Keskaegne linn (1)

Sarnased õppematerjalid

37

ppt

Keskaegne linn

Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust enda elanikkonnale.  Näiteks paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne- Euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede sõlmpunktis Toscana ja Lombardia, kust meritsi toodud kaubad sisemaale toimetati. Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse

Ajalugu

25

pptx

Keskaegne linn ja elu

Muud linnaelanikud Tsunftid ja gildid-linna kodanikkond Vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja Kodakondsus privileeg, millest äsja linna saabunud inimesed ilma jäeti Kodanikustaatus ei tähendanud õigust osaleda linna valitsemises Linna valitsesid vähesed eesõigustatud patriitsiperekonnad Linnaõigus Kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega Senjöör kinnitas linnaõiguse-seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas Paljud linnad võtsid kasutusele teiste linnade jaoks juba varem välja töötatud õigusnormid Kaubanduse areng Linnadesse hakati importima välismaiseid luksuskaupu, siidi ja vürtse Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele Pankade tekkimine Linnaelu Linnad piiratud müüridega-kaitseks välisvaenlaste vastu Linnaelanike toit mitmekesisem Linnad pidid hoolitsema hügieeni eest, et ei leviks haiguseid-avalikud saunad Kirjaoskus linnas levinum kui maal

Ajalugu

2

docx

Arutlus teemal "Kas keskaegne linn oli kui riik riigis?"

Linnas toimusid ka igasuguseid pidustusi, mida peeti nii gildides, tsunftides kui ka terve kodanikkond üheskoos. Varakevadel, enne 40-päevast paastumist, peeti maha vastlakarneval. Seal püüti võimalikult palju süüa, et pidada vastu järgmised 40 päeva paastumise ajal. Vastlakarnevalil mängiti turuplatsidel, gildihoonetes jne ka näitemänge. Algul olid näitemängus tihedalt seotud usuga, kuid hiljem mitte enam nii palju. Nagu eelnevast tekstist aru oli saada, oli keskaegne linn vägagi sarnane tänapäeva riigiga. Riigi põhitunnused oli keskaegsel linnas olemas, ning selle pärast võib väita, et keskaegne linn oli kui riik riigis. Liisa Sildmaa

Ajalugu

2

docx

Milline roll oli linnal kõrgkeskajal.

Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Linnaomanikeks võisid olla maahärrad ehk feodaalid nagu oli kunagi ka Rakvere ja Viljandi omanikeks maahärrad. Osad linnad oli kuningalinnad ehk süseräänid ning vahel võis linn end ka omanikult vabaks osta, siis sai sellest linnvabariik. Omanikelt ostsid end vabaks näiteks Veneetsia ja Genova. Arvan, et raad valitses linna suhteliselt kindlakäeliselt, näiteks linnavõimud andsid välja luksusmääruseid. Määrati ära kes võib kus töötada ja mis riideid kanda ja kui suurt pidu keegi pidada võib piiramise aluseks sai varanduslik tsensus, hiljem seisus. Linnad arenesid väga kiiresti. Mõisad hakkasid põllusaadusi kasvatama müügiks. Sellega

Ajalugu

16

pptx

Keskaegne linn ja elu

Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev.

Ajalugu

4

doc

Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid

Linnadest ikud saanud piirkondade käsitöö-ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud(Nt. Rooma ja Marseilles). Linna arenguks oli kõige olulisem paikneda soodsas kauplemiskohas ja kus oli palju talupoegi. (Nt Toscana ja Lombardia olid kaubateede sõlmpunktiks). Tänapäevaga võrreldes polnud linnad siiski väga rahvastatud. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Need, kes ühingutesse ei kuulunud, jäid sageli kodanike hulgast välja. Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele(kuningale, suur-või väikefeodaalile). Senjöör

Ajalugu

2

docx

Keskaegne linn, kas riik riigis?

XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda

Ajalugu

5

doc

Keskaja kordamine + ülevaade hiliskeskajast

- põllumajanduse areng ­ saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng ­ kaubalis-rahalis suhete areng, linnad ­ käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühiskonnas maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal), siis senjöör kehtestas linnale tihti linnaõiguse, mis määras, kuidas linn peaks oma elu korraldama. Üheks tähtsamaks linnaõiguseks on minu arvates see, et aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks ­ see tagas elanike juurdevoolu maapiirkonnast.

Ajalugu

Kommentaarid (1)