Klass: 10. Kuupäev: ___21.05.2014___________ Nimi: Mihkel Härm_________________ VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Elu tekke teooriad I Kirjeldage erinevaid elu tekke teooriaid: 1 intelligentne disain- on arvatav Universumi ja elu teatud omaduste seletuseks olev arukas põhjus alternatiivina looduslikule valikule ja muudele suunata protsessidele. 2 Kreatsionism Elu on loonud ainujumal. a päev- ajastu teooria Jumal lõi elu kuue ajastuga, mis tähistasid kuute päeva. b lünga teooria - Loomine toimus miljoneid aastaid tagasi, kuid hävis siis -
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
korral kogetava teadvuse vormiga. Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu
32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid
kohe Ca, et ei hüübiks. Ca vastutab lihaskontraktsioonide eest. Ca vahendab biosignaale. Ca saame peamiselt loomsest toidust. Osades taimedes võib olla palju Ca, kuid organismid ei saa seda kätte. Mg Rasvlahustuvate sooladena luukoes, Mg aktiveerib paljusid ensüüme, inimeses on Mg aktiveeritaviad ensüüme ca 300 (inimeses kokku ca 2100 ensüümi). Vastutab lihaste kokkutõmbe ja lõõgastumise eest. Mg puudus on põhiline lihaskrampide tekke põhjus. Magneesium on klorofüllis keskne element. Taimedest eraldatud klorofüll kasutatakse toiduvärvina, kui asendada Mg, Ca-ga saadakse suhteliselt looduslik sinine värv. Allikas: Põhiliselt taimne toit eeskätt täistera tooted. Loomsetest saab ka. Mg sissesöömine suures koguses ei tekita suurt midagi muud kui kõhulahtisus. Cl negatiivne laeng, anioon. Tasakaalustab rakkude positiivset laengut. Kloriidioonid osalevad seedekulglas ühendite imendumisprotsessis
ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. „Maailma- taju“ teoses on suur kalduvus enamus ideid ja teooriaid väljendada pigem postulaadi vormis, mitte tuletuse ehk argumenteerimise kaudu, mis on muidu aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi üheks kindlaks aluseks. Seetõttu jäävad paljud antud teoses esitatavad teooriad ja ideed teaduslikult küsitavaks, kuid ainult seni kaua, kui esitatavatele teooriatele leidub ka empiirilisi andmeid, mis on aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi teiseks kindlaks põhialuseks. Ei ole õige väita, et „Maailmataju“ ei ole teadus ega religioon, vaid on midagi nende 4 vahepealset. Kuna „Maailmataju“ arvestab teadusliku mõtlemisviisi vigadega ja religioosse
korral kogetava teadvuse vormiga. Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu
.....................................................................................................................37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos..............................................................................................................38 Eristumine ja iseseisvumine.................................................................................40 Mehhaanilised teooriad............................................................................................44 Biheiviorism.........................................................................................................45 Sotsiaalse õppimise teooria..................................................................................49 Piaget........................................................................................................................50 Kohlberg....................
Kõik kommentaarid