Kaitsevahendid ehituses (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
KAITSEVAHENDID EHITUSES
Õpilane: Reio Saarniit
Juhendaja : Andres Aruväli
Väimela 2012
Sisukord:
Sissejuhatus...................................................................................3
Põhilised kaitsevahendid ehituses..............................................4,5
Kõrvaklappide tähtsus mürarikkas kohas.....................................6

Sissejuhatus:
See referaat koosneb internetist otsitud asjade põhjal teemal kaitsevahendid ehituses, räägime üleüldistest kaitsevahenditest ehituses, milleks mida vaja kasutada on, mis on kohustuslikud asjad ehituses, põhilised kaitsevahendid jne...
Põhilised kaitsevahendid ehituses:
Ehitustöödel kasutavad kaitsevahendid aitavad hoida ehitaja elu ja tervist.
Peamised ehitusel kasutatavad kaitsevahendid on:

• kaitsekiiver
  
• turvarakmed ja ohutusvööd
  
• kaitsejalanõud
  
• silmade ja näokaitsevahendid
  
• hingamiselundite ja kuulmiskaitsevahendid
  
• kaitsekindad
  
• põlvekaitsed
  
• helkurvest
  
• kaitseriietus
  

Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht. Töötamisel kõrgel paiknevatel töökohtadel, tellingutel ning nende all ja lähedal, ka töötamisel redelitel. Samuti tellingute püstitamisel ja lahtivõtmisel, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. Kindlasti ei tohi kaitsekiivrit unustada töötamisel avakaevetes, šahtides ja tunnelites.
Kaitsekiivri kasutusaeg on kuni viis aastat kiivri tootmiskuust. Osal kiivritel on peal ka UV-indikaator, mis annab teada, millal on aeg kiiver välja vahetada.
Tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades töötamisel, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega vältida, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid.
Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid, nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid.
Ehitustöödel peab üldjuhul kasutama kaitsejalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel tuleb kasutada põlvekaitseid.
Kui töötaja peab sisenema kõrge riskitasemega alale , nt alale, kus õhk sisaldab ohtlikke kemikaale, on ebapiisava hapnikusisaldusega või süttimisohtlik, peab ta tervisekahjustuse vältimiseks kasutama sobivaid isikukaitsevahendeid.
Keevitustöödel peab kasutama kaitseriietust ja teisi isikukaitsevahendeid.
Töötajad, kes puutuvad tööl kokku asbestitolmuga, on kohustatud järgima tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendit ning kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid.
Töötamisel liiklusega seotud kohtades või pimedal ajal tuleb kanda helkurvesti.
Tööandja peab varustama töötajad vajalike isikukaitsevahenditega, korraldama nende kasutamise väljaõppe ning vajadusel ka näitliku kasutamise. Töötajatele väljastatavad isikukaitsevahendid peavad olema puhtad ja töökorras, neid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada.
Kõrvaklappide tähtsus mürarikkas ehituses:
Kuulmine on üks meie viiest meelest, millest keegi ilma ei taha jääda. Enim levinud kuulmishäirete põhjus on müra, mida suudame päevas taluda vaid teatud hulgal. Ka süütuna tunduv viieminutiline hoolimatus kaheksatunnilise tööpäeva jooksul võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse.
Kuulmiskaitsevahendi kasutamine terve tööpäeva jooksul on ainus kindel viis kaitsta oma kuulmist . Näiteks kaheksa tundi viibimist 85dB müratasemega keskkonnas on sama kahjulik, kui viisteist minutit viibimist 100dB müratasemega keskkonnas. Suurem osa inimestest on sellest teadlikud, kuid ei hooli sellest.
Kõrvaklappe peetakse tihtilugu rasketeks ja ebamugavateks. Viimaste aastakümnete jooksul tehtud tootearendustöö tulemusena on kuulmiskaitsevahendeid läbinud mitmeid tehnoloogilisi uuendusi . Ennekõike on tõstetud kõrvaklappide ergonoomikat ja kasutusmugavust. Kõrvaklappide sangad on ühtlasema jäikusega, peatugi on lai ja pehme. Hea näide ohutuse ja mugavuse koostoimest on kaasaegsed raadioga ja MP3-liidesega varustatud kõrvaklapid. Enda kuulmismeelest hooliv ja mugavusest lugupidav töömees saab tänapäeval tõelise kuulmiselamuse ka mürarikastes tingimustes, kuulates stereoraadiot või oma lemmikmuusikat isiklikult MP3-mängijalt.
Kui valida kõrvaklapid õigesti, arvestades töökeskkonda ja kasutaja vajadusi, võib nendega töötada häirimatult kogu päeva. Nagu öeldakse – parimad kõrvaklapid on need, mida ei märka.
Kuidas tekib kuulmistrauma?
Helilained on kuulmise alus ning helide liikumise eelduseks . Kui lained ei mahu kõrva normaalsesse kuulmispiiri, on neil hävitav toime. Sisekõrvas paiknevad lainete vastuvõtjad ehk nn kuulmiskarvakesed, mis reageerivad kõrva sisenevatele helilainetele. Mida kõrgem on helitase, seda rohkem kuulmiskarvakesed õõtsuvad. Liikumine muundatakse omakorda ajusse sisenevateks närviimpulssideks. Kuulmiskarvakestele korduvalt kohalduv kõrge mürahulk kahjustab neid ja need võivad katkeda. Järelejäänud kuulmiskarvakesed suudavad aga edastada vaid murdosa kõrva sisenevast informatsioonist. Nii tekibki kuulmistrauma.
Kokkuvõte:
Alati on oluline kanda ja kasutada ettenähtud kaitsevahendeid ehitamiseks, iga pisigi kaitsevahend võib päästa teie elu ja päästa teid vigastustest.
Kasutatud kirjandus:

• http://www.ohutus.ee/index.php?id=11074
  
• http://www.meisterdaja.ee/tag/kaitsevahendid/
  

8