Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Käsitöölised (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Käsitöölised #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sorsiine Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Vana-Egiptus

(haridus ja kiri) ellu · Enamik egiptlasi oli kohustatud · Kujunes tsivilisatsiooni · Ellusuhtumine sügavalt religio riigi heaks ja riikliku kontrolli esiletõusuga (VI-III a.tuhande · Preestrite ülesanded: religioos all tööd tegema. vahetusel eKr) tõekspidamiste täpsem sõnast · Talupojad, käsitöölised, orjad. · Kirja kujunemisega sai jumalate eest hoolitsemine. · Enamik olid talupojad. võimalikuks riiklik korraldus. · 740 jumalat, võis olla veelgi s (hariti riigi või ülikute maid, niisutussüsteemide rajamine ja · Kirjutati hieroglüüfidega · Detailne ettekujutus elust pär

Ajalugu
thumbnail
5
rtf

Vena- Egiptus

maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. ÜHISKONDLIK KORD Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". KAUPADE KAALUMINE Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha. Müüjad kaalusid kaupu vasest kaaluvihtidega, mida nimetati debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu. Muistses-Egiptuses mõõdeti rikkusi karjaga, mitte rahas. JUMALATE AUSTAMINE Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju

Kunstiajalugu
thumbnail
8
doc

MUISTNE EGIPTUS

põldu kõpla või puust adraga, mille ette rakendati härjad. Peale härgade kasvatati ka lambaid ja sigu. Peamine teravili oli oder. Seemned tallati maa sisse, ajades loomakari põllu peale. Pool saaki tuli anda pärast lõikust andamiks, seda kontrollisid kirjutajad. Peale põlluharimise pidid talupojad hoidma korras kanaleid ja tegema vaarao või asevalitseja käsul ehitustöid. Ka enamus püramiide on suures osas talupoegade ehitatud. Töid, millega talupojad hakkama ei saanud, tegid käsitöölised. Enamus käsitöölistest elasid vaarao lossis, asevalitsejate kodades või templite juures. Seal läks vaja kiviraidureid, kangruid, pottseppi, kullasseppi ja muid meistrimehi. Tavaliselt pärandati ametit põlvest põlve ja seda ei tohtinud muuta. Käsitöölised said oma töö eest toidupoolist ja rõivaid. Egiptuses oli ka palju orje. Enamus orjadest saadi sõdadest, kuid osad olid võlgu jäänud talupojad, kes ei suutnud oma võlgu tasuda. Orjad töötasid vaarao lossis, templite

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Egiptus

ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised ­ osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased. Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi. Amet pärandati järglastele. Tasuti tarbeesemete või Allutati Nuubia põhjaosa ja looda elukutseline sõjavägi. toiduga.

Ajalugu
thumbnail
9
rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

* tunti kirja * varanduslikud klassid * kõrgkultuur( algeline teadus ja kirjandus) Egiptuse ühiskond (hierarhilisus) VAARAO ­ piiramatu võimuga, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester PREESTRID JA SÕDURID ­ sõdiruteised saadi sundvärbamisega, preestrid olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad KÄSITÖÖLISED JA KIRJUTAJAD ­ kirjutajad kontrollisid töötajaid ja fikseerisid kirjalikult kohustusi ja nende täitmist, käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased, üldiselt töötasid vaarao või ülikute losside, templite juures, täites nende tellimusi TALUPOJAD ­ harisid riigi või ülikute maid, sunnismaised, maksid maksu oma saagi arvelt, pidid osalema ka püramiidide ja templite ehitusel ORJAD ­ olid peamiselt kas kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad/käsitöölised või siis võõrasmaised sõjavangid, neid kasutati erinevatel tööldel

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Egiptus. spikker

keda rangelt jälgiti. Pool saagist läks makseteks. Talupojad rajasid ja püramiide ja templeid. Elasid väikestes savionnides, vahel koos loomadega, söödi nisu või odrajahu leiba ning joodi lahjat õlut. Niilusel püütu kala. Vaheldus rutiininle igaaastased religioossed pidustused. Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigile alluvad. Enamasti töötasid vaarao templite või losside juures. Amtit prandati. Tasuti tarbeesemeti ja toiduga. Käsitöölised talupojast kõrgemad. Oli võimalus saada töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihti. Orjad peamiselt talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid. Kaustati vaarao templite majapidamises, riiklikel ehitustel ja sõjaväes. Kiri ja haridus kujunes IV ja III at vahet eKr. Tsivilisatsiooni ja kirja teke seotud ilma kirjata poleks ühiskonna riiklik korraldamine võimalik olnud

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Arvestus 1 kursus 1

ülesse kohustused ja fikseerisid ülesannete täitmist. Oma positsioonilt olid nad muudest töötegijatest kõrgemal. Visalt olid nad omandanud koolihariduse ja püüdsid oma ametit ka oma lastele edasi pärandada. f) Enamik egiptlasi olid talupojad, kes harisid vaarao ehk riigi maad. Nende kohustusteks olid pärast viljakoristust pool oma saagist riigi salvedesse anda, niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning töö riiklikult korraldatud ehitustel. g) Käsitöölised töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ja allusid samuti riigi kontrollile. h) Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. i) Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli Egiptuse ühiskonnas võrdlemisi väikene tähtsus. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Tegemist oli maaühiskonnaga. Suuremad linnad arenesid losside ja templite

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Saksamaa ühendamine, Prantsuse valgustus

Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt. 2. prantsuse ajalugu Louis XIII, XIV, XV ja XVI ajal Louis XIII - (27. september 1601 ­ 14. mai 1643 ) oli Prantsusmaa kuningas 1610.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun