Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia tasemetöö kordamismaterjalid 7. klassile (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Kärt Kaasik­ Aaslav  
7.B 
 
Rühm 
Iseloomulikud tunnused 
Kalad  
●  Kohastunud  eluks vees 
●  Voolujooneline  keha 
● Keha katavad limaga kaetud soomused 
● Liikumiseks uimed 
● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks 
● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku 
● Kaheosaline süda, üks vereringe 
● Kõigusoojased 
● Kehaväline  viljastumine  
● Koevad vette 
● Moondega areng 
● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja küljejoon 
● Jaotatakse luukaladeks, kõhr kaladeks ja sõõrsuudeks 
Kahepaiksed 
● Kohastunud niiskete elupaikadega 
● Õrn niiske nahk 
● Vees saavad hingata naha abil 
● Kullesed hingavad lõpustega 
● Täiskasvanud hingavad maismaal kopsudega 
● Kolmeosaline süda, suur ja väike vereringe, kehas voolab segaveri 
● Kõigusoojased 
● Kehaväline viljastumine 
● Koevad vette, vastsed arenevad vees 
● Moondega areng 
● Hea nägemine, valikuline kuulmine 
● Jaotatakse sabakonnadeks ja päriskonnadeks 
Roomajad  
● Kohastunud soojade ja kuivade elupaikadega 
● Kuiv soomuseline nahk 
● Hingavad kopsudega 
● Kolmeosaline süda, suur ja väike vereringe, kehas voolab segaveri 
● Kõigusoojased 
●  Kehasisene  viljastumine 
●  Munevad  maismaale enamasti nahkse kestaga mune 
● Otsene areng 
● Hästi arenenud haistmine ja võime tajudamaapinna võnkumist 
● Siia kuuluvad krokodillid, maod, sisalikud ja kilmpkonnad 
 
 
Linnud  
● Kohastunud lendama 
● Keha katavad suled 
● Hingavad kopsudega 
● Õhukotid, mis muudavad gaasidevahetuse tõhusamaks 
● Neljaosaline süda, suur ja väike vereringe, hapnikurikas ja hapnikuvaene veri ei segune 
● Püsisoojased 
● Kehasisene viljastumine 
● Munevad kõva (lubiainest) koorega mune 
● Otsene areng 
● Hoolitsevad järglaste eest 
● Hästi arenenud nägemine ja kuulmine 
Imetajad  
● Hea kohastusvõime tõttu laialt levinud 
● Keha kaetud karvadega 
● Enamikul kõrvalestad 
● Mitmesuguse kuju ja ülesandega hambad 
● Hingavad kopsudega 
● Neljaosaline süde, suur ja väike vereringe, hapnikuvaene ja hapnikurikas veri ei segune 
● Püsisoojased 
● Kehasisene viljastumine 
●  Järglased  arenevad ema organismis 
● Otsene areng 
● Poegivad ja imetavad 
● Hästi arenenud haistmine, kuulmine, nägemine 
● Arenenud närvisüsteemi tõttu teistest  keerukam  käitumine 
● Siia kuuluvad pärisimetajad, kukkurloomad ja munevad imetajad 
 
Suur­ kehavereringe 
Väike­ kopsuvereringe 
 
1.  Rakuline  koostis 
2. Reageerimine keskkonna muutustele 
3. Kasvamine ja arenemine 
4.  Ainevahetus  
5. Paljunemine 
 
1.  Bakterid
­ üks  rakk , pole tuuma, toituvad orgaanilistest ainetest ​
(kera­, pulga­ ja 
spiraalikujulised) 
2.  Algloomad
­ üks rakk, toitub teistest organismidest, võib fotosünteesida, poolduvad ​
(roheline 
silmviburlane, amööb, kingloom) 
3. Seened
­ hulkraksed, kübarseened ja hallitusseened, paljunevad eostega 
4. Taimed
­ hulkraksed, fotosünteesivad, paljunevad seemnetaega (suguliselt),  oksast või 
eostest ( sõnajalad , samblad ja muud lihtsama ehitusega taimed) 
5. Loomad
­ hulkraksed, enamik paljuneb suguliselt. 
Bioloogia tasemetöö kordamismaterjalid 7-klassile #1 Bioloogia tasemetöö kordamismaterjalid 7-klassile #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kartkaasikaaslav Õppematerjali autor
Bioloogia tasemetöö kordamismaterjalid 7. klassile

Sarnased õppematerjalid

Eluslooduse portfoolio
53
doc

Eluslooduse portfoolio

TAIMERAKK · plastiidid ­ kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool ­ jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest ­ tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan ­ annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma ­ poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum ­ juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik ­ 1. siledapinnaline: süsivesik

Algoloogia
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru ­süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik

Bioloogia
Bioloogia kogu 7 klassi kordamine
8
pdf

Bioloogia kogu 7.klassi kordamine

Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad ​loodusteadused​, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia​. ​Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. ​Teaduslik uurimismeetod​: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. ​bakterid (piimhappebakter), kes koos

Bioloogia
Eluslooduse eksam
52
pdf

Eluslooduse eksam

I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.

Loodusõpetus
ELUSLOODUS
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud

Bioloogia
Bioloogia eksami küsimused ja vastused
4
doc

Bioloogia eksami küsimused ja vastused

Hõimkond Liikide arv Iseloomulikud Paljumine tunnused Sammaltaimed 20000 Eestis umbes Neil on varred, lehed Eostega 530 liiki. kuid pole juuri. Sõnajalgtaimed 12000 Eestis 50 liiki. Neil on varred, lehed Eostega ja juured. Paljasseemnetaimed 600 Eestis 4 pärismaist Neil varred, lehed ja Isas ja emas liiki. juured. suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega. Õis ehk 225000 Eestis 1500 Kõige täiuslikuma Ligi 80% on neist k

Algoloogia
Kahepaiksed
6
doc

Kahepaiksed

Kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad. Vees elavatel vastsetel - kullestel - jalad esialgu puuduvad. Kahepaiksete nahk on õhuke ja paljas, kuid näärmeterikas. Vees elavatel liikidel on nahk ühtlaselt limaga kaetud. Troopiliste alade kahepaiksed on tihti väga erksavärvilised, meil levinud li

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun