100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjutada otseselt põhivajadusi. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused, kus kohandajaks on tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit. Nõudlus sisaldab soovi ja maksevalmidust. nt kui soov on ja ei olda nõus maksma, siis nõudlust pole. Tooted on materiaalsed tooted ja immateriaalsed tooted, mida pakutakse kellegi töö kaudu ehk teenused ning immateriaalsed tooted, millega turundaja veenab tarbijat muutma oma tegevust või taju mingis kindlas suunas ehk ideed. Vahetus on turundustegevuse aluseks, sellele turundus põhinebki. Vahetus on olukord, kus mõlemal osapoolel on midagi, millel on teise osapoole jaoks väärtus ja mida nad omavahel vahetavad (vaba vahetus). Turud on füüsilised kohad, kus ostjad ja müüjad kogunevad kaupade ostuks ja müügiks.
-> 6.Andmete kogumine -> 7.Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused). Valimivõtu meetodeid on mitmeid ning need jagunevad kahte põhigruppi: juhuvalimid (lihtne juhuvalim, süstemaatiline valim, kihtjuhuvalim, klaster- ehk territoriaaljuhuvalim) ja mittejuhuvalimid (omaotsustuslik valim, mugavusvalim, kvootvalim, lumepallivalim) 20. Segmenteerimise olemus, alused, segmentide profiil Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel. Peamised turu segmenteerimise tunnused jagunevad kahte põhigruppi: kliendi omadustel põhinevad (geograafilised, demograafilised, sotsiaal- majanduslikud, isiksus ja hoiakud) ja ostusituatsioonil tuginevad tunnused (ostukäitumine, oodatavad kasud, teadlikkus ja kavatsused, ostutingimused).
Turustatavad turismipaketid on võimalik liigitada järgnevate teemade alla: · ekskursioonid ja aktiivsed tuurid, rollimängud (nt vanalinna tuur ,,Keskaegse kaupmehe lugu" koos näitlejatega; rollimängud keskaegses Tallinnas jne); · kultuur, kontserdid, toitude valmistamine, galaüritused (nt mõisa ja aia külastus ning kontsert, komandandi ball, õhtu või hommik kunstnikuga, rahvustoitude valmistamise kursus, näidendi või filmi tegemine); · aktiivsed välistegevused (nt viikingite küla ja mängud metsas, köieseiklus, militaarmängud, seiklused looduses ja veega seotud tegevused, kanuusõit ja matkamine rabas, off-road autosõit, rallisõit kaardilugemisega, matk räätsadega talvises metsas, talvine metsamäng, meeskonnamängud metsas / vabas looduses). 15
1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta. Nad oletasid, et lojaalsuse tekkepõhjusi peaks olema võimalik selgitada psühholoogiliste teguritega. 1978 aastal avaldasid Jacoby ja Chestnut töö ,,Brand loyalty: Measurement and Management". See töö kujunes vundamendiks, millele on rajatud suur osa arusaamu tarbijate markide eelistustest, nende vahel otsustamisest ja ostu sooritamisest. Oluline osa margitruuduse teoreetilisest alusest lähtub katsetest modelleerida tarbijakäitumise põhialuseid kuidas tarbijad hindavad alternatiive ja võtavad vastu ostuotsuseid. Howard ja Sheth töötasid selle protsessi seletamiseks välja ulatuslikke meetodeid
pakkuda mitmekesist teenuseinfot; muuta teenus läbipaistvaks ja nähtavaks; rikastada teenust füüsiliste toodetega; hinnata ja edastada kvaliteedistandardeid; suurendada tarbijarahulolu õige tehnoloogiaga; ületada tarbijalootusi loominguliselt; koolitada, täiendkoolitada ja ümber õpetada teenindajaid; töötada välja kahjude heastamise reeglid. Teenindajate töö hindamiseks kasutatakse näiteks kontrollklienti, teenindajatele võõrast inimest, kes siseneb ettevõttesse ja saab teenuse nagu tavaline klient. Kontrollija jälgib teenusepakkumise kvaliteeti ja teenindajate töötaset, kirjutab vaatluse järel vastava aruande ning esitab selle juhtkonnale. Juht analüüsib tulemusi ja teeb nende põhjal järeldusi teenindajate töö parendamiseks. 3.3. Toote / Teenuse elutsükkel
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon.................................
· Turunduseinfosüsteemi võimalused ja kasud: · Palju infot väikese ajakuluga, mille tulemusena paraneb ettevõtte tegevuse efektiivsus. · Võimalus kasutada erinevate allikate infot ja siis need omavahel siduda · Võimaldab rakendada laiemalt turunduse kontseptsiooni · Võimaldab info valikulist otsingut · Aitab kiiremini ära tunda turu arengutrende · Võimalus testida alternatiivseid strateegiaid või plaane · Ennetab info summutamist ettevõtte lõikes · Loob paremad alused turunduse planeerimiseks · Allsüsteemid 1. Ettevõtte aruandluse süsteem · Kogub allüksuste informatsiooni. Müügitulu, müügikulu, kaubavarud jne Sisaldab ka väga detailset infot tulude ja kulude kohta, seepärast kasutatakse seda kõige rohkem turundusotsuste vastuvõtmisel. 2. Turunduse seiresüsteem · Protseduuride ja allikate kogum väliskeskkonna kohta. Nt riiklik statistika, ajalehed ja ajakirjad
1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid