Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvaliteediprogramm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klient, teekond, turism, klienditeekonna, seonduv, kvaliteediplaan, seonduva, kvaliteediprogramm, enesehindamise, parendamise, võrdlusanalüüs, sihtasutus, klienditeekond, versus, kliendikesksus, võrdanalüüs, parima, turismiettevõte, majutus, tunnustuse, viidud, parendustegevuste, teenindusprotsessi, parimat, taneli, enesehindamine, paranebTARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
..............................................................................8 3.2 Rohelise Võtme märgise taotlemiseks peab majutusettevõte:..........................................8 3.3 Rohelise Võtme ettevõtted Eestis:....................................................................................9 4. Märk Kindlast Arengust........................................................................................................10 4.1 Mida kvaliteediprogramm endast täpsemalt kujutab?.....................................................10 4.2 Tunnustus „Märk kindlast arengust“...............................................................................11 4.3 Kasu ettevõtjale:..............................................................................................................11 4.4 Tunnustatud ettevõtete nimekiri:.....................................................................................11 5
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond TOOTE JA TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOOTEMUDELI ALUSEL JA KLIENDITEEKONNA ANALÜÜS Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 4 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS............................................................................................. 5
2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2
Järelarvestus · Hindamisviis: Arvestus, õiged vastused vähemalt pooltele küsimustele Teemad · Sissejuhatus ainesse. Kvaliteedi ajalugu. · Tervikliku kvaliteedijuhtimise põhialused - mõisted, põhiprintsiibid, põhifunktsioonid. · Kvaliteedijuhtimise mudelid ja standardid EFQM, ISO 9000, TQM, PDCA, Kano rahulolu mudel. · Kvaliteedijuhtimise vahendid ja tehnikad. · Organisatsiooni kultuur ja meeskonnatöö. · Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006
Ka teenused ei ole midagi uut. Tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi uute kaupade ja teenuste loomiseks, andmete ja info töötlemiseks ning teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Infotehnoloogia areng Uueks tuleb aga pidada seda, et tekkinud on ja üha kasvab vajadus informatsiooni, teadmiste, kaupade ja teenuste kasutamiseks klientidele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Kuna tänapäeva ühiskonnas on iga inimene klient (vt joonis 1.1), siis võiks eeltoodule lisada inimestele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Igal tööl on oma eripära ja eesmärgid, kuid kõikidest primaarsem ja üllam on orienteeritus inimestele. Kui tekiks vajadus kaasaja ühiskonnale ühe katusnimetuse panemiseks, mille alla mahuks olulisem, mis seda ühiskonda iseloomustab, siis sobiks selleks ilmselt teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusele selle kõige avaramas tähenduses. Võib öelda, et me elame
ning positsioneeritakse teenindusettevõte turul. Tehniline joonis on teenuse kättetoimetamisprotsessi tehinguid sisaldav tootmise organiseerimise skeem (mida nimetatakse ka tehnoloogiakaardiks). Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje
x sotsioloogiline x õiguslik x tehniline 4.2. Kvaliteedi mõõtmine, näitajad ja tegurid Kvaliteet kliendi nõuete täitmise määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid (näiteks ISO 9000 nõudeid), ehk kvaliteet = saadud kvaliteet/oodatud kvaliteet. Kui Q >1, siis tarbija ootused on täitunud ja kaupa või teenust võib lugeda kvaliteetseks. Kui Q<1, siis tarbija ootused olid suuremad kui saadu ja tulemuseks on pettunud klient, ehk kaupa või teenust ei saa lugeda kvaliteetseks. Kvaliteedi mõõtmine on vajalik vähemalt järgmistel põhjustel: x tarbijate nõuete ja ootuste täitmine x organisatsiooni kvaliteedieesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks x organisatsiooni tulude suurendamiseks läbi kvaliteetse, nõutava toote/teenuse x ressursikasutuse parimate lahenduste tekitamiseks x tagasituleva teabe kasutamiseks kvaliteedi parendamiseks x kogu arengust ülevaatliku pildi saamiseks.
Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid
teenusepakkumise viisiga, seda iseloomustab mingi ühtne ja ühine tunnusjoon või -märk. Tervikliku külastuselamusena põhineb turismitoode teenuste kogumi füüsilistel teguritel ja/või kogemuslikel elementidel. Külastuselamuse ja selle kvaliteedi tähendus on igale külastajale erinev ning seondub tema ootuste, vajaduste ja soovide täidetusega. Turismitoote kvaliteedi kujundab klienditeekonna terviklik kvaliteet. Seega tuleb turismitoodet mõista protsessi-, mitte pelgalt üksiku teenuse kesksena. Ettevõte võib pakkuda ühte või mitut turismitoodet. Turunduse seisukohast on toote olemus samastatav ettevõtte klientidele edastatava turundussõnumiga. 1 Siinkohal tuleb selgitada mõistete toode ja teenus tausta. Toode on laiem mõiste, mida juhtimisalases
See, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
Kvaliteedi juhtimise süsteemid Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise: x kliendi nõuded et klient usaldaks organisatsiooni võimet stabiilselt pakkuda soovitud toodet või teenust x organisatsiooni nõuded niihästi sisemised kui välised, kaasa arvatud seaduste täitmist puudutavad nõuded, mis on ellu viidud optimaalsete kuludega, olemasolevaid ressursse tõhusalt ära kasutades. Oluline on, et süsteem rahuldaks hea rahvusvahelise standardi nõudeid. Kvaliteedisüsteemi loomise etapid: x informeerimine x kvaliteedisüsteemi loomise otsuse vastuvõtmine
ennustada. Samuti suureneb vastastikune usaldus ja seotus); Pikaajalised kliendid: · ei karda teha suuremaid ja riskantsemaid kulutusi; · levitavad ettevõtte kohta positiivset infot; · väiksema hinnatundlikkusega; · nõus maksma hinnapreemiat saadud rahulolu eest; · stabiilne turuosa, mida konkurentidel on raske mõjutada; · klient on nõus usaldusväärselt partnerilt rohkem ostma. Klient on huvitatud pikaajalisest suhtest, sest: Ärikliendid: · toote strateegiline olulisus (näiteks strateegiline tooraine); · pideva hoolduse vajadus (tehase sisseseade, IT süsteemid); · finantsriski maandamine (sure investeeringu tegemine seadmetesse); · sünergia (näiteks erinevad konsultatsioonid ettevõtte vahel aitavad kokku hoida kulusid või suurendada toote kvaliteeti). Erakliendid:
1. Inimesed - Esimeses astmes sulandutakse sihtgrupi igapäevasesse keskkonda, õppimaks tundma sealset suhtumist, väärtuseid ja nõudmisi. 2. Vaatlus - Selles etapis jälgitakse külastajaid teemapargis ja uuritakse kliendi- ettevõtte kokkupuutepunkte. Põhirõhk on emotsioonidel, kehakeelel ja meeltel. 3. Suunatud intervjuud - Külastajad hindavad kokkupuutepunkte, identifitseerivad kriitilised juhtumid ja räägivad oma kogemusest. 4. Klienditeekonna kaart - Tulemused visualiseeritakse ja kogemused kategoriseeritakse, valmib sellele sihtgrupile omane klienditeekond. Külastajauuringute läbiviimist peavad oluliseks ka Geissler ja Rucks (2011: 128) väites, et külastaja rahulolul uurimine on oluline kindlustamaks rahuldustpakkuvat teemapargielamust ja korduvkülastusi. Nad analüüsivad ühes suures USA teemapargis kümne aasta jooksul kogutud andmeid, leidmaks tegurid, mis mõjutavad kliendi
Kogemuskurvi efekti olemasolu Toodete diferentseeritus ja tarbija lojaalsus Ümberlülituskulud Kapitalivajadused Suurusest olenematu mahajäämus kuludes Juurdepääs turustuskanalitele Riiklikud ja omavalitsuse piirangud Oluliste ressursside nappus 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel M. Porteri käsitlus hankijate mõjukusest Tootel ei ole sobivat asenduskaupa ja toode ise oluline Haru ettevõte ei ole oluline klient Unikaalne või diferentseeritud toodeharu ettevõttel puudub võimalus vertikaalseks integratsiooniks Võimalik ähvardus hankija enda sisenemiseks harru Harus domineerib väike arv suurettevõtteid 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Hankiv haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe ja nad on suured Ostud moodustavad suure osa hankiva tegevusharu väljalaskest Ostjate ümberlülitumine konkureerivate toodete kasutamisele on võimalik ja odav.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Iga ettevõtet saab vaadelda kui omavahel seotud protsesside ahelat, mis muudab sisendid müügikõlblikeks toodeteks. Efektiivseim viis ahela tugevuse suurendamiseks on nõrgima lüli leidmine ja selle tugevdamine. Seega saab ettevõte oma tegevustulemusi kiirelt ja märgatavalt parandada koondades oma pingutused ja ressursid nõrgemale protsessile piirangule. Tasakaalus tulemuskaart kaardistab strateegiliselt olulised mõõdikud ja alameesmärgid ettevõttes valdkonniti finants, klient, tegevus, personal ja areng. Eesmärgiks on saavutada teatud soovitud mõõdikute tase, mis põhjust-tagajärg seoste järgi peaks põhjustama üldiste eesmärkide saavutamise. Igapäevase TTK jälgimine näitab, kuidas on võimalik tulemusi ette näha ja mõjutada läbi põhjust-tagajärg seoste. Metoodika edukas rakendamine edendab tegevuse eesmärgistatust ja terviklikumat jälgimist ja selle sidumine motivatsioonisüsteemiga
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
Toote/teenuse olemus ja peamised tunnused: *spetsiifiline; toode/teenus; * laiatarbekaup. Füüsiline koostis - tooraine, pooltooted, valmistoode. Turukõlblikkus ja konkurents: · kas on tegemist uudistootega või on toode juba müügil? · millised on olemasolevate toodete puudused? · kas vaadeldavas tootes on olemasolevate toodete puudused kõrvaldatud? · kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? · millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont). Tootearendus: kas teil on plaanis toote sortimenti laiendada (kui, siis mida ja millal)? Kui suur on tõenäosus, et teie toodet hakatakse kopeerima; kas on vaja patenteerida; toodet teenust puudutavad seadused ja määrused. Kuidas on tagatud toote kvaliteet?
A2. Sisukord A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT..........................................................................................................2 A.2.1 Infotehnoloogia strateegia IT strategy .............................................................................................................. 2 A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. ....................................2 A.2.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. Describe how integrate the IT strategy with the business ..........................................................................................................................................2 A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. Relate IT strategy with business processes. ..................2 A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadused. The IT needs of differ
aeg; · tajuline tootja ei pruugi tunda tarbijaid ning tarbijad firmat ja tema toodet; · omandiline toode on selle müümiseni tootja omanduses, kui tarbijad selle ära ostavad, saab toode nende omaks; · väärtuseline tootja ja tarbija võivad toodet erinevalt väärtustada. o o Turunduse juhtimine · Tootmiskontseptsioon - Klient ostab seda, mis on kergesti kättesaadav ja odav. (Ettevõtja: Arenda masstootmist ja müüki). · Tootekontseptsioon - Klient ostab seda, mis on kvaliteetne ja teistest erinev. (Ettevõtja: Diferentseeru, eriti toote/ teenuse poolest). · Müügikontseptsioon - Klient ostab seda, mille vastu õnnestub meil huvi äratada. (Ettevõtja: Müü, planeeri vajadusel müügitoetust). · Turunduskontseptsioon - Klient ostab seda, mida ta vajab
Räägitakse oma ettevõtetest ja edaspidisest koostööst. Mintzbergi järgi on tegu suhtlemisega seotud rolliga. Suheldes uue kliendiga saab ta üleüldist vaatepilti kas juht soovib uue kliendiga jätkata tööd või mitte. Fayoli järgi on tegu läbirääkijaga. Juht püüab saada ettevõttele kõige paremad võimalused nii finantsiliselt kui ka töö poolest. Peab läbirääkimisi nn kolmanda osapoolega. 14.00 Kohtumine transpordifirmaga, et saada hinda alla, kuna Hollandi klient ei ole nõus maksma seda hinda mida Aru Grupp pakub, siis peab Aru Grupi juht uuesti läbirääkima transpordifirmaga, et nende poolt hinda alla saada. Mintzbergi järgi on tegu suhtlemisega seotud rolliga. Ettevõtte juht üritab transpordi firmaga tega läbirääkimisi, et saada paremat hinda ja selle läbi võita endale uus klient. Fayoli järgi on tegu läbirääkijaga. Juht proovib saada uue hinnaga trandsporditeenust. 15
x tagasiside x fookus x aeg Mida annab kõrge tarbija rahulolu? x Lojaalsuse suurenemine ettevõtte suhtes x Ettevõtte mainekuse kasv x Tarbijate vähenev hinnaelastsus x Tööjõu tootlikkuse kasv x Madalamad ettevõtte kulud tulevikus x Ettevõtte kasumi suurenemine x Tarbijate kaebuste oluline vähenemine x Rahulolevad kliendid toovad ise kliente x Tarbija rahulolu suurendab innovatsiooni Hea äri kuldreeglid: x Klient on minu äri jaoks kõige tähtsam inimene x Klient ei ole meist sõltuv, ettevõte sõltub kliendist x Klient ei sega meie tööd, ta on meie töö eesmärk x Kliendi teenindamine ei ole talle meiepoolse teene osutamine x Klient on meie äri osa x Klient ei ole meie jaoks külm statistika, vaid inimene oma tunnete ja emotsioonidega nagu meiegi x Kliendiga ei vaielda x Klient toob meile oma vajadused ja soovid, meie ülesanne on neid täita
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
4. Toote/teenuse olemus ja peamised tunnused: *spetsiifiline; toode/teenus; * laiatarbekaup. 5. Füüsiline koostis - tooraine, pooltooted, valmistoode. 6. Turukõlblikkus ja konkurents: kas on tegemist uudistootega või on toode juba müügil? millised on olemasolevate toodete puudused? kas vaadeldavas tootes on olemasolevate toodete puudused kõrvaldatud? kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? 7. Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? 8. Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont). 9. Tootearendus: kas teil on plaanis toote sortimenti laiendada (kui, siis mida ja millal)? 10. Kui suur on tõenäosus, et teie toodet hakatakse kopeerima; kas on vaja patenteerida; toodet teenust puudutavad seadused ja määrused. 11. Kuidas on tagatud toote kvaliteet? 12
täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflik
suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu. Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku juhatajaga kokku ning üheskoos arutatakse läbi külaliste arv, ürituse eelarve, kuupäev ning kellaaeg. Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile
Kohviku tarbijaskond on väga erinev ning seega tuleb teenindada nii sees kui väljaspool ettevõtet. Pakutakse toitlustust ja teenindust väga erinevate sündmuste puhul: pulmad, peied, sünnipäevad, seminarid, konverentsid, kongressid, laagrid, suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku juhatajaga kokku ning üheskoos arutatakse läbi külaliste arv, ürituse eelarve, kuupäev ning kellaaeg. Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile
Infrastructure-as-a-Service (IaaS) pakub seega ostjale tervet IT infrastruktuuri (tavaliselt virtualiseeritud keskkonnaga platvormil). Firma ei pea nüüd ise ostma servereid, tarkvara, riistvara, võrgujubinaid jne vaid ta rendib need kõik antud teenusepakkujalt - ta võib teenusepakkujalt saada cloud storage, virtual machines või web hosting teenusi või siis kõiki neid korraga. Terve infrastruktuuri juhtimine toimub teenusepakkuja enda poolt, aga klient juhib ainult operatsioonisüsteemi ja installeeritud programme. Maksta tuleb siin ainult süsteemi reaalse/faktilise kasutamise eest ja tellija võib vastavalt oma vajadustele ning rahakotile kas kasutatava infrastruktuuri mahtu suurendada või siis vähendada - spetsiaalsete 10 PaaS Renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle juurde kuuluvatest teenustest, näiteks nagu .Net framework, VS.Net, SQL Server jne - siin võib tuua taoliseks
· töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond Klientide vajaduste rahuldamine toimub läbi väärtus(t)e loomise: · läbi spetsiifiliste teenuste ja/või toodete loomise - tootmisettevõte, teenindusasutus jne · läbi inimeste mõjutamise ja/või muutmise - õppeasutus, haigla, vangla jne Organisatsioon saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma Kliendi jaoks võib väärtusena pidada: · kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine) · kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv · kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine · innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine
riiulite vahekoridore peab puhastama sagedamini, tööalasid võib puhastada harvemini riiulite vahekoridore ja tööalasid võib puhastada harvemini, põrandat laadimisväravate ees aga sagedamini 11. KLIENDITEENINDUS 1. Mis peaks olema üldjuhul klienditeeninduse fookuses? kõige olulisemad toimingud klienditeeninduse protsessis klienditeeninduse protsess tervikuna klient oma soovide ja vajadustega kliendipoolne hinnang klienditeeninduse protsessile 2. Teenindustase tuleks määratleda teenusepakkuja vaatenurgast lähtuva tasemena klientide poolt soovitud ja aktsepteeritud tasemena teenusepakkuja ja klientide koostöös määratletud kompromisstasemena minimaalsete kulude järgi, mis on võimalik teha teenuse osutamisel 3. Osutatavate teenuste kvaliteet on kliendi silmis seda kõrgem, mida
annaabi.ee 
