Käsitöölised · Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. · Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". · Neid töid, mille tegemiseks talupoegade oskustest ei piisanud, tegid käsitöölised. · Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad sõltlased. Mõlemal juhul töötasid nad enamasti kas vaarao ja ülikute losside või templite juures, täites nende tellimusi. · Olid kiviraidurid, kangrud, pottsepad, kullasepad ja muud meistrimehi. · Amet pärandati põlvest põlve, isalt pojale ja seda ei tohtinud elu jooksul muuta. · Raha Egiptuses ei tuntud ja käsitöölistele tasuti tarbeesemete ning toiduga.
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin la...
Linnade areng keskajal Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Keskajaks peetakse Eestis aega muistse vabadusvõitluse lõpust 1227. aastal Liivi sõjani 1558. aastal. Sel ajal toimus kiire linnade areng, mille tulemusena muutusid hästi kindlustatud linnad kaubandus-, käsitöö- ja kultuurikeskusteks. Tekkisid esimesed linnad, mis arenesid väga kõvasti ning kiiresti. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Kokku oli Eestis üheksa linna: T...
VANA-EGIPTUS Vana-Egiptuse riigi ajaline Ajalooline taust, mõjutused Ühiskonna- ja riigikorral määratlus · Vana riigi periood u 2700-2200 · Muistne Egiptus ulatus Niiluse · Rangelt hierarhiline. eKr esimesest kärestikust jõe · Kuninga võim tugines kitsale suudmeni ülikkonnale. (riigiametnikud, · 2200-2000 eKr, jagunemine preestrid) · Jagunes Alam- ja Ülem- · Talupojad, allautatud riigi ran teineteisest sõltumatuks Egiptuseks. ...
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaup...
Mõisted 34-39 Hierarhiline – astmeline allumise süsteem. Maaühiskond – linnu vähe, suurem osa inimesi elab maal. Vaarao ehk Egiptuse kuningas – oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalate poolt määratud maailmakorralduse püsimiseks vajalikuna. Maat ehk maailmakorraldus Kõrgem ametnikkond – ühiskonna kiht, mis koosneb ülikutest. Maakond ehk nomos Kirjutajad – keskmised ja alamad ametnikud. Ülik – Egiptuse ühiskonna ülemkihi liige, elasid luksuslikku elu. Sundvärbamine – sunniviisiline kaasamine nt sõjaväkke või muudele tegevustele. Egiptuse eliitvägi – hobukaarikutest koosnev armee osa. Paarperekond – mees, naine ja nende alaealised lapsed. Patriarhaalne ühiskond – ühiskond, kus mehed domineerivad. Neil on rohkem õigusi jne. Talupojad – need, kes harivad ülikute ja riigi maad. Käsitöölised – eraettevõtjad, riigi kontrollil...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tsunftid................................................................................................................................... 4 Meistriks saamine................................................................................................................... 5 Gildid....................................................................................................................................... 7 Sisse- ja väljaveo kaubad........................................................................................................ 8 Kokkuvõte.....................................................................................................
Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjao...
ELU KESKAJA LINNAS Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei ...
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Linnad keskajal Artur Rohtla Klass G1KR Tallinn 2011 tänapäeva ajaloolisi vaatamisväärsusi Euroopas on just kõige paremini säilinud just keskaegsed linnad. Üks väärtuslikemaid on ka Tallinna vanalinn, mis pakub siia tulevatele turistidele kõige rohkem huvi, selle tõttu, et see on kõige paremini säilinud. Kui võrrelda tänapäevast linnaehitust ning ka rajamist on sel siis palju erinevusi võrreldes keskaegsete linnadega. Rääkides linna ehitusest on ka linna valitsemine ja kord erinev. Linnad keskajal · Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad mille...
Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehme...
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallut...
Linnaõhk teeb vabaks Katriin Mangus 10.c XIII sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt. Paljud inimesed tulid elama linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Kuid kas see oli õige valik? Kas linnas oli tõesti midagi sellist,mis võis olla parem kui maal? Mis tõmbas inimesi linna poole? Keskaegsed linnad tekkisid enamasti jõesuudme, silla või koolmekoha juurde,soodasse sadamapaika. Samuti ka sinna, kus oli rohkesti kaubateede sõlmepunktid. Linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht. Linna ei saa areneda ilma talupojadeta,kuna viimased olid need, kes linlasi toitsid. Näiteks kaupmehed ostsid talupoegadelt erinevad tooteid ning said neid edasi teistesse riikidesse viia.Talupoegadega sai linn täiendada oma elanikkonna. Elanikkond moodustad linna kodanikkonn...
KONTROLLTÖÖ nr1 Vana - Kreeka 1. Loetle varaste tsivilisatsioonide peamised tunnused.(5) 1) kirja kasutuselevõtt 2) riikluse kujunemine 3) ühiskonna selge ja varanduslik kihistumine 4) oli kujunenud tööjaotus (põlluharijad, käsitöölised, karjakasvatajad, preestrid jne) 5) mitmekesine vaimne tegevus ehk teaduse ja kirjanduse kujunemine 6) toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning enamasti hakatud metalli kasutama 2. Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage 3 elanikkonna rühma. 1) naistele 2) orjadele 3) võõramaalastele (barbaritele) 3. Iseloomusta mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. a) Aristokraadid- neil oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja...
LOO KESKKOOL xxxxxxxxxx VI a klass MUISTNE EGIPTUS Referaat 2004 SISUKORD 1.EGIPTUSE ASEND JA LOODUS......................................................................3 2.RIIGI TEKKIMINE.............................................................................................. 4 3.VAARAO............................................................................................................ 4 4.PÜRAMIIDID......................................................................................................5 5.AMETNIKUD JA PREESTRID...........................................................................5 6.TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD.......................................................5 7.IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU....................................6 8.KIRI............................................................................................................
Rooma ühiskond ja seisused . Ühiskond Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Senaatorite hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Jär...
Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka k...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NIMI klass Inkad Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Vana inkade müüt:..........................................................................................................3 Inkad..............................................................................................................................3 Elanikud.............................................................................................................................4 Tavainimesed.................................................................................................................4 Käsitöölised............................................................................
1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt. Meeste ja naiste tööd olid erinevad, mehed käisid jahil. Naised aga hoidsid kodu korras ja kasvatasid lapsi + tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. 3. Umbes VIII aastatuhandel eKr õppisid inimesed valmistama juba ka savinõusid samal ajal t...
Linn Keskajal Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ...
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt koosnes maavaldustest ning seal olevatest talupoegadest või muust varast (kindlus, linn).Läänisuhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega ...
Mesopotaamia ja Egiptuse sarnasused ja erinevused Nii Muinas Egiptus kui ka Mesopotaamia said alguse 3000 eKr ning langesid Pärsia võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse regulaarsetele üleujutustele, millest jäi maha pehme ja v...
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1...
Keskaeg II RÜHM ~Usk, Kirik, Ühiskond, ~Feodaal ja rüütlid. Feodalism ehk läänikord. Kindlateks tunnusteks oli isiklike suhete suur tähtsus isandate ja nende sõltlaste vahel, maa kui peamine sotsiaalmajanduslikuse kindlustatuse alus. Vasall pidi toetama oma isanda poliitikat ja pidi olema tema sõjaväes. Vasall sai vastutasuks lääni. Selleks oli enamasti maavaldus koos talupoegadega voi vahepeal ka mingi amet. Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse k...
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema kä...
Tööstuslik pööre Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine vabrikutootmisega ja masinate kasutuselevõtmine, tööstuslik pööre sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Teistesse Euroopa riikidesse jõudis tööstuslik pööre alles 19.sajandil. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised, kes pidid nüüd vabrikutesse tööle minema, sealsed töötingimused ja palgad olid kehvad. Sageli olid sunnitud vabrikutes töötama kõik pereliikmed, kaasa arvatud lapsed. Vabrikute ümber tekkisid tööliste asulad, mis kasvasid hiljem suurteks linnadeks. Sealsed elu-ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt viletsad. Kuna masinate kasutulele võtmine kaotas paljude inimeste tööd hakkasid töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid ning üldisi töötingimusi. Kujunesid välja uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ...
Keskaegne linn, kui riik riigis õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskajal hakkas linnaelu arenema X-XIII sajandil. XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said...
Platon 1) Tähtsamad faktid Platoni enda kohta: · Sokratese kõige kuulsam õpilane · Platon sündis nimekas ning rikkas perekonnas Argina saarel, Ateena lähedal · Platoni filosoofia-alane tegevus ei alanud eriti vara. On säilinud pärimus, mille kohaselt ta enne filosoofiaga tegelema asumist harrastas atleetikat ning esines isegi Isthmose mängudel; samuti tegi Platon kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. · Platon õppis filosoofiat Kratylose käe all. Kratylos oli Herakleitose poolehoidja. · Pärast Sokratese surma ta lahkus kodumaalt ja käis Egiptuses, Kyrenes, Lõuna- Itaalias ja Sitsiilias. · Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia 2) Platoni kool ja õpilased · Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal tegutses 385 eKr529 pKr. · Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia...
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Elu Keskaegses linnas Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oliTallinn, kus elas keskajal umbes 70008000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva,Rakvere, Paide, Viljandi,Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Hansa kaubalinnade liitukuulusidTallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüürm ääras ära linna territooriumi.Väljaspool müüri asusid eeslinnad-agulid,kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitisedolid kirikud,millepüstitamisekskulus palju aas...
Bruno Pähkel 8.c Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu 18. sajandil hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. Vabrikutes kasutati Inimtööjõudu vähem kui enne, kuna masinad võtsid töö enda peale.Uute masinate leiutamine tõigi endaga kaasatööstusliku pöörde.See mõjutas inimeste elu päris korralikult. Tekkisid palgatöölised,kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Vabrikute ümbere hakkasid tekkima linnad,toimus linnastumine.Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.Ka linna elul olid omad hüved ja puudused. Esialgsed räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid jätjest paremaks. Linnadesse koondunud kultuuriasutused teatrid raamatukogud jne. Võimaldasid inimestel paremini sisustada tööst vaba aega. 18 sajandi üks suurimaid...
Hinduism Kristin Sõber 10.e http://1.bp.blogspot.com/-ce0SaoKg9FI/Twsp_h69- 0I/AAAAAAAAAF8/s8MdXXW0mw4/s1600/hindu-symbol-12.gif Juured ulatuvad umbes 3000 a eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse i...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Maadeavastused Referaat R.M 7.a klass Juhendaja: Ülle Piibar Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 MEREL SÕITMINE..........................................................................................................4 BUSSOOL JA KOMPASS ................................................................................................5 VIIKINGID........................................................................................................................6 CRISTOPH KOLUMBUS..........................................................
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Bütsantsi kultuur Referaat Koostaja: Maia Pruuli 7.d klass Põltsamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 Talurahva töö ja elu .............................................................................................................................4 Käsitöölised..........................................................................................................................................4 Orjad.....................................................................................................................................................5 Keiser...................................................................................................................................
Mesopotaamia Asub Eufrati ja Tigrise jõgede vahel tänapäeva Iraagis. Kuiv kliima, põhja pool vihma vähe, lõunapool piisavalt põlluharimiseks. Olulised loodusvarad savi ja pilliroog, puudusid kivi, puit, metall. Rajas häid suhteid naabritega, seega avatud ühiskond. Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaa...
Maajad Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveerin...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................................................................................4 2. Vaimuliku seisus...............................................................................................................................5 2.1 Vaimuliku kasvatus...................................
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptust ja Mesopotaamiat peetakse esimesteks tsivilistasiooni aladeks.Geograafiliselt olid need alad soodsad.Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam-ja Ülem- Egiptuseks.Mesopotaamia aga asus Eufrati ja Tigrise kesk-ja alamjooksul. Peamiselt tegeleti Mesopotaamias ja Egiptuses põlluharimisega.Kuna nendes maades sadas vähe vihma tuli põldu niisutada kanalite abil.Mesopotaamias niisutati põlde kunstlikult nagu ka Egiptuses, aga Mesopotaamias pidi ka Pärsia lahe soisel rannikul maad kuivendama. Egiptus oli suhteliselt eraldatud maa, mis tingituna ei toonud võõramõjud ja välisvaenalsi sisse. Sellepärast oli Egiptuse elu pikka aega muutumatu. Mesopotaamias oli, aga vastu pidi. Agul elasid seal sumerid, siis semiidid vallutasid nende alad ja sumerid sulandusid semiitide keskele.Semiidid võtsid sumerite kultuuri omaks, nt k...
Riiklik korraldus ja linnriigid. Kreeka. Sissejuhatus: Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. Tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema ja 8.sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid saanud linnad. 8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma seaduste üleskirjutamisi sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele kindlamad ja selgemad piirjooned. Olid tekkinud tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Sa...
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu sõjalin...
Käsitööliste meistriks saamine Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõuna...
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa li...
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Egiptus asub Niiluse kesk - ja alamjooksul ning jaguneb Alam - ja Ülem - Egiptuseks. Muistne Egiptus jaguneb kolmeks suureks periodiks: Vana riik (u. 2650 - 2130 a. eKr), Keskmine riik (u. 1950 - 1650 a. eKr) ja Uus riik (u. 1550 - 1075 a. eKr). Vaarao - piiramatu võimuga valitseja. Tema isik ja võim olid jumalikud. Niilus - peamine ühendustee Egiptuses. Seda mööda peeti sidet ka Nuubiaga. Milline siis on muistse Egiptuse panus maailma ajalukku? Talupoegadel oli raske elu. Nad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides ning nende päevi täitis töö. Minu arvates oli neil raske elu võrreldes ülikutega, kes elasid luksuslikes kahe- või koguni kolmekorruselistes rõdude ja veerandadega maamajades ja veetsid aega külluslikel pidusöökidel. Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine. Huvitav oli see, et talupoegadele pakkusid vaheldust iga - aastased usup...
Rooma riigi algus ,Etruskid Etruskid · Elasid itaalis loodeosas · Maakond ,kus elasid ETRUURIA · Puutusid tihedalt kokku foniiklaste ja kreeklaste · Etruskidel kujunes oma tähestik(säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad ,metallitöötlejad,põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti(linnad,teed sillad ,veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil · See roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis kesk-Itaalisa Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e.ladina keelest sai hiljem Rooma...
Tartu Ülikool Kasvatus Jaapani traditsioonis Referaat Juhendas: K. T. Koostas: O.P. Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................2 Teema valik.....................................................................................................................................3 Perekond......................................................................................................................................... 3 Seisused.......................................................................................................................................... 3 Õukondlase kasvatus.......................................................................................................................4 Samurai ...
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr. 2 Keskmine-riik mis eksisteeris aastatel 1950-1650 e.Kr 3 Uus-riik mis eksisteeris aastatel 1550-1075 e.Kr. ...
AJALUGU ARVESTUS 1 1. RÜHM 1. Alates 3 at eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas välja kujunema tsivilisatsioon. Mõiste ''tsivilisatsioon'' tähendab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on... 1) Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas. 2) Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks. 3) Neis kõigis oli kujunenud riiklus, st et rikkam ülemkiht juhtis ja kontrollis ametnike abil ja seadustele toetudes peaaegu kogu ühiskonna tegevust mingil kindlal territooriumil. 4) Kasutusele oli võetud kiri. 5) Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks- a...
FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja ...
Arutlus Hillar Palametsa raamatu põhjal ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" 1.Tootmis ja tehnika areng Tehnika arenemine keskajal oli tingitud eelkõige käsitöö ja põllumajanduse vajadusest. Tööriistade valmistamiseks vajasid nii talupojad, kui käsitöölised metalli, eelkõige rauda. Toodang kasvas jõudsalt, kui sulatusahjudesse hakati käsilõõtsa asemel õhku puhuma vesiratta abil töötavate lõõtsadega. Sellegi poolest tootmist pidurdas energiavähesus ja sellepärast pandigi need tööle loomade, voolava vee või tuule jõul. Keskaja peamised jõumasinad olid veskid. Algul kasutati veskeid vilja jahvatamiseks aga hiljem juba jõumasinana. Samuti oli veskeid erinevaid : altvoolu ja pealtvoolu vesiveskid. 2.Keskaegne maailmapilt ja katoliku kirik Keskajal arvati, et inimese elu jaguneb kaheks : lühikeseks maapealseks ja sellel järgnevaks eluks, mis viib inimese kas taeva õndsusesse, puhastusteele mööduvatesse kannatustesse või hoopis...
annaabi.ee 
