korrutasin lõigu pikkuse cos kaldenurgaga. Kõrguskasvu olemasolul aga järgmiselt: Lõigu pikkus ruudus miinus kõrguskasv ruudus ning seejärel vastusest võtsin ruutjuure. 4. Nüüd leidsin kaldest tingitud parandi, mille leidsin kalde ja kõrguskasvu abil. Kalde abil leidsin järgmiselt: Lõigu pikkuse korrutasin kahega, mille omakorda korrutasin kalle jagatud kahega sin ruudus. Kõrguskasvu abil aga järgemiselt: Kõrguskasv ruudus jagasin lõigu pikkus korrutatud kahega. 5. Edasi oli vaja II S horisontaalprojektsiooni, mille sain järgmiselt: Lõigu pikkusest...

Geodeesia
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pinnanivelleerimine

I 7 10 12 2 4 5 NUMBER 12 1280 2160 1540 2380 1980 1530 Seejärel leian kõrgused. Tagasivaateks on alati punkt A. Kõrguste leidmiseks lahutan punkti A lugemist teiste punktide väärtused. Väärtused, mis leidsin, kirjutasin ruudu nurkadesse. Punktide kõrgused on arvutasin põhimõttel: H2=HA+h, kus h ­ kõrguskasv kahe punkti vahel; h = tagasivaade ­ edasivaade = punkti A lati lugem ­ punkti (2, 3, ....12) lati lugem. Arvutan punktide kõrgused meetrites. Näiteks punkti 2 puhul h = 1126 ­ 1280 = -154 (mm)= -0,154 (m); H2= 63,994 + (-0,154)=63,84 (m). Arvutan nii ka kõik teised punktid, sealhulgas ka eelnevalt antud puntide 3, 6, 8, 9, ja 11 väärtused meetrites. PUNKT LATI LUGEMI VÄÄRTUS MEETRITES 2 63,84...

Kartograafia
45 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Laboratoorne töö nr.1 joone horisontaalprojektsiooni arvutamine

Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga: absoluutne viga: d=di-d2= 340,26-340,19=0,07m suhteline viga: = 6. Kõik eelnevad arvutuste tulemused on esitatud järgnevas tabelis (Error: Reference source not found-1). Tabel 1. Arvutustulemuste koondtabel Punkti Joone pikkus Lõigu Kaldenurk/ IS Kaldest II S numbe alguspunktist pikkus kõrguskasv horisontaal- tingitud horisontaal- r (m) (m) (,m) projektsioo parand projektsioon n (m) (m) (m) 0 0 80,0 -1,8 79,96 0,039 79,96 1 80,0 32,0 -4,4 31,91 0,09 31,91 2 112,0...

GEODEESIA
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun