Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassikaline tahhümeetriline mõõdistamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Laboratoorne töö nr16. Klassikaline tahhümeetriline mõõdistamine
Töö eesmärk: Õppida mõõdistada punkte elektrontahhümeetriga. Arvutada kõrguskasvu. Oskata lugeda tahhümeetri andmed.
Töövahendid: Tahhümeeter Nikon DTM-332, prisma , taskuarvuti.
Metoodika: Tahhümeetriline mõõdistamine klassis 2A13. Panin teodoliidi seisupunktile PP-26. Tsentreerisin, horisonteerisin. Sisestasin seisupunkti ja tagasivaatepunkti andmed tahhümeetrisse. Valisin tagasivaade punkti SM-7. Sisestasin intsrumendi ja prisma kõrguse, mis on võrdne 1,59m-ga. Nullisin kõik andmed. Mõõdistasin 2 lauda, 8 nurka. Prisma kõrguse muutmine, instrumendi kõrgus ei võrdu prisma kõrgusega. Kirjutasin kõik andmed vihikusse . Tegin kontrolli tagasivaatepunktide. Vahe ei ületa lubatavat ±30´´. Tegin plaani paberil, pärast skaneerisin.
Valemid:
VD=HD*tanVA
Kui PK=HI, siis
HD=HD´ ja VA=VA´, jarelikult
VD´=HD´ *tan VA´=VD=HD*tanVA
Jaam: PP-26 Instrumendi kõrgus: 1,59m
Jaama kõrgus: 53,410m Kuupäev: 3.03.2011
Instrument : Nikon DTM-332
Vaatleja: Tarmo Kall
Tabel 1.1 väliraamat
Sihtpunk
Nr
Joone hor. proj. HD(m)
Hor. suuna lugem HA
Vert.suuna lugem VA
Kõrguskasv VD (m)
Arvutatud kõrguskasv VD (m)
Punkti kõrgus H (m)
Märkused
SM-7
0°00´01´´
1
5,843
334°28´36´´
89°57´37´´
0,004
8428
53,410
PK=1,59
2
4,784
343°56´12´´
89°54´40´´
0,007
3084
53,410
PK=1,59
3
5,441
328°09´22´´
89°57´47´´
0,004
8438
53,410
PK=1,59
4
4,300
337°04´31´´
89°55´22´´
0,006
3190
53,410
PK=1,59
Tõstsin prisma
1
5,904
256°22´24´´
81°10´25´´
0,917
38,02
53,410
PK=2,478
2
4,549
244°56´07´´
79°31´04´´
0,916
24,59
53,410
PK=2,478
3
4,423
252°09´28´´
79°27´19´´
0,904
23,76
53,410
PK=2,478
4
5,971
250°28´24´´
80°45´02´´
0,891
36,66
53,410
PK=2,478
SM-7
359°59´30´´
Klassikaline tahhümeetriline mõõdistamine #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Viktoriya Tikhonova Õppematerjali autor
Õppida mõõdistada punkte elektrontahhümeetriga. Arvutada kõrguskasvu. Oskata lugeda tahhümeetri andmed.

Sarnased õppematerjalid

Geodeesia I mapp
12
doc

Geodeesia I mapp

2-3 0,03302km 3-5 0,02895km 50*0,34381=17,19 5-4 0,02310km 4-1 0,01913km hteor=0mm L=0,34381 hpr=5mm 50*0,34381=17,19 Laboratoorne töö nr. 21 Kinnise käigu niveleerimine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Tahhümeetriline mõõdistamine VD=HD*tanv v=90°-VA Vd=HD*cotVA Hi=Hjaam+VDi jaam PP-1 Sihtpunkti joone hor. hor. Ringi kõrguskasv( nr Projektsioon(HD) lugem m) punktialtituud(m) SM-7 0° 00' 00'' 1001 3,546 344° 06' 49'' -0,007 53,416 1002 3,101 340° 88' 45'' -0,006 53,417

Geodeesia
Geodeesia I Eksami vastused
13
docx

Geodeesia I Eksami vastused

o II klass (1,5 mm/km) ­ riiklikud kõrgusvõrgud o III klass (8 mm/km) ­ kohalikud võrgud o Tehniline (20­50 mm/km) ­ mõõdistamisvõrgud (kõrgused peavad olema täpsusega 1/10 horisontaalide lõikevahest) Trigonomeetriline ­ kohalikud võrgud, mõõdistamisvõrgud Hüdrostaatiline ­ riiklikud võrgud, ehitus Baromeetriline ­ projekteerimise eeltööd GPS + geoidi mudel ­ võrgud, topograafiline mõõdistamine 6. 6.1. Kuidas liigitatakse nivelliire ja kuidas nivelleerimislatte? Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5 mm/km) o Täpsed (±3 mm/km) o Tehnilised (±10 mm/km) o Silindrilise vesiloodiga (elevatsioonikruviga) o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised Nivelleerimislatid (2 tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop o Cm või mm jaotistega

Kõrgem geodeesia 1
Geodeesia II Sissejuhatus
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias ­ kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria ­ topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena saadakse plaan, kus on nii kontuurid kui ka reljeef. On tarvis määrata kaugus instrumendist kuni punktini, instrumenti maastikuountiga ühendava joone suund ja maastikupunkti kõrguskasv seisupunkti suhtes. Kaugus mõõdetakse kaugusmõõturiga (erandjuhul võib kasutada ka mõõdulinti). Suuna saame määrata horisontaalringilt ja kõrguskasvu määrame trigonomeetrilise nivellséerimisega.

Geodeesia
Geodeesia Topograafia Kordamisküsimused
8
doc

Geodeesia Topograafia Kordamisküsimused

sulgemisvea, arvestades joonte arvu käigus, keskmist kõrguskasvu ning käigu lõpp- ja algpunktide kõrgusi. Kui lubatav sulgemisviga on suurem sulgemisveast, saab kõrguskasve tasandama hakata. Keskmistele kõrguskasvudele liidetakse algebraliselt parandid ja arvutatakse tasandatud kõrguskasvud. Nende summa peab võrduma käigu lõpp- ja algpunkti kõrguste vahega. Seejärel arvutatakse kõigi punktide kõrgused. Hjärgm=Heelm+htas. 18. Tahhümeetriline mõõdistamine teodoliit-tahhümeetriga: kasutatakse teodoliit- tahhümeetrit, autoreduktsioon-, elektroopilist tahhümeetrit või elektrontahhümeetrit; EMD-d, linti või niitkaugusmõõturit. Mõõdetakse horisontaal- ja vertikaalnurgad, kaugused ja hoonete gabariidid. Tahhümeetriline mõõdistamine elektrontahhümeetriga: lähtesuunale ei ole vaja tavaliselt null-lugemit asetada

Topograafia
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA  
21
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA  

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo-geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse

Geodeesia
Geodeesia kontrolltöö
12
docx

Geodeesia kontrolltöö

Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse

Geodeesia
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA
17
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või

Geodeesia
Geodeesia-eksamiteemad-2020 docx-1
48
pdf

Geodeesia-eksamiteemad-20 20 docx-1

siseriiklike!) tuginemist globaalsele geodeetilisele süsteemile. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele ● Tagatud peab olema mõõdistusvõrgu punktide omavaheline nähtavus!! ● Mõõdistusvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega (sõltub situatsioonist ning hoonestusest). ● Reeglina (ava)maastikul naaberpunktide vahemaa ei peaks ületama 100-200 meetrit 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine 20. Punkti asukoha abriss 21. Situatsiooni mõõdistamine ● Situatsioonimõõdistamise ajal võib mõõdistamisvõrgu punktilt kuni baasjoonega võrdsele kaugusele, kuid mitte kaugemale kui 200 meetrit, rajada üksikuid ajutisi mõõdistamispunkte ● katastriüksuste mõõdistamine jäädvustatakse antud situatsioon. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused ● jämedad vead ● süstemaatilised vead: o püsivad, mis ei muuda oma suurust ega märki (nt koordinaatsüsteemi nihe)

Geodeesia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun