Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küünte seenhaigused - Esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küüne, seen, küüs, varba, psoriaas, geel, jalanõu, hooldus, kunstküüned, seenhaigust, trauma, infektsioon, kangas, nakkus, traumad, levida, nail, pärm, beau, küünetehnik, tald, kingad, patsient, haigustekitaja, düstroofia, fenomen, kollakas, küüneseen, tehnikat, soovitata, terje, aulik, foot, tekitajad, sarvestunud, higistamine, suhkurtõbiSeega peaks .... teadma, milline seenhaigus välja näeb, kuidas tekib, millised on seenhaiguse leviku tõkestamise ning klientide ja enda kaitsmise viisid. Jalgade seenhaigus e. Dermatophytia pedum/ Tinea pedis (lad.k) ning küünte seenhaigus e. Onychomycosis (lad.k) on teatud liiki seente ehk dermatofüütide poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Mittedermatofüütidest põhjustavad küünte seenhaigust pärmiseened (Candida albicans, Candida tropicalis) ja hallitusseened(Scopulariopsis brevicaulis, Aspergillus niger). (www.inimene.ee; www.derma.ee). Seenhaigusesse nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning külastavad paljud inimesed), harvem kodustes tingimustes. Samuti on oluline teada, et seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides
eelsodumus. Candida ja Pityrosporum omandavad aga haigusttekitava võime alles siis kui organismi vastupanuvõime langeb. Dermatofüüdid on aeroobsed seened. St, et nad vajavad elutegevuseks hapniku. Nad saavad kasvada ainult tugevalt sarvestunud struktuurides (naha sarvkiht, küüned ja juuksed). Nende kasv eelnimetatud struktuurides sõltub aga tingimustest. Kui pole piisavalt eluks vajalikke tingimuste puudumisel seene kasv lakkab, kuid sellele vaatamata säilitab seen nahas oma patogeensed omadused. Dermatofüütia e. Tinea Diagnoosi tähistatakse pindmiste seenhaiguste tähistamiseks. Kõige sagedamini haigestuvad labajalad, kuid nakatuda võivad ka kubemevoldid, silenahk mujal kehal ning küüned ja juuksed. Jalgade nahaseenhaigused Kõige enam levinud dermatofüütia vorm, mille tunnused leitakse Euroopas ja USAs vähemalt 15% inimestest. Selle seenhaiguse tekitajaks on Trichophyton'i perekonda kuuluvad seened
......................................................... 6 1.4 ONYCHOSCHIZIA EHK KÜÜNTE KETENDUS KIHTIDE KAUPA............................................6 1.5 LASTE KÜÜNEDÜSTROOFIA............................................................................................7 1.6 SISSEKASVANUD KÜÜNED..............................................................................................7 2 NAHAHAIGUSTEGA SEOTUD KÜÜNEMUUTUSED.............................................9 2.1 PSORIAAS......................................................................................................................9 2.2 KROONILINE LÖÖVE KÄEL.............................................................................................9 2.3 KROONILINE KÜÜNEVALLI PÕLETIK.............................................................................10 2.4 FOLLIKULAARNE DÜSKERATOOS..................................................................................10 2
Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest. Soodustavad faktorid suurenev vanus meessugu geneetiline vastuvõtlikkus niiske, umbne keskkond soe kliima halb jalgade või käte verevarustus küüne trauma suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud) immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon) Cushing`i sündroom allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas Milline näeb välja küüneseen? Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloozil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel. Küüneseent on 4 tüüpi: 1)välimine küünealune seeninfektsioon
saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest. Soodustavad faktorid suurenev vanus meessugu geneetiline vastuvõtlikkus niiske, umbne keskkond soe kliima halb jalgade või käte verevarustus küüne trauma suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud) immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon) Cushing`i sündroom allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas Milline näeb välja küüneseen? Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloozil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel.
Haigus on küll ohutu, kuid kosmeetiliselt ebameeldiv. Haigestumist soodustavad: *suurenenud õhuniiskus ja kõrge keskkonna temperetuur *higistamine *umbne, tihe riietus *õlide sattumine nahale *organismi immuunsuse langus *suhkruhaigus (joonis 1) Joonis 1 joonis 2 Pärmiseentõbi Pärmiseentõbi kujutab endast pindmist seenhaigust, mille korral haiguskolded lokaliseeruvad niisketesse nahavoltidesse ja limaskestadele. Soodustavateks teguriteks on diabeet, rasvumine, rasedus, antibiootikumide ja kortikosteroidide kasutamine, kontratseptiivsed preparaadid, HIVinfektsioon jne. Pärmiseentõbi võib lokaliseeruda ka sõrmede vahele, küünevallile, suguelunditele ja suu piirkonda. Suu piirkonna haigestumisel tekib soor, kus põskede sisepinnale, suulaele, keelele ja igemetele tekivad
Kätelt on abielusõrmuse abil näha, kas oled oma elu kellelegi pühendanud. Paljudes maades suudeldakse tervituseks kätt ning käed näitavad ebameeldivaid märke näritud küüntest või karedast käenahast! Siin on ilmselge emotsionaalne side meie ja meie käte ning küünte vahel. Alati on soovitav hooldada käsi, et nende välimus oleks kogu aeg meeldiv. KÜÜNE EHITUS. Küüned kaitsevad tõhusalt kahjustuste eest pehmeid sõrme- ja varbaotsi, mida me pidevalt kasutame. Küüs koosneb küüneplaadist, küünevallidest, küüneloozist, küünenahast, küüne kasvutsoonist ehk maatriksist ning lunulast. 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüs tekib naha läikekihist. Nad on sarvjad nahamoodustised. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas. Pilt 1: küüne põhianatoomia Pilt 2: Sõrme ristlõige
organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine. Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib koos palju inimesi),harvem kodustes tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg. Levinuimad seenhaiguse tüübid: Jalgade seenhaigus Haigus algab tavaliselt IV-V varba vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labajalale. Seenhaigus kätel Haigus algab tavaliselt III-IV sõrme vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labakäele. Suguelundite kandidiaas Haigus annab märku sügeluse ja kipitusega naiste suguelundite piirkonnas. Võib esineda ka kohupiimasarnast voolust. Kubeme seenhaigus
inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest. Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloozil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel. Küüneseent on 4 tüüpi: 1)välimine küünealune seeninfektsioon 2)pindmine valge seeninfektsioon 3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon 4)pärmseentest põhjustatud küüneseen Välimine küünealune seeninfektsioon on sagedaseim küüneseene tüüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum
Käeseen on infektsioon, mis võib esineda ühel või mõlemal käel Esmalt haigestub nn juhtiv käsi Põhjustajaks on tavaliselt dermatofüüdid (seened) Käeseen on sagedasem inimestel, kes teevad käelist füüsilist tööd ja higistavad rohkelt või kellel juba eelnevalt on käe dermatiit (käenaha põletik) Käeseen Käeseen võib sageli jääda diagnoosimata, kuna ta sarnaneb mitmetele järgnevatele haigustele: 1. Käe ekseem (dermatiit) 2. Psoriaas 3. Eksfoliatiivne keratolüüs Soodustavad faktorid Kontakt teise infektsioonikohaga, eriti jalgadel (jalaseen) või kubeme piirkonnas (kubemeseen). Kontakt teise seeninfektsioonist nakatatud inimesega Otsene kontakt nakatunud looma või mullaga Kontakt saastunud esemega, nagu näiteks käteräti või aiatöövahendiga Ühisruumide kasutus (pesuruumid, saun) Milline näeb käeseen välja? Kätel on aeglaselt levivad, kuivad, ketendavad ja väheselt
Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest. Soodustavad faktorid • suurenev vanus • Meessugu • geneetiline vastuvõtlikkus • niiske- umbne keskkond • soe kliima • halb jalgade või käte verevarustus • küüne trauma, suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud) • immuunsuse langus . Milline näeb välja küüneseen? Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloožil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala –või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel.
Arvatakse, et varajasem haigestumine on rohkem seotud päriliku eelsoodumusega kui hiline haigestumine. Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. Nendeks provotseerivateks faktoriteks võivad olla: 1)traumad 2)teised ravimid 3)hormonaalsed muutused 4)haigused 5)stress VORMID punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. RAVI/SOOVITUS Haigusevabadel perioodidel ei tohi unustada nahahooldust ja pehmendavaid kreeme. Kergematel ägenemistel piisab paiksetest ravisalvidest. Parem tulemus saadakse ravimite kombineerimisel õli-ja meresoola ravivannidega ning paar korda aastas mõõduka ultraviolettkiirgusega (UVA ja UVB). Inimesed, kellel on olnud psoriaas ja ka nende
Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See
JALASEEN Referaat bioloogias SISUKORD Sissejuhatus .............................................................lk 3 Teemaarendus............................................................lk 4 Mis on jalgade seenhaigus ehk jalaseen?...................lk 4 Kuidas jalaseen nakkab?.......................................lk 4 Miks tuleb jalaseent ravida?...................................lk 4 Kuidas on võimalik jalgade seenhaigust vältida?...........lk 5 Soovitusi.........................................................lk 5 Muud huvitavat..................................................lk 6 Kokkuvõte.................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus......................................................lk 8 Pildid........................................................................lk 6 2
külmaks ja kahvatuks ning võimalikud vigastused paranevad aeglaselt. Kahjustuste süvenemisel võib tundlikkus kaduda. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Tüsistusi jalgadel aitab vältida jalgade igapäevane vaatlus ja hooldus ning õiged jalanõud. Iga päev peaks haige oma jalad üle vaatama. Kui ise ei näe kogu jalga peaks kasutama peeglit või paluma abi. · Vaadelda jalgu, et ei oleks hõõrdumisi, naha pragunemist, ville, haavandeid. Jälgida ka naha värvust ja naha temperatuuri muutusi. · Pesta jalgu iga päev leige vee ja seebiga, mitte leotada jalgu üle 5 minuti · Kuivatama jalad hoolikalt pehme rätikuga, eriti varbavahed · Varbaküüned lõigata otse. Mitte lõigata neid liiga lühikeseks
......................... 2.2.2 SUUKAUDSED VERESUHKRUT ALANDAVAD RAVIMID.......................................... 2.2.3 HEA ENESETUNDE SÄILITAMINE.......................................................................... 2.2.4 DIABEETRAVI SOOVITUSED.......................................................................................... 2.2.5 FÜÜSILINE KOORMUS..................................................................................................... 2.2.6 JALGADE HOOLDUS......................................................................................................... 3. DIABEEDI TÜSISTUSED............................................................................................................ 4. INSULIINI SÜSTIMINE............................................................................................................... 4.1 INSULIINIDE TÜÜBID.....................................................................................................
Grossing sobib: nii noortele (rõõm liikumisest ja loominguvabadusest, trikitamisest) kui ka täiskasvanutele ja lihtsalt positiivse emotsionaalse laengu saamiseks. Grossingut ei soovitata südamehaiguste või halva enesetunde puhul. Geeküünte paigaldus - Geelküüned võimaldavad hetkel kõige laiemat mänguruumi, kuna geelitoodete valik on väga suur. Rikkalik valik annab võimaluse küünetehnikul iga individuaalse kliendi jaoks leida just see õige, tema küüneplaadi jaoks, sobiv geel. Geelidega saab katta oma küüsi ainult tugevdamise eesmärgil või siis paigaldada küünepikendusi nii tipile kui šabloonile. Gelish - püsiküünelakk, mis ei kulu maha ja püsib orjenteeruvalt inimesest -3 nädalat. Gelish püsiküünelakk on kombineeritud uusima UV-tehnoloogiaga. Protseduuri käigus kasutatakse LED-lampi, mis tagab küünelaki kiire kuivamise. Gelish`iga jäävad küüned elastsed ning Gelish lakk kaitseb küüsi välismõjude eest , samuti muudab küüned tugevamaks.
Joonis 1. Atoopilise dermatiidi näide Tähtsaks paranemise eeltingimuseks on ärritajate (vesi, seep) ja allergeenide välti- mine. Last tuleks vannitada ainult keedetud ja pehmendatud veega, pehmendamiseks kasutada kliisid, nõgese- või raudrohuteed, soodat. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp 2. EKSEEM JA PSORIAAS Ekseem on krooniline taaspuhkev, sügelev nahahaigus. Ekseemi korral on tegu nahapõletikuga nagu dermatiidi puhulgi, kuid selle tekkimist ei saa seostada väliste põhjustega. Ekseemide põhjuseks peetakse mingeid seni täpsustamata endogeenseid tegureid ( vt joonis 2 ). Ekseemi esineb igas vanuses inimestel, kuid kõige sagedamini keskealistel. Haigus võib välja näha väga erinev kuivade ärritunud nahaaladena või hoopis vastupidi
Sessoonse iseloomuga. Mao või 12 s.s limaskestal tekivad haavandikesed, mis võivad suurendada ja tüsistuda verejooksuga armistumised. Viimane staadium maovähk. Psoriaas (AIH) ja tselluliit? PSORIAAS: (soomussammalpool) on pikaajaline mittenakkav nahaigus ca 2% inimestest tekib ja neist 5-7% esineb psoriaasi liigesekahjustus. Ulatuslikult levinud ja raskekujuline. Liigese vaevused lisanduvad aasta pärast, sagedaseimad on liigese turse, jalakanna kõõluse põletik, varba või sõrme turse. Iseloomulik on otsmiste sõrmevaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel mille küüntel on psoriaas.Ravi: koos naha paranemisega paranevad ka liigesed. Päikesevalgus, liigesevaludele valuvaigistit, häid tulemusi annab D3 megadoosidega (5000IU) ja A, E vit ja Zn raviga. TSELLULIIT-haiguslik nahaaluse koe seisund , 80-95% naistest. Kahjustunud, põletiku protsessid naha alustes rasvarakkudes. Põhjus: SV ja rasvarohke toit , vähene liikumine,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Helen Prants AÜMD 1 PSÜÜHIKAHÄIRED Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus sotsiaalteaduste psühholoogiasse valisin teemaks psüühikahäired, kuna haigused pakuvad mulle huvi. Haigused on meie kõigi ümber ning oleks õige neist teada. Ma võin öelda, et ma armastan inimkonda, inimesed on nii huvitavad ja igaüks täiesti isemoodi. Kahjuks tehakse teistest järeldusi liiga kergekäeliselt, kõikidel on omad head ja halvad küljed. Must-valge ütlus on, et haiged, häiretega, puuetega inimesed on imelikud, nendega ei tasu tegemist teha, nad ei saa sinust niikuinii aru ning tavaliselt on nad ka vaesest perest, kelle vanemad on joodikud. See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta on ju nii kõhna.
................................ 12 UVB MÕJU INIMESELE.................................................................................................... 12 UVB, väikelapsed, lapseootel emad ja imetavad emad........................................................ 13 Näidustused...........................................................................................................................13 UVB VALGUSRAVI VÕRDLUS TEISTE RAVIMEETODITEGA..................................14 PSORIAAS JA UVB............................................................................................................ 14 UVB ravi...............................................................................................................................15 PUVA ravi.............................................................................................................................16 Psoriaas.............................................................................................
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,
* Melanoomi haigestumise riski suurendamiseks on soovitav ravidoosidega mitte iialdada * Silma hallkae vältimiseks kasutage uv-kaitseprille. * Põletuste vältimiseks kasutage protseduuri tehes samu riideid, et ei tekiks põletust varem kaetud piirkondadesse. · NÄIDUSTUSED UVB valgusravi kasutatakse kõige enam järgmiste fotosensitiivsete nahahaiguste raviks: * psoriaas * vitiliigo ja * atoopiline dermatiit (eeskätt raskemad juhud) - L20, In k atopic dermatitis, lad k Dermatitis atopica vähemal määral järgmiste nahahaiguste raviks: * seenhaigused * parapsoriaas * generaliseerunud punane lame sammaspool (lad k, in k lichen planus) * roosa pitüriaas e kliiketendustõbi - (L42), In k, lad.k. pityriasis rosea, * pruriitus ehk kihelus (pruritus):
Füüsikalised, taimsed ja keemilised taastumisvahendid Füüsikalised taastumisvahendid Saun Miks peaks sauna minema? Inimese puhastumine vaimselt ja füüsiliselt Hea neerudele Vererõhu alandamine Üleväsimuse haigusnähtude leevendumine Soodustatud haavade paranemine Naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevuste tugevdamine Kehakaalu vähendamine higistamise tõttu Närvilisuse, stressi, pinge ja kurbuse leevendumine Kroonilise bronhiidi leevendumine Peale sauna keha värske ja enesetunne energiline Sauna ei tohiks minna: Ohtlike akuutsete haiguse faasides Pahaloomuliste kasvajate korral Menstruatsiooni korral Raseduse ajal Ei tasu liialdada, kui on üle 100 kraadi Aurusaunas südame raske koormus, raske hingata Saunade tüübid: Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun Soome saun Rooma saun Vene saun ehk leilisaun Iiri
„Üldseisundi objektiivne läbivaatus“); füüsilise arengu, lihastoonuse ja kehalise arengu vastavust eale, rühti; jõudlust toitmisel-imemisel ja füüsilisel koormusel; naha ja limaskestade jumet-värvust; hingamist; rindkere kuju. Nähtavaid pulsatsioone ja täpset lokalisatsiooni (kaelal, südame kohal, epigastriumis). Südame tiputõuke nähtavust seliliasendis. Vastsündinutel, imikutel ja asteenilistel lastel – hästi nähtav. Sõrmede ja küünte kuju, värvust. Küüne ja küünevalli vahel on nürinurk. Nähtavate tursete olemasolu. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Kallas jt 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008, Uibo 2010.) 6 Patoloogia • Üldine väsimus, rahutus, väsimine söömisel-imemisel, füüsilisel pingutusel. • Jume muutus: tsüanoos, perifeerne, tsentraalne tsüanoos, akrotsüanoos, kahvatus.
Ravitud kohad muutuvad alguses punetavaks ja põletikuliseks. Paranemine algab, kui kreemi kasutamine on lõpetatud. Kosmeetiline tulemus on hea. 5. Imiquimod (Aldara) Immuunmoduleeriv ravim kreemina, mida kasutatakse AK-le 2-3 x nädalas, 4-16 nädalat. Ravi alguses tekib põletikuline reaktsioon (tugevaim 3-ndal ravinädalal), mis ravi jätkudes taandub. Tulemused on üldiselt head. 6. Fotodünaamiline ravi(BK ravi) 7. Diklofenak geel Diclofenak hüaluroongeelina on uuem ravimeetod, mida on efektiivselt AK ravis kasutatud. Ravim ei ole Eestis saadaval. Prognoos: Üldiselt on üksikud Aktiinilised keratoosid ohutud. Murettekitav fakt on aga see, et AK-st võib arenema hakata naha lamerakk-kartsinoom. 0,2-1% AK-st võib muutuda lamerakk-kartsinoomiks. Inimesel, kellel on rohkem, kui 10 AK-d, on risk LK tekkeks 10-15%. Kui Aktiiniline keratoos muutub tihedamaks või haavandub, tuleb kindlasti kontrollida kasvaja suhtes. 1
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõ
1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur o
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ninakäik
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperat
annaabi.ee 
