LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid
Mõnikord tuleb meil teha või soovitada muudatusi ja rakendada neid oma probleemidele. Kui selles protsessis osaleb mitu uurijat, tuleb ideesid/teooriaid testida. Kui teooriad on korralikult testitud, võime me koguni ennustada tulevikku. Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine
Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne, kombineeritud uurimus, nende tunnusjooned ja iseärasused. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele
protsesse Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus reaalsusi on mitmeid Praktiline pool paradigmad Biheiviorism: Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad ... tahad oma tulemusi üldistada Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts, Vetik), või avalik haldus (org. käitumine Lepik) Ratsionaalne valik: Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme miks inimesed nii teevad? Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer, Sootla) Institutsionalism:
vaid ühte tõest teadmist sellest reaalsusest. Tõene teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust tõlgendustes. inimtõlgendustest sõltumata. 2.Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Tundmaõppimise viisid Deduktsioon Induktsioon Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) 3 KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal on meetod, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud Muutujaid on võimalik identifitseerida ja raskesti mõõdetavad ja nende suhteid mõõta „Emic”**
ehitamiseks ja läbiviimiseks, ning kogemuse teadustöö tegemiseks. Mait Rungi [email protected] Kursuse korraldus Kodutöö · Kodutöö 50% Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · ·
...........................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8.1Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid...................................................17 1.8.2Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus....................................18 1.8.3Sotsiaaltöö uurimisel kasutatavate kvalitatiivuuringute võimalused...........20 1.9Triangulatsioon....................................................................................................21 2.UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE............................................................................... 27 2
võib olla ka teissuguseid jaotusi) Biheiviorism ja ratsionaalne valik • Biheiviorism: – Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida – Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises – Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised/filosoofilised küsimused kõrvale jätta – Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv) – Näited: valimiskäitumine, poliit. kultuur, osalus, jne. – Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata… • Ratsionaalse valiku teooria: – Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid – Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme – Näited: rats
“organizational research relies heavily on borrowed concepts and theories from neighboring disciplines such as psychology and sociology” ONTOLOOGIA – olemisõpetus Kas sotsiaalsed objektid (organisatsioon, struktuur, projekt, võimekus, motivatsioon jne.) eksisteerivad objektiivselt reaalsuses või on inimese poolt kunstlikult/mõttes loodud EPISTEMOLOOGIA – tunnetusteooria kuidas saab teadmisi sotsiaalsete objektide (organisatsioonide jne.) kohta. Kas kasutatada loodusteaduslikke meetodeid või sotsiaalseid? Uurimisküsimuse: Miks uurida? - • Uued teadmised looduse, inimese ja inimühiskonna toimimisest (sotsioloogia, majandus, juhtimine) • Tootearendus • Poliitika Uurimisküsimuse leidmine: • Probleem ettevõttes • Puudujääk teoorias • Avastamata valdkond • Heureka • Varasemast kodutööst väljakasvanud teema • Juhindumine tühimikust kirjanduses. • Juhindumine soovist avastada (vähem täpne) või testida avastuse tõekspidavust. • Juhindumine
tõendusmaterjali põhjal laiema järelduseni, nt parima seletuse järeldamisel. Peirce iseloomustas abduktsiooni loomingulise protsessina, kuid rõhutas, et selle tulemused on ratsionaalselt hinnatavad. Samas ennetas ta hilisemat pessimismi kinnitusteooria küsimustes ega uskunud, et abduktsiooni tulemusi saaks vaagida tõenäosuslikult. Põhilised erinevused kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimuse vahel. KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? (põhjuslikkus) Mil määral? Mis ulatuses? Mis? Missugune? Kuidas? Miks? Lähteseisukohad Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal meetodid, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud ja raskesti Muutujaid on võimalik identifitseerida ja nende mõistetavad.
tegelikkuse mõttemudel. Teooria on vorm, millesse teadmine mingi valdkonna kohta talletub. Teooria aitab ümbritsevate nähtuste mitmekesisuses korda luua, siduda nad teatud raamistikuga, selgitada nende omavahelisi seoseid. Teoreetilise perspektiivi roll uurimuses on eelkõige selles, et ta annab uurimusele suuna, teatud mõistelise baasi ja teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste
ühendamise tulem. Populatsioon pole ette määratud. Valimi väljaarendamine toimub senikaua, kuni saavutatakse valimisse haaratavate populatsiooni tunnuste küllastumine, s.o kuni ei selgu enam uusi tunnuseid. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Valimi koostamiseks kasutatakse nii tõenäosuslikke (probability sampling) kui ka mittetõenäosuslikke (nonprobability sampling) valimi koostamise meetodeid. Tõenäosuslike meetodite aluseks on statistiline tõenäosusteooria. Tõenäosusteooria näitab matemaatiliselt mingi sündmuse toimumise tõenäosust, s.o. antud juhul populatsiooni liikme valimisse sattumise tõenäosust, kui neid sealt võtta juhuslikult. Kvalitatiivses uurimuses võib valimi koostamine toimuda kahel viisil: formaliseeritult või paindlikult.
tuleneb uurimisküsimusest. Strateegia täpsustab töö kirjutamisel kasutatavad andmed ning andmete kogumise viisi, kirjeldab töö kirjutamisega seotud piiranguid ning eetilisi küsimusi (Saunders et al, 2009, 137). Strateegia selgitab valitud lähenemisviisi. Strateegia valikul on oluline läbi mõelda, millisel viisil soovitakse vastata tõstatatud uurimisküsimusele ja mis on eesmärk. Strateegiad võivad olla kvalitatiivsed, kvantitatiivsed või kombineeritud. Kvantitatiivne uuring põhineb statistiliselt usaldusväärsetel empiirilistel andmetel. Uurimismaterjal kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist (nt standardiseeritud test, ankeet) ja järeldused tehakse statistilise analüüsi põhjal (nt aritmeetilised keskmised, korrelatsioon). Kvalitatiivsete meetodite uuringu eesmärk on välja selgitada inimeste motiive, arvamusi, hinnanguid, suhtumist, reaktsiooni, hoiakuid, eelistusi
valikul otsustavaks. Uurimistöö koosneb teoreetilisest teemakäsitlusest ja empiirilisest uurimusest. Töö on jaotatud kaheks peatükiks, millest esimene annab lühikese sissejuhatava ülevaate näitekunsti ajaloost üldse ja Rakvere Teatrist. Samuti on siin iseloomustatud kõige vaadatumaid etendusi Rakvere Teatris aastatel 2014 - 2016. Teises peatükis iseloomustatakse põhjalikult töös kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid ning analüüsitakse ankeetküsitluse ja intervjuude tulemusena saadud vastuseid. Ankeetküsitluse vastuste analüüsi aitavad paremini mõista diagrammid. Käsitletava teema tausta uurimiseks on kasutatud vastavateemalist kirjandust, internetti jt allikaid. 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI Teater (kreeka keelest theatron ehk vaatemängupaik) on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette (Wikipedia).
2) ühiskondlikkus: teaduslik teave peab olema (rahvusvahelise) teadusühiskonna ühine omand; 3) neutraliteet: teaduslikku teavet tuleb otsida ja esitada uurija oma isiklikku karjääri ja teaduslikku autoriteeti arvestamata; 4) süstemaatilise kahtluse põhimõte: teaduslikud tulemused tuleb allutada teaduskühiskonna avalikule kriitilisele kontrollile. (2004: 2324) Uurimisteema valimine on keerukas, sest arvesse tuleb võtta, et vaja on teadusalalt spetsiaalseid teadmisi, meetodeid ja uurimisviise. Peale teema valikut tuleks kindlaks määrata (aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja vaatenurki ning formuleerida juhtmõte. Uurimuse läbiviimisel tuleb kindlaks teha, et uurimuses osalevad inimesed on teadlikud sellest, mil moel nende vastuseid kasutatakse. Uurimistöös ei tohi olla ebaausust (n plagiaat, tulemusi ei tohi väänata), sisu peab olema
· viitematerjalide olulisuse ja väärtuse kriitilist hindamist laiema uurimiskonteksti ning sinu uurimisküsimuse suhtes · kriitilise mõtlemisoskuse ja kriitilise kirjutamise demonstreerimist ning püüdu välja töötada praktiseerija uuringu jaoks sobivat keelt. Kokkuvõtteks on vajalik olemasoleva uuringu kirjeldus ja kriitiline hindamine, mis demonstreerib tasakaalu ,,mõistliku" vastuse ja isikliku, loomingulise, alternatiivse vaate vahel, mis viib tugeva ja veenva argumendi väljatöötamiseni. Kontekstuaalse arvustuse koostamine maa-ala kaardistamine: on oluline, et valid oma bibliograafiast või andmete kogust kõige asjakohasemad viited / allikad. Antud informatsiooni saab organiseerida ja klassifitseerida erinevatel viisidel, kasutades erinevaid kaardistamismeetodeid. Selleks, et näha, mis sul on ja kuhu sellega edasi liikuda, on otstarbekas kasutada erinevaid kaardistamistehnikaid, et ,,maa-ala" mõista.
Huvi tekitamine Lahendatav Mis peaks olema eesmärk? Tulemus? Sobiv metoodika Arendab ainevaldkonnale omaseid pädevusi Kuidas leida sobivat teemat? Milline õppeaine või teema sind huvitab? Mida tahaksid selle kohta täpsealt teada saada? Kuidas seda saaks uurida? Uurimistöö liigid Kvalitatiivne uurimus (kitsas teema aga põhjalik uurimine ja analüüs) Kvantitatiivne uurimus (küsitlused, loendamised, vaatlused) Praktiline töö (millegi valmistamine oma kätega ) (kirjutad tegevuskava 6-7lk) 9.10.2015, reede Millised on uurimistöö osad? Tiitelleht; kirja suurus - 14; töö pealkiri ja õpilase nimi - 16v 1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta
Pikkus, kaal, rahvaarv, keskmine hinne) Kvalitatiivne tunnus on tunnus, mille väärtused ei ole arvud ( juustevärv, perekonnaseis, rahvus). STATISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUS TE VASTUSED 1. Statistika aine ja meetod Statistika on iseseisev teadus. Ta uurib ühiskondlike nähtuste kvantitatiivset külge lahutamata seoses nende kvalitatiivse küljega ja ühiskonna arengu kvalitatiivset väljendumist konkreetsel ajal ja kohal. Peamiselt tegeleb statistika : 1) Statistiliste andmete hankimisega e. statistiline vaatlus 2) Ststistilise informatsiooni kompaktne ja ülevaatlik esitamine e. Kirjeldava statistika (andmete esitamine ja organiseerimine) 3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeldaminne 4) Järeldav statistika so
x hinnang infobaasile ja tarkvarale x kuluv aeg jm ressursid. 2. Resultaatnäitaja(te) ja tegurite esialgne valimine (peab olema põhjus-tagajärg seos; tegurid ei tohi olla tulemuse allosadeks, tegurid ei tohi üksteisega dubleeruda) x analüütiline rühmitamine, eksperthinnangud, graafiline analüüs x tegurite arvu ja mõõtühikute määramine x kvalitatiivsete (atributiivsete) näitajate kodeerimine kvantitatiivseteks. 3. Uuritava kogumi kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs (lähteandmete esmane statistiline töötlus) x leitakse statistilised parameetrid ( keskmine, standardhälve, variatsioonikoefitsient, asümmeetria ja ekstsessi koefitsiendid jm) x lähteandmete homogeensuse hindamine ja anomaalsete elimineerimine x andmete vastavus normaaljaotusele x valimi vea hindamine ja kogumi suurendamise võimalused. 4. Resultaatnäitajate ja tegurite korrelatsioonanalüüs
Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi
kui ka elektroonilises võrgus (nt elektroonilised andmebaasid, e- kirjavahetus, trükis mitteilmunud elektroonilised väljaanded/artiklid); 3) esemelised allikad (valminud kujutava kunsti teos, arheoloogiline leid vms); 4) audio-visuaalsed allikad (fotod, heli- ja videosalvestised). Töö eesmärgist ja probleemipüstitusest ning allikatest sõltub uurimismetoodika valik (ankeetküsitlus, intervjuu, vaatlus, katsed, tekstianalüüs, allikakriitika jms; praktilise töö puhul teostamise tehnika jne). Allikate valikul peab arvestama töö mahu raames objektiivse teoreetilise tausta avamisega. Töö aluseks ei saa võtta ainult ühe autori kirjutisi. Võimalusel võiks kasutada ka vähemalt üht võõrkeelset allikat. Usaldusväärsel allikal on autor ja väljaandja (haridusasutus, kirjastus vm). Tähelepanu tuleb pöörata antud temaatikaga seonduvate mõistete teadvustamisele
saavutada, nt osalusvaatlusega, vaba intervjuuga, rühmavestlusega, autobiograafiate kogumisega. Järeldusi võib teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral ka kasutada. Kvantitatiivse meetodi eesmärk on saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta. Uurimismaterjal kogutakse sellise meetodiga, mis võimaldab kvantitatiivset, arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist, nt süstemaatiline vaatlus, testid, füsioloogilised mõõtmised ning standardiseeritud ankeedid. Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades nt tunnuste aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi. Töö uurimuslik osa sisaldab ühte intervjuud juhatajaga ja kahte intervjuud töötajatega. Intervjuu eesmärgiks on välja selgitada peamisi probleeme, mis tekkivat sellist ebaeetilist kollektiivi käitumist
kasutamisel, süstematiseerimisel ja hindamisel. Teoreetilisteks uurimusteks võivad olla üliõpilaste seminari- ja lõputööd, väitekirjad , nendeks on tegelikult ka referaadid ja esseed. 3.1.2. Empiiriline uurimus 8 Valdav osa üliõpilaste kasvatusteaduslikest uurimustest on empiirilised uurimused, mis omakorda võivad olla oma positivistliku või tõlgendava lähenemisviisi tõttu · kvantitatiivsed, · kvalitatiivsed. Tõsi, mahukamates uurimustes, nagu väitekirjad, kohtab üha sagedamini kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemisviisi ühitamist. Empiirilises uurimuses leitakse vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimis- küsimustele empiirilise uuringuga. Empiirilises uuringus kasutatakse kasvatustegelikkuse uurimiseks kvantitatiivseid või kvalitatiivseid empiirilise uurimise meetodeid, mille valik sõltub uurimuse eesmärgist ja uurimisainest .
Tavaliselt on seminaritöö eksamile/arvestusele pääsemise eelduseks või osa eksami/arvestuse hindest. 2.1.1. Essee Essee on lühike üksikprobleemi isikupäraselt käsitlev kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis. Essee eesmärk on kujundada oma seisukoha formuleerimise oskust ning võimet seda tekstiliselt väljendada. Essees on kesksel kohal autori nägemus antud teemast. Tähtsale kohale on seatud kirjutaja vaatenurk ja originaalne lähenemine, milles on näha kirjutaja isikupära. Siin ei eeldata iga kord teadusliku (va teaduslik essee) alusmaterjali olemasolu, kuid välja peab paistma esseisti asjatundlikkus ja tegelikkuse taju. Tuleb vältida ebamäärasust, üldsõnalisust ja monotoonsust ning tarbetut sõnade tegemist. Sissejuhatav osa peab lugejas huvi äratama antud teema vastu. 11 Lõppsõnas tuleb esile tuua essee põhiidee, mis teravdab lugeja tähelepanu kellegi või millegi
47 Kursusetoo maht on 20-25 lehekulge ilma lisadeta. Kirjandusallikaid peab olema vahemalt 15, neist voorkeelseid 7 ja kirjandusallikate uldmahust teadusartikleid vahemalt 3. · isiklikest tähelepanekutest esilekerkinud probleemid- vähene tähelepanu pööramine inimese sisemaailmale (stabiilsus, harmoonia, rahulolu, eneseteostus, emotsionaalne intelligentsus-tundmuslik arukus). · Eesmärgiks uurida ja anda teada kui oluline on individuaalne lähenemine igale kliendile ja seda läbi holistilise maailmapildi. · Pealkiri/teema- teadlik rasedus, vanemaks olemine- tähendus, .... Matters of great importance for our future lives are taking place, yet we have no memory of this time. Further, as if to deny any relevance of this period, it is only when it ends that our official age begins. · There is good news and bad news. We can no longer think that the placenta can protect
juhendajaga valida metoodika. Tööks vajaliku materjali kogumise meetodid valitakse vastavalt sellele, kas uurimustöö on empiiriline või teoreetiline. Empiirilises uurimustöös kasutatakse uurimismeetodina küsitlusi, intervjuud, vaatlusi ja katseid või eksperimente. Vastused probleemidele leitakse andmete kogumise ja töötlemisega. Teoreetiline uurimustöö tugineb olemasolevatele uurimustele, mille põhjal leitakse uudne lähenemine probleemile ja analüüsitakse erinevaid teooriaid. Edasi peab uurija vastavalt probleemile ja eesmärgile otsustama, kas ta tahab probleemi lahendada kvalitatiivselt, st keskenduda nähtuste kvaliteedile, seesmisele olemusele ja tõlgendamisele kirjelduste abil. Kvalitatiivse uurimustöö eesmärk on uuritavat nähtust mõista. Otsitakse teavet, mida arvuliselt väljendada on ebaotstarbekas või võimatu, st
kontroll ja hinnang. Enne seda on aga välja sõelutud juhtimisotsuste tegemiseks vajalik analüütiline info, mis on saadud majandusanalüüsi etappi läbides. 2. peatükk 8. Millistest asjaoludest tulenevad erinevused ühiskonnaelu eri valdkondade juhtimisel? - Juhtimise võimaluste ja meetodite aspektist iseloomustavad ühiskonnaelu eri valdkondi olulised kvalitatiivsed erinevused, mis võivad tuleneda: juhitavate protsesside olemuse erinevustest protsesside toimimise/kulgemise sisemise loogika erinevustest tegevuse välistingimuste erinevustest inimeste koha ja rolli erinevustest protsessides. 9. Milline on olnud otsustusteooria arenguloogika ja miks ei ole see teooria leidnud laia rakendust otsustusülesannete lahendamisel?
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus
1) suund, mis on seotud üksikisiku ja ühiskonna infovajaduse ja-kasutamisega 2) suund, mis on seotud spetsiifiliste ja informatsioonitehnikate, -süsteemide ja tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Mõned uurimisvaldkonnad on püsinud läbi kolme ajaperioodi. Kestva tähelepanu keskpunktis on: infootsing, infokasutaja ja-kasutamine ning nn. meetrikauuringud (bibliomeetria, veebimeetria jt). Valdkondade fookus on küll mõnevõrra muutunud, kuid uurimisvaldkonnad on püsivad. 4. Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused. TEKE Infoteadus kerkis esile peale teist maailmasõda. Teadus- ja tehnikasaavutuste kiire arengu tulemusena suurenes 20. sajandi alguses kiiresti teaduspublikatsioonide arv, mis kutsus esile nn ,,infoplahvatuse" fenomeni. Tekkis vajadus teadusinformatsiooni kogumise, töötlemise ja edastamise problemaatikaa tegelevate ekspertide järele.
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
Ilma turundusinfota kasutab (turundus)juht intuitsiooni. Uuring Intuitsioon 2 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Olemus ametlik planeerimine, subjektiivne, isiklik teaduslik lähenemine, tunne, eelistus kirjeldamine, analüüsimine Meetod loogiline kogemuslik, süstemaatiline, selgituslik statistiline Väljund käibeprognoos, praktiline lahendus turuseisund, väikeprobleemi turundusstrateegia lahendamiseks Turundusuuring on see, mis juhtimisel aitab vähendada juhuslikkuse momenti. 1.4 Turundusuuringute ajalugu 1880 – 1920 – statistika etapp
ning millised muutused on toimunud Eesti naiste tarbimisharjumustes kümne aasta jooksul. 4) Uuringu põhjal teha järeldused naiste eelistuste muudatuste kohta ja teha omapoolsed ettepanekud iluteenindusvaldkonna, teenindus- ning müügiettevõtetele, samuti anda mõningad soovitused naistarbijatele. 3.2 Uuringu metoodika Uuringus kasutab autor kombineeritud ehk kvantitatiivset ja kvalitatiivset meetodit. Tuginedes uurimistöö teooriale on koostatud naisklientidele ankeetküsitlus. Creswell 26 (1998) toetub küsimusele vastamiseks Ragin’ile (1987), kes nimetab kahe uurimismetoodika peamise erinevuse väga lihtsalt ja selgelt: kvantitatiivsed uurijad töötavad väheste tunnuste ja suure hulga juhtumitega, kvalitatiivsed uurijad seevastu toetuvad väikesele juhtumite arvule ja suurele hulgale tunnustele. Tavaliselt
analüüsitud ja kuidas uurimisandmeid tõlgendatud. Õpetaja ülesanne on viidata asjakohastele uurimustele, mis on õpilasele mõistetavad. Kui alustekst on keeruline, tuleb leida aega, et teoreetiline materjal õpilasega koos läbi töötada. Uurimismeetodi valimine. Õpilasuurimuse õnnestumiseks on kohase meetodi leidmisel suur tähtsus. Meetod peab olema õpilase jaoks arusaadav ja hõlpsasti kasutatav. Õpilasuurimuse meetoditeks on näiteks kirjeldus, võrdlus, analüüs, katse, vaatlus, küsitlus. Materjali kogumine. Materjali kogumise etapis tuleb otsustada mida ja missugustest allikatest hankida, kuhu ja kuidas kogutud materjal salvestada. Sageli on õpilasuuringute puhul just materjalikogu omapärasus töö trumbiks. Uuritav materjal peab olema fikseeritud täpselt ning korrektselt. Kui andmete salvestamiseks kasutatakse arvutiprogramme, tuleb veenduda nende jõukohasuses ning vajadusel teha koostööd arvutiõpetajaga. Töö kirjutamine uurimuse ülesehitust järgides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
