Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid
2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2
KLIENDITEENINDUS I "Oma kiiresti muutuvas äris ei saa me lubada endale loorberitel puhkamist ega isegi mitte hetkeks peatumist, et heita pilku tehtule. Ajad ja olud muutuvad nii kiiresti, et meie eesmärk peab olema kindlalt suunatud tulevikku". Walt Disney Teeninduse maht on kvantitatiivselt kasvanud: Sektor Osakaal majanduses Teenindav sektor 63%
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
tegevustest tellimuste täitmisest ja klientide hoidmisel rahulolevatena. Ettevõtte soov on panna oma kliendid tajuma, et nendega on hea ja kerge koostööd tegema. o Klienditeenindus on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki kliendipoolsed positiivset hinnangut ja rahulolu. Seega ei saa klienditeenindus ise olla lõppeesmärgiks, vaid on vahendiks selle saavutamiseks. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub, et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline, saavutatakse kliendi rahulolu ja teenuse positiivne väärtustamine. o Tasemel klienditeenindus on oivaline relv konkurentsivõitluses ja kujutab endast täiendavat eelist hinnakonkurentsis. o Tasemel klienditeenindus ei tähenda üksnes olemasolevate klientide jäämist, vaid ka kliendibaasi laienemist uute klientide lisandumise kaudu. Tellimuste tsükkel.
2. Õppeülesanded Vasta kordamisküsimustele Loe läbi juhtum ja vasta küsimusteles Kordamisküsimused 1. Miks peab ettevõte püüdlema püsiva koostöö poole klientidega? Kaasaegne ettevõte ei müü mitte toodet või teenust, vaid kasu, mida klient sellest saab. Seega on turundustegevus suunatud kliendile ja lähtub kliendist. Võib öelda, et klient on turundusalase tegevuse keskpunkt ja turundustegevuse eesmärgiks on rahulolev klient. Rahulolev klient: ostab uuesti räägib teistele ettevõttest ja selle toodetest / teenustest pöörab vähem tähelepanu konkurentidele ostab pakutavaid uusi tooteid 2. Millele keskendub kliendikeskne turundus? Keskendub : kliendisuhetele ja arendamisele.( kõik osapooled rahul ) Vajatakse informatsiooni klientide vajaduste, soovide ja ootuste kohta, muutuste kohta klienditrendides jne. 3
ning positsioneeritakse teenindusettevõte turul. Tehniline joonis on teenuse kättetoimetamisprotsessi tehinguid sisaldav tootmise organiseerimise skeem (mida nimetatakse ka tehnoloogiakaardiks). Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje
ennustada. Samuti suureneb vastastikune usaldus ja seotus); Pikaajalised kliendid: · ei karda teha suuremaid ja riskantsemaid kulutusi; · levitavad ettevõtte kohta positiivset infot; · väiksema hinnatundlikkusega; · nõus maksma hinnapreemiat saadud rahulolu eest; · stabiilne turuosa, mida konkurentidel on raske mõjutada; · klient on nõus usaldusväärselt partnerilt rohkem ostma. Klient on huvitatud pikaajalisest suhtest, sest: Ärikliendid: · toote strateegiline olulisus (näiteks strateegiline tooraine); · pideva hoolduse vajadus (tehase sisseseade, IT süsteemid); · finantsriski maandamine (sure investeeringu tegemine seadmetesse); · sünergia (näiteks erinevad konsultatsioonid ettevõtte vahel aitavad kokku hoida kulusid või suurendada toote kvaliteeti). Erakliendid:
............................................................15 2 1. Teeninduskultuur Teeninduskultuuri moodustavad teenindamine, suhtlemine ja ettevõtte väljakujunenud tavad ja iseloom. Teeninduskultuur on osa kogukultuurist ning see mõjutab inimeste elukvaliteeti. Kvaliteet on suhe nõudmiste ja tegelike saavutuste vahel, erinevus selle vahel, mida me ootame ja mida me saame. Iga klient ootab head teenindamist, kõrget teeninduskultuuri. Kliendi teenindamiskvaliteet oleneb tehnilisest kvaliteedist, tegutsemise kvaliteedist, teistest klientidest ja kaudsetest teguritest. Kogu teeninduskvaliteedi moodustavad oodatud kvaliteet ja kogetav kvaliteet. Ma usun, et teeninduskvaliteet oleneb ka sellest, kui rahul teenindaja oma tööga on. Kui tehakse endale ebameeldivat tööd, on kindlasti kvaliteet halvem, kui meeldivat tööd tehes. Veel oleneb teeninduskvaliteet töötaja
..............................................................................................4 Küsitlusleht...................................................................................................................6 Uuringu tulemused......................................................................................................11 Kokkuvõte..................................................................................................................18 Sissejuhatus: Klient on oluline osa teenindusettevõtja argipäevas. Klient on see, kes tellib teenuse ja kellele teenindus on suunatud. Klient maksab saadud teenuse eest, nii et tegelikult klient maksab teenindussektori töötajate palga. Klient võib olla eraisik või äriühing. Iga ettevõtte edukus sõltub sellest, kui hästi suudavad tema tooted või teenused rahuldada praeguste ja tulevaste klientide vajadusi. Märksõna on siin kliendikesksus. See ei ole iga hinna
Kuuluvad normid, mis aitavad interpreteerida esimese põhigrupi normide sisu ning 22. Kvaliteedi tähtsuse põhjused (vähemalt 6) Tarbijatel on väga raske erinevate teha valikut nende vahel. firmade tooteid üksteisest eristada. Tarbijad on muutunud märksa haritumaks ja neil 4. Käsitlevad audidite korraldamist. on võimalik kasutada palju suuremat informatsiooni hulka. Tarbijate ootused kasvavad 5. Käsitlevad kvaliteedistatistika küsimusi. pidevalt. Klient paneb suurt rõhku kompetentsele nõuandele ja toetusele toote või 6. Sisaldavad terminite definitsioone. teenuse valiku puhul ning tutvumisel. Kõrge kvaliteediga tooteid on vähem kulukas 48. TQM printsiibid (vähemalt 6) Keskendumine kliendi rahulolule. Töötajate pidev tooota, kui madala kvaliteediga tooteid. harimine ja koolitus. Standardiseerimine. Põhjalik kultuuriline muutus. Keskendumine 23
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1
klienditeenindust ja kes vastutab klientide teenindamise eest ettevõttes. Klienditeeninduse elemendid Info tellimuse kohta Kliendil peab olema võimalus saada teavet laosaldo, tellimuse staatuse, saadetise lähetamise aja, tarneaja, järeltellimuse jms. kohta Tellimustsükli faasid Tellimustsükli aeg Tellimuse täitmise ettevalmistamine Tarneaeg, tarne tähtaeg, tarnekindlus Kvaliteetsete tarnete osakaal Kiired saadetised (tavaliselt kallimad, klient peab teadma erinevusi) Tellimuste täitmise kvaliteedi jälgimine ja kõrvalekallete registreerimine Tellimise lihtsus ja mugavus Toodete asendamine –kas toote asendamine analoogtoodetega on aktsepteeritav ja kas seda võib otsustada tarnija? Kaupade seisukord saadetises- milline kaupade füüsiline seisukord on aktsepteeritav, milline mitte ? Kauba puudumine – kuidas toimida kauba puudumisel?
Igas ettevõttes on kliendil oluline osa, sest on ju tema see, kes firmasse raha sisse toob. Teenindaja peab eelkõige ise oma tööst lugu pidama. Teeninduse kvaliteeti hinnatakse selle põhjal, kuidas lähevad kokku kliendi ootused tegeliku teenindusega. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid soove ja tahtmisi. Hea teenindaja oskab kõiki kliente endale heade ja meeldivatena ette kujutada. Ta naeratab, on avatud, siiras ja kliendist huvitatud, kuid mitte pealetükkiv, oskab kuulata, mõistab klienti, annab arusaadavalt selgitusi, räägib "kliendi keeles", austab iseennast ja seeläbi klienti. Heal klienditeenindajal peaks olema päris mitu omadust. Eelkõige, et olla hea klienditeenindaja, peaks ta olema hea suhtleja. Seda mitmes mõttes, kasvõi näiteks selles, et ta peaks toime tulema paljude erinevate klientiedega, kelle käitumis-ja suhtlusviisid on erinevad. Kui mõni klient on
Kaubad: materiaalsed, homogeensed, tarbiija ei osale tootmises, saab muutuda omandiks. Teenus: mittematerjaalne, heterogeenne (igale kl-le erinev), kl osaleb tootmises, ei saa muutuda omandiks (emotsioon mälestusest). Nt mittematriaalne: turismi müümine e in-le unistuste müümine. Kl osaleb teenuses iga teenus luuakse koostööd kl-ga - kaasamine,, abistamine! 6. Millest koosneb teenus? Elamus ehk kogemuste tervik, mis koosneb kahest osast: MIDA KLIENT SAAB ja KUIDAS TA SAAB? Mida tehniline kvaliteet (nt maitsev lõunasöök v kotitäis kaupa) Kuidas funktsionaalne kvaliteet (kõik e/v teenindajad hea t. et mainet hoida): - Teenindusprotsessi korraldus, teenindamine - Tunded, mida kl kogeb suhtlemisel ettevõtte ja tema töötajatega (nt sõbralik/mittesõbralik teenindamine, atmosfäär, usaldatavus, kiirus). + ettevõtte imago!!! 7. Mida tähendab definitsioon: Teenus on terviklik külastuselamus?
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
4. Müügitöö liigitamine (isiklik ja mitteisiklik müük, aktiivne ja mitteaktiivne müük) Aktiivne ja passiivne müük Müügi lähenemisviisid saab jagada kaheks: • aktiivne strateegia • passiivne strateegia. Aktiivse müügistrateegia puhul keskendutakse otsesuhtlusele kliendiga. Aktiivse müügi põhimeetodid on: • otsemüük • telefonimüük. Aktiivne müük sobib suuremate ja keerukamate tehingute puhul, kus klient vajab ostuotsuse langetamiseks isiklikku konsultatsiooni. Aktiivset müügistrateegiat võib kasutada näiteks juhul, kui: • toode on keeruline, vaja on täiendavat selgitust või komplekteerimist (nt IT-lahendused, investeerimisteenused, raamatud) • toote müük eeldab kliendi vajaduste selgitamist (nt kinnisvaramüük) • turusegment on suhteliselt väike ja selgepiiriline (nt Pärnu restoranid, IT-juhid)
tähenduse. Kvaliteet on toote või teenuse omaduste ja karakteristikute kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaksmääratud või eeldatavaid vajadusi. Kvaliteet tähendab niisiis teatud nõudmiste täitmist. Võtmeküsimuseks on kelle või mille nõudmisi tuleks täita. Traditsiooniliselt mõistetakse kvaliteeti kui vastavust tehnilistele standarditele, TQM (Total Quality Management) käsitluses lähtub kvaliteedi mõiste aga kliendist ja tema nõudmistest. Kvaliteeti, mille saavutamine on kogu TQM süsteemi eesmärgiks, võib siinkohal defineerida järgmiselt: "Kvaliteet on vastavus kliendi nõudmistele". (www.e-ope.ee) Kvaliteedijuhtimine on suhteliselt uus juhtimisvaldkond. Tema tekkeajaks loetakse eelmise sajandi neljakümnendaid aastaid, kui pandi alus masstootmisele. Suurbritannias hakkasid tooteid kontrollima kvaliteediinspektorid. Samal ajal arendas üks
Ettevõttesisest turundust võib defineerida kui ettevõtte, tema toodete või tootegruppide põhjalikku tutvustamist oma töötajatele. Et seda saavutada peab edu tagamiseks tippjuhtkond täielikult sellist strateegiat toetama, kuna sisemise turunduse idee teostus peab algama juhtimishierarhia ülemistelt astmetelt ja liikuma alla kuni ettevõtte madalaimate osadeni. Sisemine turundus on kui suhete müümine firma sees, mis eeldab arusaamist, et firma esimene ja tähtsaim klient on oma töötaja. Hea teeninduse eeltingimuseks ongi kliendi ootuste mõistmine, kuna kliendid hindavad ettevõtte poolt pakutava teenuse kvaliteeti võrreldes eeltingimusi oma ootustega. Sisemine turundustegevus on oluline kindlasti kõigis tegevusvaldkondades, kuid eriti oluline on see kindlasti teeninduse alal. Antud töös on vaadeldavad teemad tuginevad osaliselt finantsteenuste sektorile ja pangandusele, tuues välja vastavasisulisi näiteid ja soovitusi.
leidmisel. Klienditeekonna analüüsiprotsessis vaadeldakse klienti kui tervikliku väärtusprotsessi osa: · Kas klienditeekond on vastavuses kliendi ootuste, vajaduste ja soovidega · Kuidas ta tunneb ennast teekonnal · Kas see on talle arusaadav · Mugav · Toetav · Kasulik · Väärtuslik · Aega säästev · Huvitav · Positiivset elamust (kogemust) kujundav · Mida peab klient kvaliteediks Klienditeekonna analüüsi meetod on lihtsalt mõistetav ja kergesti kasutatav, see võimaldab tervikprotsessi elementide parendamisele läheneda struktureeritult ja süsteemselt, võrrelda neid klientide ootustega, samuti mõõta ja hinnata nii koguprotsessi kui ka selle elemente. Koguprotsessi on võimalik dokumenteerida ning kasutada parendustegevuste planeerimisel. Klienditeekonna analüüsi tulemused aitavad kujundada juhtkonna otsuseid
mõjutada. (Grönroos 1984:36) Kõik inimesed on erinevad ja seega tajutakse ka kvaliteeti väga erinevalt. Keerukaks teeb olukorra ka see, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud, näiteks tuju või tervislik seisukord. Sageli ei oska kliendid öelda, mis on nende meelest kvaliteetne teenus. (Tooman, 2003:73) Tajutud kvaliteedi jaotab Grönroos (1990:38) omakorda kaheks: tehniliseks (mida klient saab) ja funktsionaalseks (kuidas klient teenust saab). Nykolʹskaya ja Kharebova (2015:65) väidavad, et tehnilist kvaliteeti peegeldab külalise ümbruskonnas olevate elutute objektide seis ja funktsionaalse kvaliteedi näitajateks on oskus rahuldada kliendisoove ja vajadusi ning oskus teha koostööd ettevõtte personaliga teenuse pakkumisel. Tooman (2003:73) aga arvab, et tehniline kvaliteet on tulemus, mida mõningatel juhtudel on võimalik mõõta ja hinnata objektiivselt, näiteks teeninduse kiirus ettevõttes.
1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute toodete turule toomisel,
Kaebuste käsitlemise eesmärgiks on kliendi rahulolu taastamine ja ettevõtte maine parandamine. Näide : Kui tekib probleem siis ettevõtte esindaja tegeleb kliendi probleemidega mitte ei saada teda ära. Kliendil tekib usaldus ja ta unustab probleemi ära ja tunneb ,et temast hoolitakse. 6. Mõtesta lahti mõiste põhitoode/teenus. On üks põhiline toode mida pakutakse ( toit,majutus ) 7. Nimeta toitlustus- ja majutusettevõtte põhitooted/teenused. Turismiettevõtte põhitooteks on sihtrühmade vajadustele orienteeritud toode, näiteks reisipakett, majutusteenus, toitlustusteenus, transporditeenus jne. Hotelli põhitoode võib olla ööbimisvõimalus, aga samas ka konverentsipakett või spa-teenuste pakett, toitlustusettevõte põhitoode eine, lennufirma põhitoode lend punktist A punkti B jne. 8. Selgita, mis on lisateenuse eesmärk.
teel suheldakse. Kui hoolikalt uuritakse kliendi vajadusi enne pakkumiste tegemist, kas paku- takse standardseid teenuste pakette või koostatakse kliendi vajadustest lähtuv pakkumine • Suhtlemise ja asjaajamise lihtsus ning usaldusväärsus. See, kui suure osa tööst partner kliendi eest ära teeb. Usaldusväärne partner muudab logistikateenuste tellimise kliendile võimalikult mugavaks ning samas võib klient kindel olla, et teenus täidetakse õigel ajal ja kvaliteetselt • Informatsiooni liikumine – enamasti soovib klient võimalust saada veoprotsessi igas faasis informatsiooni saadetise staatusekohta.Juhtivad logistikafirmad pakuvad saadetiste jälgimise võimalust oma kodulehekülgedel (Track and Trace), kuid loomulikult annab partner vajadusel ka ise saadetise liikumise kohta soovitud infot ning hoiab klienti toimuvaga kursis
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
sisust arusaamine ja selle tõlgendamine sõltub suures osas sellest, kuidas kõnest aru saadakse. Teenindaja kõne peab olema mõtestatud, arusaadav ja asjakohane, kuid tuleb jälgida, et teenindamisel ei tekiks täielikku vaikust või hoopis liigset familiaarsust. Igas keeleruumis on omad tavad ja kombed ning eestis iseloomustab neid ametialases suhtlemises ,,Teie" kasutamine. Teada saades kliendi nime, tuleks seda ka kasutada, kuid delikaatselt. Nime kasutamise viis sõltub konkreetsest kliendist ja situatsioonist. 2 Keelekasutuses on oluline sõnavara kasutus, kuid samas peab olema ka teadlik nn. erikeelest, kuna omavahelisse kõnepruuki tuleb pidevalt juurde uusi sõnu, väljendeid, lühendeid ning neid kasutatakse rühmasiseselt täiesti loomulikut. Seda nimetatakse argooks või erialaslängiks. Tähtis on meeles pidada, et kõne- ja kirjakeel erinevad teineteisest. Suhtlus on alati kahesuunaline protsess
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija ,
Ka teenused ei ole midagi uut. Tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi uute kaupade ja teenuste loomiseks, andmete ja info töötlemiseks ning teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Infotehnoloogia areng Uueks tuleb aga pidada seda, et tekkinud on ja üha kasvab vajadus informatsiooni, teadmiste, kaupade ja teenuste kasutamiseks klientidele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Kuna tänapäeva ühiskonnas on iga inimene klient (vt joonis 1.1), siis võiks eeltoodule lisada inimestele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Igal tööl on oma eripära ja eesmärgid, kuid kõikidest primaarsem ja üllam on orienteeritus inimestele. Kui tekiks vajadus kaasaja ühiskonnale ühe katusnimetuse panemiseks, mille alla mahuks olulisem, mis seda ühiskonda iseloomustab, siis sobiks selleks ilmselt teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusele selle kõige avaramas tähenduses. Võib öelda, et me elame
Kuressaare Ametikool KÜLALISTEMAJA Äriplaan Kuressaare 2013 KOKKUVÕTE Minu äriideeks on külalistemaja pidamine Kuressaares. Teadagi on siin palju majutusevõimalusi, kuid suvel ja suuremate ürituste ajal on aga enamus majutuskohti täis. Meil on teistega võrreldes taskukohasemad hinnad, millele vastab ka hea kvaliteet. Need kaks asja on klientidele väga olulised. Pakume majutust, soovi korral hommikusöögi ja sauna kasutamise võimalust. Meil on ka peoruum, mille kasutamiseks peab aga terve maja välja rentima, et see ei segaks meie teisi kliente. Peamisteks külastajateks on turistid ning ka kohalikud, kes soovivad sünnipäeva või mingit muud üritust tähistada. Meile mahuksid ka väiksemad reisigrupid ära. Külalistemajas töötan ainult mina. Olen omanik, tegelen reklaamimisega näiteks on meil enda kodulehekülg, paneme ka enda majutuse interneti muudele lehekülgedele, kus on näha
Turismiseaduse $2 loetletud turismiteenustest on olulisem majutusteenuse osutamine. Majutusteenus saab ka küllaltki täpset seaduslikku regulatsiooni. Turismiseaduse 3. peatükis defineeritakse majutuseettevõtte mõiste- majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid. Samas $ tuuakse ära teenused teenused, mida ei loeta majutusteenusteks. Turismiseaduses on toodud majutusettevõtte liigid-hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkemaja, laager, puhkeküla, külaliskorter, kodumajutus. Muid majutusettevõtte liike ei nähta. Majutusettevõtte ei tohi ilma tunnustuseta tegutseda. Ainult tunnustust omavad majutusettevõtted kanntakse EAS Turismiagentuuri poolt hallatavasse turismiinfot koondavale veebilehele www.visitestonia.com. Turismiseadus võeti vastu 2000.aasta novembris. 3. Milles seisneb majutusettevõtte registreerimise kohustus
Viimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud müügi alla. Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja - ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale (raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte;
( Parasuraman 1994:203) 8 2.2 Ostlemisülesanne Testostu tegid MAXIMA kaupluses kõik töö autorid, kokku külastati poodi kolmel korral. Igal korral toimus külatus eesmärgiga kaupluse teenindajatelt midagi küsida, kas siis toodete, teenuste kohta või paluda abi. Esimene külastus leidis aset poe puuviljade letis, täpsemalt kuivatatud puuviljade riiuli juures. Kuna kuivatatud banaanidel puudus hind, otsustas klient seda müüjalt küsida. Märgates müüjat möödumas, klient tervitas müüjat ja palus abi hinna otsimisel. Müüja vastas selle peale, et see pole tema riiul ning tema nende asjadega ei tegele. Enne kui klient jõudis küsida, et kelle poole ta peaks pöörduma, oli müüja juba lahkunud. Situatsioon lahenes lõpuks nii, et klient läks aparaadi juurde, kus saab hindu kontrollida ning sai vastuse oma küsimusele. Algselt plaanis klient küsida hinda veel ka mõnelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
