Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist ei olnud märgata. Teie ise ja tööandja saate aidata probleeme vältida nii, et oleks tagatud kuvari hea paigutus ja seadistamine ning et töökoha valgustus oleks küllaldane. Kui tundub, et silmadega on probleeme, pöörduge silmaarsti poole. Soojus, mis eraldub kuvarist, võib muuta õhu tunduvalt kuivemaks ning mõningad kontaktläätsede kandjad tunnetavad ebamugavust silmades. Kui teil on esinenud selline probleem, kuid te ei soovi kontaktläätsi vahetada prillide vastu, peaksite proovima rohkem silmi pilgutada või peaksite kasutama silmatilku. Kui õhk on väga kuiv, saab tööandja parandada olukorda nii, et võtab kasutusele meetmed õhuniiskuse suurendamiseks ruumis. Bifokaalprillide kasutajad võivad leida, et nende prillid ei
6. Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad. Kirjelda. Elektromehaaniliste kirjutusmasinate puhul juhiti mehhanisme mikroprotsessorite abil etteantud programmi järgi. 7. Elektrooniline kirjutusmasin. Kirjelda. Elektroonilised kirjutusmasinad loodi umbes 1970. aastast alates. Mehhanisme juhitakse mikroprotsessorite abil etteantud programmi järgi. Elektroonilise kirjutusmasina puhul on tegemist meie mõistes arvutiga, mis koosneb arvutist, kuvarist, klaviatuurist ja hiirest. 1 8. Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis. · QWERTY-süsteemis on sagedamini kasutatavad tähed paigutatud üksteisest võimalikult kaugele. · Dvoraki süsteem on loodud August Dvoraki poolt 1930ndatel. Tema paigutas 9 enim kasutatavat tähte klaviatuuri keskele. See võimaldab trükkida üle 3000
TELEVIISOR TELEVIISOR Televiisor ehk teler on seade televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid.
Probleeme saab tihtipeale vältida töökoha hea kujundusega, nii et oleks võimalik töötada mugavalt ja korraldada tööd oma vajadustele vastavalt (nt lühikeste puhkepauside tegemine). Ennetamine on lihtsam, kui sellega tegeleda enne tõsiste probleemide tekkimist. MIDA TEHA, ET VÄHENDADA KUVARIGA TÖÖTAMISEL TEKKIVAT STRESSI? Kuvariga töötajad kurdavad sageli stressi üle, kuid see tuleneb pigem suurest töökoormusest ja lühikestest tähtaegadest, kui kuvarist endast. Mõned inimesed täheldavad hoopis stressi vähenemist, kuna kuvariga töötamine kergendab nende tööd ja teeb selle huvitavamaks. Teised seevastu leiavad, et stress suureneb. See võib tuleneda sellest, et arvutiprogramm ei tööta korralikult või on inimesel liiga vähesed oskused ja teadmised kuvariga töötamiseks. Tööandja saab vähendada stressi töötaja piisava väljaõppega ning kasutatava programmi ja tööülesannete vastavusse viimisega töötaja võimetele.
Arvuti kahjusus Arvutil on oma erinevad kahjulikud kiirgused ja magnetväljad , mis võivad kahjustada tervist . Kuvarist tuleks olla minu arvates vähemalt 50 cm kaugusel , sest see kahjustab silmanägemist . On ka peale selle üks kindel asi , et ei tohi olla kaua arvuti taga , sest arvuti ekraani vaatamine pingutab silmi . Arvuti taga olemine põhjustab ka uimasust ning väsimust . Mulle räägitakse koguaeg kodus , et liiga lähedal ei tohi arvutile olla ja üle poole tunni nad ei luba arvuti taga olla . Sama käib ka tegelikult teleka
elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi kalkulaatoreid nimetatakse samuti arvutiteks. Tänapäeva elektronarvuti võimaldab informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Elektronarvuti koosneb :protsessorist, muutmälust vahemälust , ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine . Arvuti koosneb : klaviatuurist , hiirest , kuvarist . Kuidas arvuti sündis Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi arvutamise abivahendeid. Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus . See leiutatud 3000 aastat enne kristust . Selle abil sai teha arvutusi, lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine
Seetõttu suurendab elektromagnetväljas viibimine stressi teket. o Paljusid mõjusid ei ole suudetud teaduslikult tõestada, kuid need on siiski olemas näiteks leukeemiasse haigestumise riski suurenemine. Nõuanded kuvariga töötamisel o Jälgida, et elektroodkatood kuvarite elektromagnetvälja kiirgused vastaksid MPR II või TCO normidele. Istumisel õigel kaugusel (rohkem kui 50 cm ekraanist) kuvarist tagatakse normile vastav kiirgustase o Jälgida, et kuvar ja olemasolev ekraanifilter oleks maandatud; o Arvestada mobiiltelefoni võimalikku mõju; o Mitte asetada paljundusmasinat kuvariga samale lauale ja ventilatsioonita ruumi. Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele ja bioloogilistele tõekspidamistele. TCO MPR II Mõõtmiskaugus Elektrostaatiline väli +/-500 +/-500 10 cm
vaheline kaugus on ~50 cm) Tabel 3. Ruumi iseloomustavad füüsikalised suurused Suurus Tulemus Norm Parandusettepanekud 3 Teksti kõrgus kuvari ülemisel äärel peab olema 5-10 cm allpool horisontaalset vaatesuunda. Sobiv kaugus kuvarist on 50-80 cm. 5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 200-800 lx Töökoha valgustu Loomulikku valgust võiks rohkem 12
etteantud programmi järgi loodi kirjutusmasinate 3. põlvkond -- elektrooniline kirjutusmasin. Tuntumad ,,Ukraina PEK-45"," Horisont". 7. Elektrooniline kirjutusmasin. Kirjelda. Elektroonilised kirjutusmasinad lood umbes 1970. aastast alates. Mehhanisme juhitakse mikroprotsessorite abil etteantud programmi järgi. Elektroonilise kirjutusmasina puhul on tegemist meie mõistes arvutiga, mis koosneb arvutist, kuvarist, klaviatuurist ja hiirest. 8. Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis. 3 9. Kümnesõrme pimesüsteem. Kümnesõrme pimesüsteem (masinakirja oskus) on süsteem, mis aitab oluliselt kiiremini tippida. Tuleb abiks kõigile masinakirja kasutajale. Kasutatakse kõiki 10 sõrme. Tähtis on, et iga sõrm vajutaks kindlaid tähti õigesti, mis on sellele sõrmele määratud
Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi;
Televisioon ja televiisor Televisioon, lühendatuna TV, on on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab üle kanda ja vastu võtta nii video kui ka heli. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Televiisor ehk teler on seade, millega saab televisiooniülekandeid vastuvõtta ja taas esitada. Telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse kineskoopi, vedelkristall-, plasma- või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. 2 Televisiooni toimimise tööpõhimõte · Stuudio- mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt (625 rida) elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis.
kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
Kuvar, Hiir, Klaviatuur Sissejuhatus: Display, eesti keeles kuvar on elektrooniline seade arvutite jaoks, mille ülesandeks on pildi kuvamine kasutajale. Kuvar koosneb tavaliselt korpusest, toiteplokist, elektroonikast ning kuvarist. Tänapäeval on arvutite puhul kõige rohkem kasutusel LCD kuvarid ( Liquid Crystal Display). Enne neid olid populaarsed kineskoop kuvarid (CRT – Cathode Ray Tube). Kuvarid on ühenduses arvutiga kasutades VGA, DVI, DisplayPort, HDMI ja Thunderbolt ühendusi. Need pole ainukesed, kuid on kõige rohkem kasutatud. Erinevad kuvarid: CRT – Cathode Ray Tube. Esimesed personaalarvutid kasutasid CRT kuvareid ja olid veel monokroomsed
(pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga
Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10 30 kV pingest elektronkiiretoru sees ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et nende väljade, eriti väljade kombineeritud mõju kohta pole teaduses lõppenud diskussioonid, mistõttu ei saa tervisele ebasoodsat mõju välistada ka siis, kui elektri- ja magnetväljade tugevus vastab normile.
taastama. Märkus Kuigi enamust aknaid saab maksimeerida ja nende suurust muuta on mõned aknad, mille suurus on fikseeritud nagu dialoogiboksid. Akna maksimeerimine Lohistage akna tiitliriba kuva ülemise servani. Akna kontuur laieneb kogu kuva suuruseni. Vabastage aken, et see täidaks laienedes kogu töölaua. Akna algse suuruse taastamiseks lohistage akna tiitliriba kuva ülaservast eemale. Näpunäide Kui kasutate mitut kuvarit, saate lohistada maksimeeritud akna ühest kuvarist teiste. Muud võimalused avatud akna maksimeerimiseks Topeltklõpsake avatud akna ülaosa otse ülaserva all. Maksimeeritud akna algsuuruse taastamiseks topeltklõpsake uuesti akna ülaosal. Vajutage tegumiribal tõstuklahvi Shift ja paremklõpsake tegumiriba nupul või avatud akna eelvaatel. Seejärel klõpsake käsul Maksimeeri. Märkused Lk 2 / 8 Kontoritöö tarkvara
tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus elus. [2, lk 194] Tänapäeval muutub see töövahend järjest olulisemaks ja vajalikumaks ka töö tegemisel. Näiteks turismiga seotud aladel on arvuti väga oluline, kuid kahjuks pole ka see töövahend ohutu. Kiirgused, mis lähtuvad arvutusseadmetest, on elektrostaatiline väli ja kiirgus, mis tekitab katoodtoru. Soovitatavad kriteeriumid (tööpinna kõrgus ja laius, silmade kaugus kuvarist, lauaplaadi paksus, vaatenurk, jalgade liigutamise võimalus, istme kõrgus, seljatoe paigutus jms) arvutitöökoha planeerimisel aitavad ära hoida arvutite halba mõju inimese tervisele. Kõige tähtsamad tegurid arvutitöö ergonoomias on töölaud, tool ja ruumi valgustus. Kui tööruum on kitsas, suvel umbne, üldvalgusus nõrk, tuleks välja vahetada laes paiknev hõõglampidega üldvalgusti. Soovitatav üldvalgustus on vähemalt 500 lx, millele lisandub kohtvalgusti valgus
vähendatud. Sageli on kuvar ja kogu arvuti ehitatud välja lülituma, kui sülearvuti suletakse. Lauaarvutid Lauaarvuti on personaalarvuti, mis on mõeldud kasutuseks ühe koha peal, mitte nagu sülearvuti, mida on võimalik igalpool kaasas kanda. Lauaarvuti on kõige tavalisem koduarvuti. Lauaarvuti koosneb erinevatest komponentidest: korpusest (seal sees on toiteplokk, emaplaat, protsessor, mälu, helikaart, videokaart, kõvaketas), kuvarist, klaviatuurist, hiirest. Rakenduslik eripära Lauaarvuteid kasutatakse peamiselt kodus ja kontorites. Lauaarvutid olid ennist võimsamad kui sülearvutid, võimaldasid võimsamaid videokaarte ja kõike muud kuid täna päeval on samad võimalused ka sülearvutitel Serverarvutid Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada?
kontrasti? 7 Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, jah kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta jah heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? jah Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? jah Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend jah ei on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt jah ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel jah tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? jah Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on jah töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi;
Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10 30 kV pingest elektronkiiretoru sees ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et nende väljade, eriti väljade kombineeritud mõju kohta pole teaduses lõppenud diskussioonid, mistõttu ei saa tervisele ebasoodsat mõju välistada ka siis, kui elektri- ja magnetväljade tugevus vastab normile. Kahjuliku mõju vältimise viisid Kehaasend Õige kehaasend istudes: 1
o Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta o o x (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? o Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta o x o heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? o Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? o x o o Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? o x o o Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav o x o asend on võimalik? o Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt o x o ruumi? o Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on o o x ühel tasandil? o Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? o x o o Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges o x o
heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud X asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani X ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50 X 80 cm? 13 Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad X peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte X mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks X piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? X Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? X Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? X
Siis tuleb rakendada tehisvalgustust. Alati tuleb kinni pidada nõudest, et valgustust oleks piisavalt. See tähendab seda, et kui puudub looduslik valgus, on see koheselt kompenseeritav tehislikuga. Kuid jällegi ei ole kasulik panna valgustit kuvari kõrvale või peale, mitte et kuvariga midagi juhtuks, vaid jällegi hakkab valgus sellelt peegelduma. Kui siiski tundub mõttetuna sättida lamp eemale monitorist, mis tavaliselt asub laual, kus tööd tehakse, siis sättige valgusvihk vähemalt kuvarist eemale. See aga ei tähenda jälle, et te selle valgusvihu endale silma peate suunama. Veel on tähtis vahe tehisvalgustuse tüübil. Kas tegemist on hõõglambi või fluorestsents lambiga; viimast võib kutsuda ka päevavalguslambiks. Põhiline vahe seisneb selles, et hõõglamp eritab metsikul viisil rohkem sooja ja on seega võibolla laualambiks suhteliselt ebameeldiv. Laualambiks on tavaliselt ikka vähemalt 60 W, kuid soovitatakse isegi 100W. Ise kasutan viimast ja
(1) Raviomadusi säilib ka kuivatatud mustika marjades . Kuid kas ka antotsüaniidid säilivad, seda see uurimus ei käsitlenud. 4.4 Antotsüaanide mõju silmanägemisele Harilik mustikas on üks tuntumaid taimi, millele omistatakse silmanägemist parandavat efekti. Mustika puhul on toimeaineks marjades sisalduvad antosüaanid. Näiteks Jaapanis ja Koereas tarvitatakse mustika ekstakti arvuti kuvarist soodustatud silmapinge leevendamiseks. Antotsüaanid võivad aeglustada diabeedist ja vanusest tingitud võrkkesta veresoonte kahjustumist. Paljud uurimused juba aastast 1960 väiavad, et antotsüanosiidi ekstrakt parandab inimesel nägemist halbades valgustustingimustes. Siiski pole suudetud seda lõplikult tõestada kuna hilisemates uurimustes samadele tulemustele ei jõutud. Kuid jätkuvalt (13)
kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 5080 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga?
Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; 8
Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus 13
funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga. Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi - lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb
kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator) lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; Pildimälu (frame buffer) koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; Digitaalanaloogmuundur ehk RAMDAC lülitus, mis palju kordi sekundis loeb
valgusräigust ja pimestamist põhjustaja olla (ei tekitada tugev valgust ja päike. nähta ohtusid liikumisteedel) 1.3. Mikrolained, elektromagnetiline kiirgus, optiline kiirgus st ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus Peamised kiirgusväljas Kontor, tegevjuht Peavalu, mõju Lähtuda printsiibist, et elektrilised I pärinevad kuvarist, närvisüsteemile seadmed võiksid endast asetseda 1,5- soojuskiirgust arvutist, 2 m kaugusel ning kuvar näost enda elektromagnetlained kaablitest Keharakkude käe pikkuse vahemaa kaugus. ja teistest elektriseadmetest. mõjutamine, mõju silmanägemisele ja
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 5080 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? 24
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 5080 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? 24
Käsuga CHPROP saab töödelda XY-tasandi suhtes mis tahes suunas paiknevaid objekte. Siin on kohane öelda mõni sissejuhatav sõna mõistete Maailmateljestik ja Tarbijateljestik kohta. Maailmateljestik (World Cordinate System) on selline teljestik kus arvutil joonestamise alustamisel on koordinaatide alguspunktiks joonestusvälja vasak alanurk; X- koordinaadi suund on paremale, Y-koordinaadi suund on üles ja Z-koordinaadi suund on joonisest välja, kuvarist joonestaja poole. Selle teljestiku omadusi muuta ei saa ja teda kasutatakse tavaliselt tasapinnaliste joonestustööde juures Teine, õigemini – teised teljestikud – kannavad nime Tarbijateljestikud (User Cordinate System, lühend UCS) ja neid võib olla joonises kui tahes palju. Tarbijateljestiku koordinaatide algpunkt võib asuda mis tahes ruumi osas, ka võivad koordinaattelgede suunad
Elektri- ja magnetväljad Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10-30 kV pingest elektronkiiretoru sees, ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et nende väljade, eriti väljade kombineeritud mõju kohta pole teaduses lõppenud diskussioonid, mistõttu ei saa tervisele ebasoodsat mõju välistada ka siis, kui elektri- ja magnetväljade tugevus vastab normidele. Klahvistik ja hiir Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb
protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu "tellimusi" ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi;
14. DVD. Milles seisneb erinevus võrreldes CD-ROM-iga? Tüübid. 15. CD ja DVD võrdlus. Mille poolest nad erinevad? Piirkonnakood. 16. Mis on välkmälu e Flash Memory Stick. Põhilised tehnilised andmed? 17. Mida teate magnet-optilisest kettast ja striimerist? Kus neid kasutatakse? 18. Kuidas töötab üldjoontes arvuti kuvar. Kuidas moodustub ekraani kuva? 19. Mida peab silmas pidama kuvari ostmisel. Põhilised tehnilised näitajad? 20. Mida teate vedelkristallkuvarist (e. LCD-kuvarist). Põhitüübid? 21. Arvuti printer. Nende tüübid? Millised need on? 22. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus. Millised need on? 23. Mida teate arvutikirjadest? Nende põhitüübid ja iseloomustus? 24. Iseloomustage printerite liike? Milliste kuludega tuleb arvestada printeri ostmisel? 25. Mis on Internet? Iseloomustage. Kuidas on arenenud Internet? 26. Kuidas üldjoontes töötab Internet? Iseloomustage. Mis on IP-aadress? 27. World Wide Web (e.veeb). Mis see on
sisse- kui ka välja lülitada, Kui on neist võimalik vaid üks – kas sisse- või välja lülitamine, siis on see eriti ära märgitud ja ühe nupu asemel on kaks nuppu (võrdle – seinal asuv lambilüliti). Maailmateljestik – teljestik, mis antakse joonisele tema alustamisel – X-telg koordinaatide alguspunktist paremale, Y-telg– koordinaatide alguspunktist üles ja Z-telg – koordinaatide alguspunktist kuvarist ettepoole. ÜLESANNE I Pinnatükk 59 Makro – sisuliselt on see suhteliselt väike programm, mille koostisse kuurub teatav hulk AutoCAD-käske, ehk siis käsukomplekt mingi teatud enem-vähem keerulise toiminguks. Massiiv – teatud korrapärasusee seaduse alusel tasandile või ruumi paigutatud ühesugused joonise üksikosad või nende kogumid.
annaabi.ee 
