2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2
4. KVALITEEDIJUHTIMI SE OLEMUS KVALITEEDIJUHTIMINE Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid. Kvaliteedi juhtimine Kvaliteedijuhtimine on seotud sellega, kuidas juhtida sisendit nii, et saada soovitud väljund/tulemus planeerimine sisend protsess väljund ootus tagasiside/õppimine Kvaliteedisilmus
Kvaliteedieesmärgid Kliendi rahulolu Püsima jäämine Pidev parendamine Kas 100 % kvaliteet on võimalik? Kultuuri roll kvaliteedijuhtimises · Kvaliteetne juhtimine sõltub inimeste väärtushinnangutest ja mõtteviisist · Organisatsiooni kultuur - organisatsiooni toimimise viis - normid ja tõekspidamised - eetika: hinnangute, ettekujutuste, seisukohtade, keskkonna, organisatsiooni struktuuri, poliitika ja reeglite summa · Lõpptulemuse üle otsustab klient · Kliendi ootuste ja vajaduste välja selgitamiseks kasutatakse küsitlusi · Juhtida tuleb protsesse mitte inimesi. · Probleemide lahendamiseks tuleb analüüsida süsteemi ja leida pudelikael Goldrat´i piiranguteooria Kvaliteedi sündmused · European Quality Week Igal aastal novembrikuu teisel nädalal · World Quality Day Igal aastal novembrikuu teise nädala neljapäeval AJALUGU Millal hakati mõtlema kvaliteedile ? · Aegade algusest
DEMINGI RING W. E. Demings sündis USAs , Iowas. Tema ema Pluma oli hariduselt muusik , isa William Albert oli õppinud matemaatikat ja õigusteadust. Vanemad väärtustasid haridust ning rõhutasid selle tähtsust ka lastele. Alustas karjääri matemaatik/füüsikuna U.S. Department of Agricultura juures. 1946. aastast konsultant ja statistika professor New Yorki Ülikooli Graduate School of Business Administration juures. Pidas 1950.ndal aastal Jaapanis loenguid statistilise kvaliteediohje kasutamisest. 1951 aastal rajas Jaapani Teadlaste ja Inseneride Liit (JUSE) esimese kvaliteediauhinna nime, mis kannab nime dr. W. Edvards Deming. Lõi USA kompaniidele nn. 14-punktilise programmi (e. raamistik üldise kvaliteedi täiustamiseks vt lisa 1). Demingi ringi põhimõte on organisatsiooni kvaliteedi parandamine. See on määratletud neljaastmelise tsükliga (vt joonis 1): Joonis 2 Demingi ring 1
7. JUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID ISO 9000 ja ISO 14000 JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID: ISO 9000 SEERIA STANDARDID ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet
Allikas: Euroopa kvaliteedivisioon (www.eoq.org) väärtused vajadused soovid mida Mida me Mida me ootame me saame maksame kvaliteet vahetusväärtus NB! Kui tahad klienti täielikult mõista pead teadma tema väärtusi NB! Klient hindab kulu-kasu suhet Toote kvaliteet Usaldusväärsus Standardsus Vastupidavus Hooldatavus ja esteetilisus Olulised on nii omaduste kvaliteet kui omaduste järjepidevuse kvaliteet Teenuse kvaliteet Kliendid on rahul, kui nad saavad, mida nad soovivad ja siis, kui nad seda tahavad ning neile pakutakse teenust seal, kus nad tahavad ja kuidas nad tahavad. Teenuse kvaliteet kujuneb tarbija ootuste ja kogetud teenuse subjektiivsest võrdlusest.
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
x sotsioloogiline x õiguslik x tehniline 4.2. Kvaliteedi mõõtmine, näitajad ja tegurid Kvaliteet kliendi nõuete täitmise määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid (näiteks ISO 9000 nõudeid), ehk kvaliteet = saadud kvaliteet/oodatud kvaliteet. Kui Q >1, siis tarbija ootused on täitunud ja kaupa või teenust võib lugeda kvaliteetseks. Kui Q<1, siis tarbija ootused olid suuremad kui saadu ja tulemuseks on pettunud klient, ehk kaupa või teenust ei saa lugeda kvaliteetseks. Kvaliteedi mõõtmine on vajalik vähemalt järgmistel põhjustel: x tarbijate nõuete ja ootuste täitmine x organisatsiooni kvaliteedieesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks x organisatsiooni tulude suurendamiseks läbi kvaliteetse, nõutava toote/teenuse x ressursikasutuse parimate lahenduste tekitamiseks x tagasituleva teabe kasutamiseks kvaliteedi parendamiseks x kogu arengust ülevaatliku pildi saamiseks.
A.2.7.4 Vajadus projekti kulukalkulatsiooni järele. Describe the need for project costing.................................. 10 A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT IT juhtimine on IT rakenduste arendamise, juurutamise ja kasutamise protsessi ehk IT elutsükli juhtimine. Protsessi juhtimiseks tuleb kindlustada vajalikud ressursid: inimesed, kes omavad vastavaid teadmisi ja oskusi, raha ja tehnoloogiline baas. Tuleb luua organisatsioon, mis võimaldavad neid ressursse optimaalselt kasutada ja juhtida. Protsessid peavad toimima kokkulepitud mängureeglite raamistikus, mille seavad seadusandlus, standardid ja lepped. A.2.1 Inf oteh n ol oogi a strate egi a IT st rat egy A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. Rakendades IT strateegilise juhtimise ja töökorralduse põhimõtteid on võimalik ettevõtete ja avaliku sektori
Kvaliteedi juhtimise süsteemid Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise: x kliendi nõuded et klient usaldaks organisatsiooni võimet stabiilselt pakkuda soovitud toodet või teenust x organisatsiooni nõuded niihästi sisemised kui välised, kaasa arvatud seaduste täitmist puudutavad nõuded, mis on ellu viidud optimaalsete kuludega, olemasolevaid ressursse tõhusalt ära kasutades. Oluline on, et süsteem rahuldaks hea rahvusvahelise standardi nõudeid. Kvaliteedisüsteemi loomise etapid: x informeerimine x kvaliteedisüsteemi loomise otsuse vastuvõtmine
On vaja, et töölised oleksid nõus töötama uusi töövõtteid kasutadesTöö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt. Juhid teevad neid töid, milleks nad on paremini ette valmistatud kui töölised. Selle printsiibi olemus seisneb teistsuguses tööjaotuses. Vana süsteemi puhul tegi peaaegu kogu töö ära üks tööline. Uue süsteemi puhul toimub väga selge ja range funktsioonide jaotamine. Igale töötaja kõige väiksemale funktsioonile eelneb juhtide ettevalmistav töö. Kui ettevalmistav töö puudub, märkab tööline seda kohe. Töö teaduslik organiseerimine Taylori järgi kujutab demokraatlikku koostööd koos ühise asja loomuliku jagamisega. Taylori teadusliku juhtimise printsiibid leidsid rakendust tema kõige tuntumas eksperimendis, mille käigus
tooteid ja teenuseid, siis on loogiline ja mõttekas kindlustada ära väärtusloome keti kõik äriprotsessid, et ennetavalt vältida ettekavatsemata vigu. Protsessid Protsessi võib defineerida kui vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogumit, mis muundab sisendid väljunditeks ressursid sisend protsess väljund protseduurid Protsessid Põhiprotsessid klient Tellimuste menetlemine varustamine ladustamine sisendkontroll tootmine lõppkontroll ladustamine müük Põhiprotsess ja tugiprotsessid ‘ klient p Õ Tellimuste menetlemine H personal
parendatakse.4 Enesehindamise kasulikkus: · Tähelepanu pidevale parendamisele suureneb · Ettevõtte edusamme saab efektiivsemalt mõõta · Tippjuhtkonna pühenumus pidevale parendamisele paraneb · Kvaliteediteadlikkus terves ettevõttes paraneb · Tegevuste planeerimise fokusseeritus ja strateegilisus paranevad · Töötajate pühendumus ja osalus pideva parendamise protsessis paraneb 4 Eesti kvaliteediühing, Enesehindamise Käsiraamat, http://www.eaq.ee//files/c520/mison.pdf · Ettevõttes tulemuslikkus, finantstulemused ja kliendirahulolu paranevad ( Taneli materjalist) Enesehindamisel on kasutusel viiest võrdset kaalu omavast kriteeriumist koosnev mudel, mida kasutatakse ettevõtte analüüsiks ning hindamiseks. Kriteeriumid on rühmitatud võimaldajateks ning tulemusteks
Üldised mõisted Protsess vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks (ISO 9000). Äriprotsess vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Põhiprotsessid loovad väärtust kliendile ja lisavad väärtust sisendile, tavaliselt lähtuvad organisatsiooni tuum- ehk põhikompetentsist kulgevad organisatsioonis horisontaalselt. (milles organisatsioon on kõige tugevam ja/või omab konkurentsieelist) Tugiprotsessid on põhiprotsesside toetamiseks (nt töötajate värbamine, seadmete hooldamine jms) ja ka põhiprotsesside tõhususe jälgimine nt siseaudit, mittevastava toote ohje, korrigeerivad ja vältivad tegevused. Protsessipõhise juhtimise (lähenemise) kasulikkus (vajalikkus, eelised) ning rakendamise printsiibid. Protsessipõhise juhtimise kasulikkus muudab organisatsioonid läbipaistvamaks,
Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid
1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid: Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Eesmärgid: iseloomustavad org. peamist taotlust, hõlmavad kogu org. ja on pikaajalised. Üldine
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematulet, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Raul Üksvärav: organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutamisel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Süsteemiteooria põhjal on organisatsioon inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem, struktuur ehk juhtiv allsüsteem ja tehnoloogia ehk tehniline allsüsteem. Juhid vastutavad organisatsiooni edu või ebaedu eest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis.
Milleks on vaja teenustaseme leppeid ja mida nad sisaldavad? Tarkvaral võib olla teenuse osutamisel oluline roll, kuid teenuse osutamiseks tuleb tavaliselt kaasata ka mitmeid muid komponente- riistvara, keskkonda; need peavad pidevalt toimima (protsessid); seda toimimist tuleb mõõta (näitajad). Teenustaseme lepe määratleb teenused ja nende sihttasemed. Leppes kirjeldatakse kvaliteedinõuded, mille täitmiseks peavad tavaliselt nii tarkvara, protsessid, organisatsioon kui ka keskkond rahuldama nendele kehtestatud nõuded. Teenustaseme leppeid on vaja, et teenuseosutaja ja klient saaksid sätestada nõudeid konkreetsele teenusele. 19. Mis on test, testimine, viga, hea test, edukas test, silumine, verifitseerimine, valideerimine, sertifitseerimine? Test- komplekt sisendandmeid ja sisendandmetele vastav oodatud komplekt väljundandmeid. Testimine- programmi täitmine eesmärgiga leida vigu.
plaanis põhjus-tagajärg seos.. Paremate tulemuste saavutamise nimel vaja juhtida eelkõige hoiakuid ja motivatsiooni. Inimest saab juhtida keskkonna kaudu. Inimeste juhtimine on tegelikult keskkonna kujundamise ja juhtimise protsess. Ettevõtte saab nii positiivset kui ka negatiivset tagasidet. Paljud kliendid helistavad, kui soovivad oma arvamust mingi toote peal väljendada, mõned jälle kirjutavad ettevõttessse ning esitavad oma küsimuse, millele saab klient kindlalt vastuse ja samuti saab meili teel tagasisidet. Ning need tooted mille kohta saame negatiivset tagaside proovime omalpoolselt kompentseerida. Huvipooled, kes tellivad kaupa suuremas koguses sisse, saavad halva kvaliteedi puhul kauba tagasi saata ning riigid kes soovivad meie toodangut sisse tellida, saadame neile näidised ennem ja siis ootame vastust, et kas nad soovivad meie kaupa või mitte. Viimane riik kes soovis meie toodangut oli
muud meetodid. Ühe meetodi hinnaefektiivsus ei tähenda, et teisi meetodeid ei tuleks kasutada. Meetod võib olla efektiivne ja leida esialgu kiiresti vigu, kuid kõiki vigu ei leia ükski meetod. Seega võib vastavalt programmi kriitilisuse astmele olla vaja kasutada ka kallimaid meetodeid. Vt. Punkti 14 lõpus olevat tabelit. 13. Saavutatav töökindluse tase seniste meetoditega, selle oluline suurendamine. Verifitseerimine. Töökindluse parendamise vahendeid on palju. Mõningaid neist vaadatakse allpool: Nversiooniline programmeerimine (N-version programming); veapuu analüüs; formaalsed meetodid, sealhulgas programmide tõestamine; teatud kvaliteediomadustele, nt töökindlusele või turvalisusele orienteeritud arenduse ja halduse meetodid (sh Cleanroom development, Common Criteria, ka ISKE mõned moodulid). N-versioonilise programmeerimise (N-version programming) idee on, et paralleelselt
tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus logistikasüsteem (vt loeng 2)- hankija ehk ostja ehk [tarnija] klient füüsiline või juriidiline isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Tarnija- füüsiline või juriidiline isik, kes varustab ettevõtet kaupade või teenustega Täppisajastamine- Varude juhtimise süsteem, mis korraldab koosteks ja tootmiseks vajalike materjalide liikumist, koordineerides nõudlust ja tarneid nii, et soovitud materjalid saabuvad kohale siis, kui neid vajatakse. tarneahela juhtimine
Rõhutab üksiku liidri tähtsust intuitsioon, otsustusvõime, tarkus, kogemus. Visiooni olulisus, liidri roll selle väljatöötamises Puudus liigne orienteeritus ühele inimesele Ettevõtluse koolkonna põhiteesid Strateegia eksisteerib liidri mõistuses Strateegia formeerumine on poolteadlik, tugineb liidri intuitsioonile ja kogemustele Visioon on liidri kinnismõte Visioon on paindlik (juht korrigeerib seda). Puudub detailne ettekavandamine. Organisatsioon paindlik, reageerib ruttu juhi juhtnööridele Otsitakse turunisse, välditakse konkurentsi. Kognitiivne koolkond Strateegia formeerimine kui vaimne, tunnetuslik protsess. Uurib strateegia mõistuses toimuvat. Uuritakse erinevate tegurite mõju otsuste langetamisele. Kognitiivse koolkonna lähtepositsioonid Strateegia formeerumine tunnetuslik, toimub strateegi mõistuses Strateegiad kui perspektiivid kontseptsioonid, kaardid, skeemid jne Maailma saab kujutada, raamistada, konstrueerida
Teooria on eduka juhtimispraktika kontsentratsioon Operatiivne ja strateegiline juhtimine Operatiivne juhtimine tagab, et asju tehaks õigesti: Rutiinsus Konkreetsed operatsioonid Väikesemastaabiline muutus Ressurssidest ajendatud () Strateegiline juhtimine tagab, et tehtaks õigeid asju: Määramatus, keerukus Mitterutiinsus Terve organisatsioon Suuremastaabiline muutus, raske tagasi pöörata Ootustest ja keskkonnast ajendatud () Strateegilise juhtimise protsess: Missiooni, eesmärkide ja strateegiate hindamine Sisekeskkonna uurimine Väliskeskkonna uurimine SWOT analüüs Uute missiooni, eesmärkide ja strateegia formuleerimine Strateegia hindamine ja elluviimine Strateegilise juhtimise areng Esimene oluline strateegia alane raamat (militaarstrateegia) ~500 a.eKr
üheaegselt ning teenus ei ole asi, vaid on tegevus. Kui teenindusettevõtteid lähemalt vaadata, siis on näha, et enamikul juhtudel on neis ühendatud teenuse osutamine ja toote valmistamine. Kui osta poest grillkana, siis meid teenindatakse, kuid saame tööstusliku produkti, mille valmistamist me ei pruugi näha. Ostes lennukipileti, käsitleme ostuprotsessi kui teenust. Kuid selleks, et lennuk lendaks, peab ta läbima plaanipärase hoolduse, mis on tööstuslik protsess. Neid hooldetöid klient ei näe. Kas lennufirma osutab ainult teenust või peituvad selle taga keerulised tootmisprotsessid? TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 5 3. OPERATSIOONID TEENINDUSFÄÄRIS Nüüdisaegsetel tootmisettevõtetel on sageli ka teenindusettevõtte funktsioonid. Teenindusfunktsioonid tootmissfääris võib jaotada põhiteenuseks ja väärtust lisavaiks teenusteks. Põhi- ja baasteenuseid saab tarbija koos tootega. Sellisteks teenusteks on tarbija konkreetsete
tähtsaks osaks loeti jaotust. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Eesmärk oli, et laod oleks käepärased (ükskõik, kui palju see maksma läheb). Laos pidi kõiki tooteid olema piisavalt ja ladu pidi kliendile võimalikult lähedal olema. Tekkis ladudevõrgu arendamise kampaania. Firmadel olid valmistoodangu laod ja sinna lattu pandi siis selline toodang, mida arvati, et klient kõige rohkem soovib. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. Selle point on siis see, et toode läheb hankimisel, tootmisel või jaotusel järgmisesse staadiumisse mitte tellimuse või nõudluse, vaid selle järgi, kuidas ta eelmises staadiumis valmis sai. See tähendas, et tooteid pidi müüma suurte kogustega, et täita kõik kliendi laod, et kliendil tekiks kohustus müüa. 4
.............................12 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Strateegia on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutamineks, mis peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele nagu "Kus on organisatsioon praegu?, Milline tahab organisatsioon olla 3 a pärast?", Millised tegevused aitavad neid esmärke saavutada?" Protsess algab olemasoleva strateegilise plaani, missiooni ja visiooni hindamisega. Analüüsitakse uuesti organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ja tulenevalt keskkonna muutustest tehakse kindlaks, millised strateegia osad vajavad muutmist. Võib tekkida vajadus missiooni või visiooni uuestisõnastamiseks ning sellest tulenevalt vajadus
Eesmärgid organisatsioonis Tegevuste üldine koondamine ühtseks. Juhtimise korraldamise ja mõtte avab juhtimise teadus. Formaalne organisatsioon peab vastama nõuetele 1. Üheselt määratletud vastutused. 2.Iseseisvad struktuuri üksused. 3.asendamatuid töötajaid ei ole. 4. Tuleb luua võimalused töökohtade vahel erinevateks seosteks. Organisatsioon on tööjaotos atoriteediallikate selgus ja omavahelised seosed, see võimaldab erinevatel inimestel hästi koos töötada. Org juhtimine eeldab aga järgmisi nõudeid: eesmärgi saaavutamiseks vajalike tööde kindlaks määramist, töö jaotamine loogilisse járjekorda seoeste alusel
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
( Lennart Meri SPA Saaremaal ) 12. Mõtesta lahti mõiste toote / teenuse kvaliteet. Toote/ teenuse kvaliteeti võib defineerida kui tarbija ootuste ja ettekujutuste täitumise taset teenuse tootmise protsessis või pärast seda. Püüame pakkuda kliendile rohkem, kui ta ootab. Seda tuleks silmas pidada juba siis, kui alustatakse toote / teenuse kompleksi väljatöötamist.Kvaliteedi juhtimisel peab ettevõte silmas pidama, et otsuse kvaliteedi üle teeb klient. Seega tuleb mistahes teenuse osa kvaliteeti arendades teha seda kliendi seisukohalt lähtudes. 13. Millal ütleb klient, et toode / teenus oli hea kvaliteediga? Kui klient on väga rahul ntx majutusega. Siis on ta ka rahul selle kvaliteediga ntx: numbrituba on väga kena. hommikusöök ja teenindus oli väga hea. Tema ootused ei olnud nii head ja ta üllatub ja selles. Ja saab aru ,et hind ja kvaliteet on kooskõlas ja on õnnelik ! 14
ennustada. Samuti suureneb vastastikune usaldus ja seotus); Pikaajalised kliendid: · ei karda teha suuremaid ja riskantsemaid kulutusi; · levitavad ettevõtte kohta positiivset infot; · väiksema hinnatundlikkusega; · nõus maksma hinnapreemiat saadud rahulolu eest; · stabiilne turuosa, mida konkurentidel on raske mõjutada; · klient on nõus usaldusväärselt partnerilt rohkem ostma. Klient on huvitatud pikaajalisest suhtest, sest: Ärikliendid: · toote strateegiline olulisus (näiteks strateegiline tooraine); · pideva hoolduse vajadus (tehase sisseseade, IT süsteemid); · finantsriski maandamine (sure investeeringu tegemine seadmetesse); · sünergia (näiteks erinevad konsultatsioonid ettevõtte vahel aitavad kokku hoida kulusid või suurendada toote kvaliteeti). Erakliendid:
Protsessi tüüp – kuidas me ehitame protsessi nii, et ta tarniks meie teenust klientidele? Paigutuse disain – kuidas me korraldame meie seadmete ja inimeste füüsilist paigutust? Ruumide disain – mis on meie tootmistegevuste parim asukoht? Protsessi tehnoloogia – millist rolli peab omama tehnoloogia materjalide muutmisel operatsiooni süsteemis? Toodete ja teenuste disain – milliseid tooteid ja teenuseid peab meie organisatsioon tegema? Töö disain – kuidas me motiveerime oma töötajaid? Planeerimine ja kontroll – kuidas me kasutame oma töötajaid iga päev? Võimsuse juhtimine – kuidas me kindlustame seda, et meie tooted ja teenused on kindlasti võimalikud meie klientidele? Laovarude juhtimine – kuidas me saame jälgida oma laoväärtust? TTK ja IS – milliseid IT tööriistu kasutada TTKs?
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
